lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-1056/9

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-11-1056/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1850
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pärnu linn, Kanali tn 2d korteriühistu80065278(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ts.asi nr. 2-11-1056

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Rein Pokk sekretär Sibille Jüring juuresolekul

Otsuse tegemise aeg a koht

06.mail 2011. a Pärnu

Tsiviilasja number

2-11-1056

Tsiviilasi

L.E. hagi KÜ Dora vastu KÜ Dora liikmete üldkoosoleku 07.10.2010.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks alternatiivselt KÜ Dora kodukorra seadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Hagi hind 1595 €

Menetlusosalised ja nende

Hageja L.E. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxx t. x x-x xxxxx xxxxx volitatud esindaja advokaat Kaire Aus AB TAMAR OÜ asukoht Kuninga t. 24 Pärnu 80010 [email protected]

esindajad

Kostja Korteriühistu Dora registrikood 80065278 asukoht Kanali t. 2 d Pärnu 80020 seaduslik esindaja juhatuse liige Uno Kiviselg elukoht xxxxxx t. x x-x xxxxx xxxxxx volitatud esindaja Reet Rattur asukoht OÜ E-Jurist Pärnu mnt 130 Tallinn 11317 [email protected]

RESOLUTSIOON: Kohtu poolt tuvastaud asjaolude alusel ja lähtudes KÜS § 15 lg. 1 ja § 18 lg. 1 ning TsMS § 434-439 kohus O T S U S T A S: Jätta hagi nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude osas täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda – TsMS § 162 lg. 1.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

I KIRJELDAV OSA

Hagi ja selle põhjendused. Hageja on seisukohal, et korteriühistu koosolekul vastuvõetud kodukord on vastuolus kehtiva seadusandlusega ning sisaldab erinevaid ebaseaduslikke ja kodanike põhiõiguste kitsendusi

2-11-1056 korteriühistu liikmetele. Kostja tegevus korterelamu majandamisel ja korteriühistu liikmete ühiste huvide eest seismisel ei ole kooskõlas Korteriühistuseaduse eesmärgiga ning kostja juhatuse liikmete poolt ettevalmistatud ametlikud dokumendid on mitmeti tõlgendatavad ega vasta headele tavadele. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja poolt esitatud üldkoosoleku protokoll 7/10/10 sisaldab punktis 2.4.2 a) hilisemat juurdekirjutust sõna „arvestuslikult“ näol. 07.10.2010.a. üldkoosoleku käsikirjalises originaaldokumendis nimetatud juurdekirjutus puudus. Hageja rõhutab, et 07.10.2010.a KÜ Dora liikmete üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega võeti vastu uus korteriühistu kodukord on kehtetu, kuna kodukorras sisalduvad sätted on vastuolus seadusega alljärgnevalt:

1.kodukorra punktis 3.3. b) sätestab, et üldkoosolek annab igale liikmele ühe hääle, mis on proportsionaalne võrreldes nende omandis oleva korteri üldpinnaga elamu üldpinna suhtes. Mittetulundusühistute seaduse kohaselt on igal mittetulundusühingu liikmel üks hääl;
2.korteriühistu liikmetele on pandud keelud/kohustused (nt müra taseme mõõtmine, muusikariistade õppimine, välisukse sulgemata jätmine jms) mis on ebamõistlikud ja on isiku vabadusi piiravad. Samuti on kodukorras sätestatud karistused keelatud tegude tegemise eest, mis on väljendatud leppetrahvi näol;
3.kodukorras on sätestatud liikmete kohustus kanda elamu majandamise kulusid, mis on mittesõltuvad elamu majandamise kuludest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg 1 järgi majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid;
4.kodukorra punktis 4.3. on eraldi sätestatud korteriomandi pinna suurusest mittesõltuvad elamu majandamise kulud, millised peaksid sisalduma igakuises haldustasus. Selline säte võimaldab korteriühistul liikmeid topelt maksustada milline asjaolu ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et ka kostja ise on oma 21.01.2011.a. Vastuses märkinud, et jätab hageja seisukohti tähelepanuta. Samas nähtub üldkoosoleku protokollist, et hageja vastuväiteid kostja poolt viidatud asjades tõesti ka ei ole protokollitud. Samas MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Korteriühistu seaduse kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

2 (5)

