S B hagi OÜ Aktiva Finants vastu täitemenetluse peatamiseks Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S B (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda S B hagiavaldust menetlusse võtmast.
2.Jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.
3.Tagastada hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
4.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada ei saa. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 1(4)
Asjaolud 1.Avaldaja S B esitas 07. aprillil 2011 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Krista Järvet täitemenetluse avaldaja S B suhtes sissenõudja Osaühing Aktiva Finants avalduse alusel. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-10-55592. Avaldaja on seisukohal, et keegi on kasutanud tema passi koopiat ning sõlmis tema nimel lepingu Osaühinguga Aktiva Finants, sest avaldaja ise ei ole lepinguid sissenõudjaga sõlminud. Avaldaja pöördus politsei poole kriminaalmenetluse algatamiseks.
2.Hageja peab võimalikuks, et ta on saanud Pärnu maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-10-55592, kuid kuna ta ei valda eesti keelt ning on juba eakas inimene, ei saanud ta selle dokumendi sisust aru. Alles peale dokumentide saamist kohtutäituri käest sai hageja täieliku informatsiooni asjaolust, et talle on esitatud nõue lepingu alusel, mida ta ei ole sõlminud. Samuti hageja palub kohtul võtta arvesse ka asjaolu, et ta on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks hageja isikuandmete ja passi koopia kasutamise fakti põhjal, mille kohta on algatatud kriminaalasi nr 11240101325.
3.Hageja väidab, et Juhul, kui hageja ei tasu võlgnevust summas 2 324,41 eurot, korraldab kohtutäitur enampakkumise, mille tulemusel jäävad hageja ja tema töövõimetu abikaasa ilma eluruumita. Avaldaja väidab, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal võlga tasuda, mistõttu palub avaldaja täitemenetlus peatada kuni kriminaalasjas nr 11240101325 menetluse lõppemiseni.
4.Viru Maakohtu 08.04.2011 määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks 14 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, hoiatusega, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Hageja esitas 19.04.2011 hagi täpsustamise, milles märkis, et avaldaja materiaalne olukord ei võimalda tal ülaltoodud summat täies mahus ühekordse maksena välja maksta ning palus ajatada 2 887,30 eurot suuruse summa maksekohustus 48 kuu peale igakuuliste maksetena 60,15 eurot/kuus. 5.Hagiavalduses esitas hageja taotluse hagi tagamise korras: peatada täitemenetlus nr 167/2011/183. Kohtumääruse põhjendused 6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. 7.Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 8.Hagiavalduse kohaselt S B sai 13.01.2011 teate täitemenetluse alustamise kohta. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Krista Järvet täitemenetluse avaldaja S B suhtes sissenõudja Osaühing Aktiva Finants avalduse alusel. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-10-55592. Hageja arvab, et kuna ta ei ole ostnud järelmaksuga televiisorit, on täitemenetlus tema suhtes võimatu, sest tal ei ole täitmata kohustusi kostja ees. Hageja peab võimalikuks, et ta on saanud Pärnu maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-10-55592, kuid kuna ta ei 2(4)
2-11-15908 valda eesti keelt ning on juba eakas inimene, ei saanud ta selle dokumendi sisust aru. Alles peale dokumentide saamist kohtutäituri käest sai hageja täieliku informatsiooni asjaolust, et talle on esitatud nõue lepingu alusel, mida ta ei ole sõlminud.
9.TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päevajooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks seda teinud. TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
10.TMS § 371 lg 1 p 3 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis kohus ei võta hagiavaldust menetlusse.
11.Kohus on hagejale samuti muuhulgas selgitanud, et TMS § 45 alusel peatab kohus täitemenetluse, kui täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, arvestades sissenõudja huve ja võlgniku majanduslikku olukorda. See tähendab, et kui võlgnik soovib peatada täitemenetlus põhjusel, et tal on raske majanduslik olukord, peab võlgnik seda tõendama ja põhjendama. Menetluse peatamiseks ei saa olla asjaolu, et sissenõudja majanduslik olukord on parem kui avaldajal. Iseenesest raske majanduslik olukord ei saa vabastada võlgnikku oma kohustustest. Kui võlgnikul on tõesti mingil perioodil tekkinud raske majanduslik olukord, siis on võlgnikul küll õigus paluda täitemenetlus peatada. Kuid peatatakse sel juhul täitemenetlus teatud ajani ehk kui võlgniku majanduslik olukord saab teatavasti paremaks ning võlgnikul tekib võimalus oma võla ära tasuda
12.Hageja on hagiavalduse märkinud muu hulgas, et ta on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks hageja isikuandmete ja passi koopia kasutamise fakti põhjal, mille kohta on algatatud kriminaalasi nr 11240101325, kuid hageja ei ole põhjendanud, mis tähtsust omab see asjaolu käesoleva hagi lahendamisel. Kohus on juba hagejale 08.04.2011 määrusega selgitanud, et isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et avaldaja ei ole lepingut sõlminud, ei tühista see iseenesest Pärnu Maakohtu lahendit ega anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Seetõttu ei ole kohtul selge, kuidas täitemenetluse jätkamine on seotud kriminaalmenetlusega.
13.Samuti kohus on palunud hagejat põhjendada (vajadusel ka lisada tõendeid), miks on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane ning millise ajani tuleb täitemenetlus peatada. Kui avaldaja soovib täitemenetluse peatamist kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni, siis tuleks põhjendada, mis muutub täitemenetluse seisukohast kriminaalmenetluse lõppemisel. Ning kas kriminaalmenetlus mõjutab kuidagi avaldaja majanduslikku seisundit, et kriminaalmenetluse lõppemisel möödub vajadus täitemenetluse peatamises. Hageja ei ole kohtumääruses toodud puudusi põhjendanud.
14.Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. 15.Kohus keeldub hageja avaldust menetlusse võtmast. 3(4)
2-11-15908 16.Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
18.Kohus keeldus S B hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
19.Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 jätab kohus menetluskulud S B kanda.
20.TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale.