Võlaõigus › Alusetu rikastumine

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Kõpu Vallavalitsus tellis Suure-Kõpu mõisa renoveerimistööd peaettevõtjalt OÜ Vennad Ehitus, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu OÜ-ga Chang Enterprise. Viimane sõlmis 01.09.2009 töövõtulepingu hagejaga. Lepingu kohaselt kohustus hageja tegema erinevaid rekonstrueerimistöid Suure-Kõpu mõisas. Hageja soetas lepingus kokkulepitud töö tegemiseks muu hulgas tammeparketi hinnaga 43 084.45 krooni ning toimetas selle objektile ruumidesse, kuhu parkett tuli paigaldada. Kuivõrd OÜ Chang Enterprise oli võlgu hageja poolt valmis tehtud ja üle antud tööde eest, keeldus hageja parketi paigaldamisest ning selle omandi üleandmisest kuni võlgnevuste likvideerimiseni. OÜ Chang Enterprise ja kostja sõlmisid 14.05.2010 materjalide üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3, millega anti kostjale hageja loata üle parkett. Hageja esitas kostjale 20.05.2010 nõude parketi väljaandmiseks. 21.05.2010 sõlmisid hageja, kostja ning Chang Enterprise OÜ kolmepoolse kokkuleppe, mille üheks eesmärgiks oli lepingu kohaselt see, et hageja saaks kätte tema poolt objekti „Kõpu mõis“ investeeritud summad. Kostja peamiseks kohustuseks oli tagada hagejale kreeditarved Luminoso OÜ ja Bennur OÜ poolt, kokku 66 000 krooni. Vastutasuks kohustus hageja lõpetama vaidluse kohapeal oleva parketi omandi üle ja kinnitama, et see on kostja omand. Samuti kohustus hageja kinnitama, et kõik objektil olevad hageja ostetud materjalid jäävad kostja omandisse. Pärast kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist paigaldas kostja kõne all oleva tammeparketi, mistõttu see muutus Kõpu mõisa oluliseks osaks. 06.06.2010 saatis kostja hagejale ja OÜ-le Chang Enterprise teated kolmepoolse kokkuleppe kehtetuks tunnistamisest. Kolmepoolse kokkuleppe tühisust on hiljem tunnistanud kõik lepingu osapooled. Kuivõrd kolmepoolne kokkulepe on tühine, siis on ära langenud kostjale tammeparketi ja ehitusmaterjalide üleandmise õiguslik alus. Hageja nõuab tammeparketi ja ehitusmaterjalide tagastamist. Kui tagastamine ei ole võimalik, siis 49 384.05 krooni hüvitamist VÕS §-de 84 lg 1, 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 või alternatiivselt § 1037 lg 1 või § 175 (kohustuste ülevõtmine) alusel. Täiendatud hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale veel 181 584 krooni eelnimetatud töövõtulepingus kokkulepitud ja teostatud tööde eest tasumata jätmise tõttu. Hageja tegi kodundusklaasi ja õppeköögi remondi ning paigaldas maakivist panduse. Tööde eest pidi töövõtulepingu kohaselt tasuma Chang Enterprise OÜ, kes võttis 28.05.2010 aktiga nr 11 hagejalt nimetatud tööd pretensioonideta vastu. Kostja ja Chang Enterprise OÜ sõlmisid 21.05.2010 kohustuste ülevõtmise lepingu, millega kostja võttis üle kõik OÜ Chang Enterprise lepingujärgsed õigused ja kohustused objektil Kõpu mõis. OÜ Chang Enterprise keeldus hagejale tehtud tööde eest tasu maksmisest, viidates 21.05.2010 kokkuleppest tulenevale kostja vastavale kohustusele. Täiendavates seisukohtades 18.10.2010 (tl 48-52) on hageja lepinguline esindaja märkinud punktis 2.4.3., et „Lähtudes VÕS § 175 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja nõustumise vajadusest kinnitab Hageja, et nõustub sellesisulise lepingu sõlmimisega.“ Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja oli peatöövõtjaks Kõpu mõisa renoveerimistöödel ning üheks alltöövõtjaks nimetatud objektil oli OÜ Chang Enterprise. Hageja ja kostja vahel lepingulised suhted puuduvad. Kostja peatöövõtjana tellis OÜ-lt Chang Enterprise põrandapaigaldustööd. Viimane tõi objektile parketi ja andis selle kostjale üle. Parketi eest on kostja tasunud OÜ-le Chang Enterprise. Kui viimane ei ole hagejale parketi eest raha maksnud, siis see ei ole kostja kohustus. Kolmepoolse kokkuleppega ei antud kostjale üle parketti, sest see oli juba varem üle antud. Samuti ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejale objektile jäänud ehitusmaterjalide maksumust. Hageja tugineb hagiavalduses OÜ Vennad Ehitus ja Chang Enterprise OÜ vahel sõlmitud kohususte ülevõtmise lepingule. Käesolevas asjas hageja nõusolekut kohustuste üleminekuks ei