2-11-1056 Hageja leiab, et korteriomanike ühiste huvide esindamise all peab seaduse andja silmas ka õigetel alustel kulutuste jaotamist, mitte üksnes korterelamu hooldamist kommunaalkulude jagamise ja juhatuse liikmetele makstavate tasude arvestamise tähenduses. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt p ärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Korteriühistu juhatuse liikmel puudub õigus otsustada 1 kuu jooksul arvates liikme poolt avalduse esitamisest liikmele üldkoosoleku protokolli avaldamine. Protokolli kättesaadavus on reguleeritud eelnimetatud mittetulundusühingute seaduses sisalduva sättega MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg 1 järgi majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Lähtuvalt ülalkirjeldatud asjaoludest ja kostja 21.01.2011.a. vastusest ilmneb vajadus kuulata ära vande all kostja seaduslik esindaja Uno Kiviselg. Seega on käesolevaks ajaks menetluslik olukord muutunud ning hageja võtab tagasi hagiavalduses reservatsiooniga antud nõusoleku ja soovib asja arutamist kohtuistungil. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostja poolt esitatud vastus ei sisalda vastust 07.01.2011.a. esitatud hagiavaldusele ning juhindudes MTÜS § 24 lg 1 palun:

1.tunnistada kehtetuks KÜ Dora liikmete üldkoosoleku 07.10.2010.a. otsus;
2.tunnistada seadusega vastuolus olevaks 07.10.2010.a KÜ Dora liikmete poolt vastu võetud kodukord;
3.jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile. Kostja ei tunnista hagi. Hageja väited 07.10.2010 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole piisavalt põhjendatud, ei ole tõendatud, kostja on esitanud väited kodukorra punktide vastuolus olevuse kohta seadusele, aga ei ole viidanud konkreetsele seadusnormile, millega need vastuolus on. Näiteks müra tekitamise keelamisele, ei ole märgitud millise materiaalõigusliku normiga see vastuolus on. Hagiavaluse p 3 hageja viitab kuludele, mis on mittesõltuvad elamu majandamise kuludest, sellistele kuludele kodukorras viidatud ei ole, see on ebaõige.

3 (5)

2-11-1056

Hageja on viidanud KÜ seaduse § 15. 1 lg 1 väitega, et selle alusel ei või kehtestada liikmetele kohustust kanda kulusid mis ei sõltu nende korteri üldpinnast. Nimetatud õigusnorm annab võimaluse põhikirjas ette näha teisiti. Põhikirja p 5 kohaselt määratakse tasuda elamu majandamise jooksvate kulude eest üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras, arvestuste alused on kindlaks määratud ühistu kodukorras. Sellega hageja väited kodukorra mittevastavuses seadusega on alusetud. Hageja väide, et tal ei ole üldkoosoleku protokolli tutvustatud, ei anna alust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku protokoll tehti liikmetele kättesaadavaks hoone koridori ülesse panemise teel vastavalt MTÜ seaduse § 21 lg 7 ja hageja väited, et seda ei ole tehtud, on tõendamata.

