Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja ostis korteriomandi juulis 2009 ning omandi üleandmisel koostati üleandmise akt, milles fikseeriti muuhulgas ka veemõõtjate näidud. Veetarbimise näidud juuli- ja augustikuu eest võttis kostja arvesse (lisa 3); septembri, oktoobri, ja novembri kuu eest aga põhjendamatud mitte ning arvestas hagejale veetarbimise eest m2 lähtudes külma vee eest 1407,84 krooni + vee soojendamiseks 944,16 krooni + 2m3 eest 65,74 krooni, kokku 2417,74 krooni. Samal ajal on hageja tarbinud vett 34,86 m3, millest teavitas korteriühistut. Vee hind on 1145,85 krooni. Hageja pretensiooni veetarbimise eest põhjendamatu arvestamise vastu jättis kostja juhatus rahuldamata ning nõudis korteriomanikelt lepingu sõlmist ja veemõõdusõlme vastuvõtu akti vormistamist. Hageja lepingu sõlmimisest loobus, sest nii seadusest kui korteriühistu põhikirjast ei tulene korteriomaniku kohustust sõlmida korteriühistuga leping veetarbimise kohta. Kostja esitas 2002 üldkoosoleku võltsitud protokolli, päevakorras veetarbimisega seonduvat ei olnud. Seda tõendab registriosakonnale esitatud otsus. 02.12.2009 kontrollisid kostja esindajad korteris nr 46 olevate vanade veemõõtjate näidud ning tuvastasid nende täieliku korrasoleku. Sellest hoolimata ei teinud kostja ebaõigete arvestuste kustutamist ning arvutab nende juurde ka viivise, mis on hagi esitamise hetkel kokku on 306,04 krooni. Arvest nr 46/11-10 on näha, et kostja peab hagejat vee tarbimise eest võlguolevaks kokku 1547,78 krooni suuruses, millest 1241,74 krooni on põhivõlg ja 306,04 krooni viivis. Hageja arvestuste järgi ta on ekslikult enammaksnud kostjale 168,95 krooni (31.10.09 – 30,15 ja 2.11.2010 – 138,80 krooni). Juhindudes KÜS § 151 lg 1, kostja põhikirja punkti 3.2 alapunktist 10 taotleb hageja tuvastada põhivõla 1241,74 krooni ja viivise võla 306, 04 krooni puudumist kostja ees seisuga 02.11.2010; tuvastada hageja ettemaks 168,95 krooni kostjale seisuga 02.11.2010; kohustada kostjat tegema ümberarvestus kohtuotsusega tuvastatud summas. Kostja vastuväited Kostja 06.05.2002 üldkoosoleku otsuse alusel tuli kontrollioda korterite veemõõdusõlmi, need plommida ja vormistada dokumendid (akt, arvestuse ja maksmise leping). Omanikud on kohustatud tagama juurdepääsu korteritesse. Hageja ostis korteri juulis 2009. 2009 augustis ja septembris teavitas kostja hagejat 2002 üldkoosoleku otsusega ettenähtud veemõõdusõlme akti ja veetarbimise ja maksmise lepingu allkirjastamise vajadusest. Samast teatati hagejale 07.10.2009 juhatuse koosolekul. Hageja keeldus korteris veemõõdusõlme ülevaatamise lubamisest. Pooled leppisid lõpuks kokku, et hageja kindlustab juurdepääsu korterisse 12.10.2009, kuid ei teinud seda selgitades seda ümbermõtlemisega. 31.10.2009 teatas kostja hagejale teate saatmisega põhikirja p 3.2. ja p 1, üldkoosoleku otsuse jms rikkumisest hageja poolt. 04.11.2009 juhatuse koosolekul jäi hageja oma arvamuse juurde. 17.11.2009 teatas kostja juhatus hagejale, kust hageja saab tellida veemõõtja plommimise ja et pärast seda koostab kostja veemõõdusõlme vastuvõtu akti. Dokumentide koostamiseks kutsuti hageja 02.12.2009 juhatuse koosolekule. Hiljem selgus, et hageja pöördus 02.11.2009 taatlust teostava firma poole, ja veemõõtjad plommiti. Kostjale hageja sellest ei teatanud. Veemõõdusõlme vastuvõtu akt koostati 02.12.2009. Alates 03.12.2009 arvestab kostja hageja veetarbimist veemõõtjate näitude järgi. Kui hageja oleks akti kohe vormistanud, ei oleks probleemi tekkinud. Kohtusse pöördus hageja peaaegu aasta pärast akti vormistamist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuste ning esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled

kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus kuulas pooled ära 29.03.2011 kohtuistungil ja määras asja edasiseks menetlemiseks poolte nõusolekul 30.03.2011 määrusega kirjaliku menetluse. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on juulist 2009 Tallinnas Liivamäe 4 asuvas elamus korteriomandi (reaalosana korter nr 46) omanik (lk 5-6); 2) korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, millise kaudu toimub veega varustamine; 3) hageja teatas kostjale veemõõtja näidud, kuid kuni veemõõdusõlme vastuvõtuakti koostamiseni 02.12.2009 ei arvestanud kostja hageja veetarbimist veemõõtjate näitude järgi, v a 2009 juuli ja augustikuu; 4) kostja esitas hagejale arve, mille tasumise tähtaeg oli 30.09.2009 (lk 8), milles on vee- ja kanalisatsiooni eest arvestatud tasumisele kuuluv summa 7 m3 eest; arve, mille tasumise tähtaeg oli 31.10.09, milles vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluv summa on arvestatud 33,6 m2 eest. Pooled vaidlevad selle üle, mis alusel ja kui palju peab hageja veetarbimise eest tasuma septembrist 2009 kuni 02.12.2009. Hageja arvates peaks ta tasuma veetarbimise eest veemõõtjate näitude alusel ka septembri, oktoobri ja novembri 2009 eest, kuna omandi üleandmisel koostati vastav akt (lk 7), milles fikseeriti muuhulgas veemõõtjate näidud. Kostja arvates peab ta arvestama hageja veetarbimist veemõõtjate näitude alusel alates 03.12.2009, kuna 02.12.2009 koostati veemõõdusõlme vastuvõtu akt (lk 30). Vaidlus tuleb lahendada korteriühistuseaduse, kostja põhikirja ja kostja üldkoosolekute asjakohaste otsuste alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistuseaduse kohaselt mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tasu veetarbimise eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Kostja põhikirja (lk 67-71) p 3.2.6 kohaselt tuleb elamu majandamise jooksvate kulutuste, sh vee ja kanalisatsiooni eest tasuda juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja väitel on tema toiminud õigesti arvestades hageja veetarbimist tulenevalt 06.05.2002 üldkoosoleku otsusest. Hageja arvates nimetatud üldkoosolekul veetarbimisega seonduvat ei arutatud. Kostja väitel otsustati 06.05.2002 üldkoosolekul, et tuleb kontrollida korterite veemõõdusõlmi, need plommida ja vormistada dokumendid. Kohtule esitatud 06.05.2002 üldkoosolekul protokoll (lk 63-65) sellist otsust ei sisalda. Nagu nähtub esitatud tõenditest, on olemas teine sama kuupäevaga üldkoosoleku protokoll (lk 126-127) registripidaja märke kohaselt on see aga asendatud protokolliga, mis esitati registriosakonnale 19.08.02 (lk 63-65). Kuna protokoll (lk 126-127) alusel kannet ei tehtud ja see asendati, ei analüüsi kohus asendatud protokolli tõendina. Kostja esitas kohtule ka kolmanda variandi 06.05.2002 üldkoosoleku protokollist (lk 135-137), milles on päevakorra p 5 all arutatud vee eest maksmist ja otsustati kinnitada juhatuse poolt esitatud veemõõtja vastuvõtu akt ja veetarbimise arvestus ja maksmise aluse leping, mis tuleb sõlmida kõikide korteriühistu liikmetega. Kostja selgitab viimase protokolli olemasolu sellega, et registriosakonnale esitati protokolli tõlge, mis ei ole võrdne venekeelse originaaliga. 16.03.2011 üldkoosolekul (lk 138-140) arutati 06.05.2002 üldkoosolekusse puutuvat ning venekeelse protokolli originaali ja registriosakonnale esitatud tõlke mittevastavust ning kiideti heaks 06.05.2002 üldkoosolekul vastuvõetud otsused (venekeelses variandis). Kohtu arvates on kostja selgitus 06.05.2002 otsusesse puutuvalt usutav ning arvestades, et 16.03.2011 koosolekul kinnitati veetarbimisega seotud varem (06.05.2002) vastuvõetud otsus, tuleb veetarbimisse puutuv vaidlus lahendada 06.05.2002 üldkoosoleku otsuse alusel. Kohtule on esitatud järgmised kostja poolt hagejale esitatud arved: 1) arve (lk 8), mille tasumise tähtaeg oli 30.09.09 ning arvel on märgitud veetarbimine 7 m3, veemõõtjate näidud ja

17.07.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise aktis (lk 7) märgitud näidud, kostja arvestas hagejale veetarbimise tasu näitude alusel (külm vesi 251-246= 5 m3 ja soe vesi 150-148=2 m3); 2) arve, mille tasumise tähtaeg oli 31.10.09 (lk 9), kostja on arvestanud hagejale vee- ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluva summa 33,6 m2 eest, seejuures on arvel veemõõtjate näidud märgitud (külm vesi 288 ja soe vesi 151); 3) arve, mille tasumise tähtaeg oli 30.11.09 (lk 10), kostja on arvestanud hagejale vee- ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluva summa 33,6 m2 eest, kusjuures veemõõtjate näidud on samad, mis eelmisel arvel; 4) arve maksetähtajaga 31.12.09 (lk 11), kostja on arvestanud hagejale vee- ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluva summa 33,6 m2 eest, veemõõtjate näidud on jällegi samad, mis eelmisel kahel arvel; 5) 31.01.10, 28.02.10, 31.03.10 maksetähtajaga arvetel (lk 12, 13, 14) vett ja kanalisatsiooni märgitud ei ole, näitudeks on kõikidel arvetel külm vesi 288 ja soe vesi 151; 6) 30.04.10 maksetähtajaga arvel on arvestatud vesi ja kanalisatsioon 1 m3 (lk 15), külma vee näit 289 ja sooja vee näit 151; 7) arved alates maksetähtajaga 31.01.10 tõendavad, et alates jaanuarist 2010 arvestas kostja hagejale vee ja kanalisatsioonitasu näitude alusel (lk 12-18). Hageja ostis korteriomandi 2009, üldkoosoleku otsus, millega otsustati vee tarbimisse ja selle tasumisse puutuv võeti vastu juba 2002. Seega pidi kostja üldkoosoleku otsuse täitmiseks korraldama lepingu sõlmimise korteriomandi eelmise omanikuga. Hageja ja korteriomandi eeline omanik vormistasid omandi üleandmisel-vastuvõtmisel akti, milles märkisid ka mõõtjate, sh veemõõtjate näidud. Asjaolu, et alles 02.12.2009 koostati veemõõdusõlme vastuvõtu akt ja pooled ei sõlminud enne lepingut, ei tähenda, et hageja peaks tarbitud vee eest, mille kohta ta kostjale näidud teatas, maksma osade kuude eest mitte näitude vaid korteri suuruse alusel. Poolte seisukohtadest järeldub, et kostja ei esitanud oma seisukohti ja nõudeid seoses vee tarbimisega hagejale piisavalt arusaadavalt. Ka tegutses kostja ise vastuoluliselt esitades hagejale esimese arve veemõõtjate näite arvestades. Kostja tekitas ise ka segaduse oma 06.05.2002 üldkoosoleku protokolliga, millest on kohtule esitatud kolm varianti. VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustute teostamisel käituda teineteise suhtes hea usupõhimõttest lähtuvalt. Ülalmärgitust tulenevalt leiab, kohus, et kostja rikkus seda põhimõtet. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi rahuldab kohus hagi ning loeb tuvastatuks, et hagejal puudub kostja ees veetarbimisest tulenev võlgnevus 79,36 euro (1 241,74) krooni suuruses ning viivisevõlg 19,56 euro (306,04 krooni) suuruses ning hagejal on vee ja kanalisatsiooni teenuse eest ettemaks 10,80 eurot (168,95 krooni), ka kohustab kohus kostjat tegema ümberarvestuse hageja vee ja kanalisatsiooniteenuse osas. 29.03.2011 kohtuistungil nõustusid pooled, et asja võib edasi menetleda kirjalikus menetluses. 30.03.2011 määras kohus menetleda IShagi vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks ja ümberarvestuse tegemise kohustamiseks kirjalikus menetluses ja kohustas esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused. Hageja esitas 07.04.2011 dokumendi, mis on pealkirjastatud hageja täiendavate seisukohtadena. Selles dokumendis esitab hageja MTÜS § 241 lg 2 alusel kostja 06.05.2002 ja 16.03.2011 üldkoosolekute otsuste tühisuse väited. Kohus leiab, et 07.04.2011 hageja uus nõue kostja üldkoosolekute tühisuse tuvastamiseks on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on iseseisva nõudega, mida hageja ei ole varem kohtule esitanud. Nõude lahendamine käesoleva tsiviilasja raames põhjustaks asja venimist. Hagejal on võimalik nimetatud kostja üldkoosolekute tühisuse tuvastamise nõue esitada eraldi hagina. TsMS § 403 lõikes 1 sätestatud avalduste ja dokumentide esitamise õigus ei hõlma uute nõuete esitamise õigust. Vastasel juhul puuduks seadusest tulenevalt mõte määrata otsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud üldkoosolekute tühisuse väited. Tulenevalt TsMS § 125 on hagi hind 90,16 eurot (1241,74+168,96=1410,69 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda.

Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.