ole. Võlausaldaja nõusolek peab üldjuhul olema väljendatud otsese tahteavalduse kaudu. Nõusolekuks ei piisa kaudsest tahteavaldusest (hagi esitamine uue võlgniku vastu). VÕS § 11 lg 3 ja TsÜS § 111 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja nõusolek olema antud samas vormis, milles tehti tehing, millest tulenevat kohustust üle võtta soovitakse. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on sõlminud 01.09.2009 töövõtulepingu 01-09-09 OÜ-ga Chang Enterprise (tl 6-7). Lepingu kohaselt võttis hageja kohustuse teha Suure-Kõpu mõisa rekonstrueerimistööd. OÜ Chang Enterprise võttis lepingu punktides 4.1. ja 4.2. kohustuse tasuda teostatud ja lepingu kohaselt vastu võetud tööde eest, kusjuures summa sisaldab ka vajalike materjalide maksumust. Hageja on täitnud töövõtulepingut. Kohtule ei ole esitatud tõendeid lepingu ülesütlemise kohta kummagi poole poolt. Küll aga on kohtule esitatud kohustuste ülevõtmise leping 21. maist 2010. OÜ Chang Enterprise juhatuse liikme I. Bremraud poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohaselt võttis OÜ Vennad Ehitus eelmärgitud kokkuleppega üle kõik õigused ja kohustused seoses Kõpu mõisa renoveerimistöödega. OÜ-l Chang Enterprise olid sel ajal kohustused hageja ees, tegemist oli tasumata arvetega summas ca 10 000 krooni. Parketi ostis objektile hageja ning temale ei ole tunnistajale teadaolevalt makstud selle parketi eest. Ka OÜ Chang Enterprise ei ole kostjale esitanud arvet parketi eest eraldi. Tasuti teostatud tööde vastuvõtmise aktide alusel esitatud arveid. Sama kinnitas tunnistajana Marko Perm, kes on OÜ Vennad Ehitus projektijuht. Tema ütluste kohaselt ei võetud vastu poolikut tööd, so raamatukogu ruumis parketi paigaldamiseks põranda ettevalmistust. Parketi andis kostjale üle OÜ Chang Enterprise, kellele oli tehtud ettemaks parketi ostmiseks, ja selle paigaldas hiljem OÜ Vennad Ehitus. Hageja lahkudes objektile jäänud ehitusmaterjalisse suhtuti kui OÜ Vennad Ehitus ehitusmaterjali, sest ka selle eest oli tasutud ettemaksuna OÜ-le Chang Enterprise. Kohus on seisukohal, et hageja on OÜ Fraxinus esitatud arvetega ja maksekorraldustega (tl 8-12) tõendanud, et ostis aprillis 2010 parketi hinnaga 43 084.45 krooni, mille toimetas Kõpu mõisa. Tl-l 13 oleva akti nr 3 kohaselt on OÜ Vennad Ehitus võtnud raamatukogu parketi vastu OÜ-lt Chang Enterprise. Hageja on sellest teada saades esitanud kostjale nõude asja väljaandmiseks põhjendusel, et parkett kuulub hagejale (tl 14). Järgmisel päeval on sõlmitud nn kolmepoolne kokkulepe, milles on ühe kokkuleppena märgitud: „Kolmas pool (so hageja – kohtu märkus) lõpetab vaidluse kohapeal oleva parketi omandi küsimuses ja kinnitab, et see on Vennad Ehituse omand.“ Kuivõrd kolmepoolset kokkulepet ei täidetud, tunnistati see ilma igasuguse vaidluseta tühiseks. Seega ei ole hageja ja kostja vahel kokkulepet parketi omandi üleandmises. Hageja soetas parketi töövõtulepingust 01-09-09 tuleneva kohustuse täitmiseks. Parketi eest pidi vastavalt töövõtulepingule hagejale tasuma OÜ Chang Enterprise, kui viimane oleks vastu võtnud raamatukogu ruumi renoveerimise tööd. Töö jäi pooleli, selle vastuvõtmist ei toimunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus OÜ-le Chang Enterprise parketi eest ettemaksuna 75 600 krooni (teostatud tööde akt 10, 29.01.2010, tl 80-87). Parketi eest ettemaksu saamist eitab OÜ Chang Enterprise juhatuse liige I. Bremraud. Hageja on esitanud kohtule variandi teostatud tööde aktist nr 10, mis on alla kirjutatud I. Bremraud ja M. Perm poolt ning mille punktis 11 Täiendavad tööd, mida pakkuja peab vajalikuks, ei ole märgitud raamatukogu parketti. Summa on sama: 75 600 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja poolt objektile „Kõpu mõis“ ostetud parketi eest tasunud OÜ-le Chang Enterprise. Kostja võttis parketi enda valdusesse ning paigaldas selle Kõpu mõisa raamatukogu ruumi põrandale. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue parketi maksumuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kolmepoolse kokkuleppe tühistamisega langes ära kostjal õiguslik alus saada enda omandisse hagejale kuuluv parkett. Hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Hageja poolt omandatud parketti ei olnud hageja kellelegi üle andnud. See sai pärast kolmepoolse kokkuleppe tühistamist toimuda ainult töövõtulepingu kohaselt OÜ-le Chang Enterprise üleantavate tööde akti alusel. Sellist akti kohtule esitatud ei ole, sest seda ei ole kunagi koostatud. Töö tegi lõpuni kostja. Kostja on rikkunud pärast kolmepoolse kokkuleppe tühistamist hageja omandit parketi kasutamisega selle ühendamiseks tellijale kuuluva hoonega. Olles saanud tellijalt tasu muuhulgas ka parketi eest, on kostja rikastunud selle tagajärjel võlausaldaja (hageja) arvel. Parketi kuulumisest hagejale oli kostjat informeeritud hageja kirjaga 20.05.2010 (tl 14). Müügilepingut vm kokkulepet ei ole kohtule tõendatud, seega on kostja alusetult rikastunud parketi väärtuse, so 43 084.45 krooni ulatuses (2 753.60 eurot). VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Samal alusel tuleb kostjal hüvitada ka hagejale kuulunud, kuid hageja lahkumisel ehitusobjektile jäänud materjalide maksumus. Hageja juhatuse liikme Eldur Kalmanni, tunnistajate Aavo Moksi ja Andrus Mutli ütlustega ning tl-l 19 oleva arve-saatelehega on tõendatud, et hageja lahkumisel jäi Kõpu mõisa objektile hagejale kuuluv ehitusmaterjal: lubikrohv, liiv, kipsplaat GN 13, post 42/35, põrand-lagi SK 42/30, kivivill Multirock 50-610, lubikrohv, savimört, Vetonit müürisegu, armatuurvardad 6 mm ja Fibo plokid, kokku 6 299.60 krooni (402.62 euro) väärtuses. Vastavalt töövõtulepingule oli hagejal õigus loetletud materjalide eest tasu saada pärast tööde üleandmist OÜ-le Chang Enterprise. Töid ei lõpetatud, mistõttu materjalid võttis enda valdusesse ja käsutusse kostja. Pärast kolmepoolse kokkuleppe tühisuse tunnistamist, mis toimus kostja kui peatöövõtja algatusel (teatised tl 20, 21) puudus kostjal õiguslik alus ehitusmaterjalide omandamiseks. Kostja ei olnud neid ostnud hagejalt, samuti ei olnud ta neid saanud valmis tööde üleandmise-vastuvõtmise akti(de) alusel. Õigusliku aluse puudumise tõttu on kostja alusetult rikastunud ning hagejal on kostja vastu nõudeõigus VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest üleandmise aluseks olnud leping tunnistati tühiseks, ning VÕS § 1032 lg 2 ulatuses, sest ehitusmaterjali ei ole enam võimalik ehitisest eraldada. Rahuldamata jääb hageja nõue kostja vastu 28.05.2010 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 11 alusel 181 584 krooni (11 605.33 euro) väljamõistmiseks. Kohus nõustub siinjuures kostja vastuväitega, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Töövõtuleping 01-09-09 on sõlmitud hageja ja OÜ Chang Enterprise vahel. Seda lepingut ei ole kirjalikus vormis muudetud või lõpetatud. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema töö, kostja selle vastu võtma ja tasuma vastuvõetud töö eest. Lepingu punkt 3.1. kohaselt oli lepingu tähtaeg 31.08.2010. Kostja ja OÜ Chang Enterprise vahel 21.05.2010 sõlmitud Kohustuste ülevõtmise leping sõlmiti seega töövõtulepingu 01-09-09 kehtivuse ajal. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja kirjalikku nõusolekut kohustuste üleminekuks ei ole. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel ei ole temalt kirjalikku nõusolekut küsitud (15.03.2011 kohtuistungi protokoll tl 97). Hageja ei teadnudki sellise kokkuleppe olemasolust, nähtuvalt juhatuse liikme E. Kalmanni ütlustest (tl 97), mistõttu hageja nõudiski kõigepealt raha OÜ-lt Chang Enterprise. Alles siis, kui viimane viitas kohustuste ülevõtmise kokkuleppele, pöördus hageja nõudega kostja vastu. Võlausaldaja nõusolek peab üldjuhul olema väljendatud otsese tahteavalduse kaudu. Nõusolekuks ei piisa kaudsest tahteavaldusest, mis eelkõige võiks väljenduda võlausaldaja poolt nõude esitamises uue võlgniku vastu. Kaudse tahteavalduse ebapiisavus tuleneb praktikas muuhulgas ka VÕS §-s 11 lg 3 ja TsÜS §-s 11 lg 2 sätestatust, mille kohaselt peab võlausaldaja nõusolek olema antud samas vormis, milles tehti tehing, millest tulenevat kohustust üle võtta soovitakse. Võlausaldaja

nõusoleku puudumisel on kohustuse ülevõtmisel üksnes võlgniku ja kohustuse ülevõtja vaheline toime (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 576). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja kogu nõue oli 230 968.05 krooni. Kohus rahuldab hagi 49 384.05 krooni, so 21,4 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 78,6 % ulatuses hageja kanda ja 21,4 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.