II PÕHJENDAV OSA

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. Hageja poolt vaidlustatud kostja esindusorgani otsus ja sellega kinnitatud kodukord pole seadusega vastuolus. Kohus on tuvastanud, et otsust on vastu võetud seaduslikult, ka hageja ei osunda asjaolule, et otsus oleks vastu võetud seadust või kostja põhikirja rikkudes. Ühistu on väike, elamus on ainult 12 korterit, nii pisikeses kollektiivis saab probleemid lahendada ka läbirääkimiste teel. Kui teised ühistu liikmed arvaksid samamoodi kui hageja, piisaks veel kuuest ühistu liikmest, et asi teistmoodi otsustada. Kohus on tuvastanud, et hageja poolt esile toodud asjaolud, mis põhjustaksid otsuse või kodukorra ebaseaduslikkuse on näilised ja otsitud ning mitteolulised, millised ei anna alus kohtul nimetatud otsus või kodukord ebaseaduslikuks tunnistada. Hageja viide asjaolule, et üldkoosoleku protokollile on kohtu poolt tuvastatud kui tehniline vea parandus. Protokollile, lisati sõna , mis oli protokolli vormistamisel ekslikult välja jäänud. Hageja ei osunda asjaolule, et üldkoosoleku arutelul niimoodi kui oli parandatud protokollis toodud tegelikult ei otsustatud. Sisuliselt otsustati, nagu on parandatud protokollis toodud, käsikirjalises protokollis oli see ekslikult välja jäänud. Hageja viide kodukorra p.3.3. kui tema õigust riivav hääleõigust piirav. Hageja on ebaõigesti aru saanud p.3.3. toodust, Nimetatud punktist tuleneb otseselt, et iga korteri omanik omab ühe hääle, mis on võrdne ja ühetaoline kõigi teiste häältega.. Ilmselt on sõna „proportsionaalne“ siin eksitav, kuid antud punkt on üheselt arusaadav, nagu on eelpool toodud. Hageja osundus elamus rahu rikkumise tõkestamise liigsele reguleerimisele ja sanktsioonidele kodukorra kaudu, pole kohane. Me kõik mäletame nn. Voldemar Kuslapi juhtumit. Ühistu võiks tõesti antud küsimust pealiskaudsemalt reguleerida toetuses kohaliku omavalitsuse vastavale korrale, kuid kui korteriühistu ei pidanud seda piisavaks. Kohus ei tuvastanud, et p.3.3. oleks keelatud või ebaseaduslik ja riivaks otseselt hageja põhiseaduslikke õigusi, samuti oleks ebamõistlikud ja piiraks hageja vabadusi, eriti kui arvestada hageja iga, kes on ligi 80 aastane ja loomulikult peaks armastama rahu ja vaikust ning korda elamus, kus ta elab... Kohus ei tuvastanud, et kodukord oleks vastuolus KÜS § 14 lg 4 ja § 151 lg. 1-2 tooduga. Pole teda millisele kodukorra punktile hageja osundab. Nimetaud asjaolule osundab ka kostja.

4 (5)

2-11-1056

KÜS § 151 lg. 1-2 sätestab

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. (2) Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. [RT I 2006, 43, 326 - jõust. 22.10.2006] Kuna hageja ei viita, missugune kodukorra säte tema arvates on ebaseaduslik pole kohtul võimalik selle ebaseaduslikust kindlaks teha. Kostja põhikirjas on antud teema reguleeritud punktides 5-7, 12 ja teistes. Hageja viide kodukorra p. 4.3. mis nagu võimaldaks korduvalt maksustada. Iseenest on nii väikese korterite arvuga elamu ülalpidamine ühistu liikmetele rohkem koormav kui suuremas elamus Kohtu poole saab ikka pöörduda siis kui isiku õigusi on rikutud (õiguskaitse), mitte siis kui võidakse rikkuda. See kõik on läbirääkimiste, arutelu ja selgitamise küsimus. Kohaldatud seadused. KÜS § 4, § 5 lg 1, § 13 lg 1, 3-4, § 14 lg 4 ja § 151 lg. 1-2 Kohtu järeldused Lähtudes eeltoodust, kohaldatud seadustest ja kogutud tõenditest kohus järeldab, et hagi ei kuulu täies ulatuses rahuldamisel Tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused

1.KÜ Dora põhikiri (tl. 8-15) eelpool no käeolevas kohtuotsuses viidatud nimetatud dokumendile;
2.KÜ Dora juhatuse liikme kiri hagejale(tl.17), kus osundatakse arusaamatusele hageja ja juhatuse vahel;
3.KÜ Dora registrikaardi väljatrükk(tl.18), tõendab kostja kui juriidilise isiku olemasolu ja juhatuse volitusi;
4.KÜ Dora pöördumine ühistu liikmete poole kodukorra projektile täienduste tegemiseks (tl. 21-26) iseloomustab kostja tegevust kodukorra koostamisel, kus kõigil ühistu liikmetel oli soovi korral võimalus viia kodukorda sisse täiendusi ja parandusi.
5.maksekorraldus, mis tõendab, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu (tl. 27);
6.kostja vastus hagiavaldusele (tl.37-39
7.KÜ Dora juhatuse koosoleku protokoll (tl. 40), millest nähtub, et hageja oma tegevusega oleks nagu tekitanud ühistule kahju ja nagu oleks hageja esitanud juhatusele võimatuid ja täimatuid nõudeid;
8.KÜ Dora kodukord (tl. 50-52)

Rein Pokk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium