2-10-29653/35 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt A OÜ ja RR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 22.11.2010.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 16.12.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis A OÜ ja RR vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A OÜ 01.07.2009.a ostu-müügilepingu, millega hageja müüs A OÜ elektrimaterjale. Samal päeval sõlmisid hageja ning RR käenduslepingu, millega RR käendas A OÜ kohustusi. Hageja on A OÜ kauba üle andnud. Alates 29.01.2010.a on A OÜ jätnud kauba eest tasumata 50 639,30 krooni. Hageja ja A OÜ on leppinud kokku viivises 0,05 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Hagi esitamise päeva seisuga on kostjate viivise võlgnevus 6314,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 50 639,30 krooni ja viivise 0,05 % põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Ainult üks hageja esitatud arvetest on allkirjastatud A OÜ poolt volitatud isiku poolt. Sealjuures on ka selle isiku volitused 31.12.2009.a lõppenud. RR on käendajana võtnud kohustuse täita 01.07.2009.a sõlmitud müügilepingust tulenevad A OÜ kohustused. Nimetatud lepingus on krediidisummaks 25 000 krooni. Lepingu lisa krediidisumma suurendamiseks sõlmiti 25.11.2009.a. RR ei võtnud kohustust käendada 01.07.2009.a müügilepingu lisadest tulenevaid kohustusi. Seega ei saa käendaja vastutus ületada 25 000 krooni. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning A OÜ sõlminud 01.07.2009.a ostu-müügilepingu elektrimaterjalide müügiks. Müügilepingu lisa kohaselt on A OÜ poolt volitatud isikuks A. B ning müügilepingule lisatud volikirja kohaselt kehtib volikiri kuni 31.12.2009.a. Hageja on müüdud kauba eest esitanud A OÜ-le 29.01.2010.a, 11.02.2010.a, 12.02.2010.a, 15.02.2010.a ja 25.03.2010.a arved kogusummas 50 639,30 krooni. 11.02.2010.a, 12.02.2010.a ja 15.02.2010.a arvetel on kauba kättesaamist kinnitanud R. S . 25.03.2010.a arvel on kauba kättesaamist kinnitanud A. B . 29.01.2010.a arve esitati A OÜ-le e-posti teel. 27.04.2010.a ekirjast nähtuvalt on A OÜ tunnistanud võlgnevust hageja ees.

Kohus, hinnates ülalnimetatud tõendeid kogumis, leiab, et tõendatud on hageja väide, et kaup on A OÜ-le üle antud. Seda hoolimata sellest, et puuduvad kirjalikud volikirjad selle kohta, et A OÜ oleks volitanud kolmandaid isikuid ajavahemikul 2010.a jaanuar kuni 2010.a märts enda nimel kaupu vastu võtma. A OÜ on 27.04.2010.a e-kirjas tunnistanud võlgnevust hageja ees. Sellest järeldub, et A OÜ on vaidlusalustel arvetel märgitud kaubad kätte saanud. Vastasel juhul puudunuks A OÜ-l põhjus võlgnevust tunnistada. A OÜ esindaja on selgitanud, et tegemist oli keerulise ajaga ning ta saatis sellise e-kirja kõikidele isikutele, kes võla tasumist nõudsid. Kohtu hinnangul on selline põhjendus ebaveenev ning ei lükka ümber eeltoodud kohtu järeldusi. Kuna A OÜ ei ole kaupade eest hagejale tasunud, siis on hageja nõue võla väljamõistmiseks põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb A OÜ välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3236,44 eurot (50 639,30 krooni). Ostu-müügilepingu punkti 5.3 kohaselt kohustus A OÜ tasuma arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05 % päevas. Kuna A OÜ on viivitanud arvete tasumisega, siis tuleb temalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. A OÜ tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 16.12.2010.a seisuga 403,55 eurot (6314,25 krooni). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb A OÜ hageja kasuks välja mõista ka viivis 0,05 % põhivõlalt päevas alates 17.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. 01.07.2009.a on hageja ning RR sõlminud käenduslepingu, millega RR kohustus täitma täies ulatuses A OÜ kohustused, mis tulenevad ostu-müügilepingust. Kohus ei nõustu RR seisukohaga, et tema vastutuse ülempiir on 25 000 krooni. Asjaolu, et 25.11.2009.a muutsid hageja ning A OÜ ostu-müügilepingu p-s 4.3.1 märgitud krediidisummat 25 000 kroonilt 100 000 kroonile, ei tähenda, et RR vastutus piirduks 25 000 krooniga. RR käendas käenduslepingu alusel A OÜ kohustusi, mis tulenevad ostu-müügilepingust. 25.11.2009.a allkirjastatud ostu-müügilepingu muudatus on 01.07.2009.a müügilepingu osa. Samuti kohustus RR käenduslepingu p 1.1.1 kohaselt täitma hageja nõuded, mis tulenevad ostumüügilepingust, täies ulatuses. Seega vastutab RR täies ulatuses A OÜ kohustuste eest, mis tulenevad ostu-müügilepingust. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tuleb RR solidaarselt A OÜ välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3236,44 eurot, viivis 16.12.2010.a seisuga 403,55 eurot ja viivis 0,05 % põhivõlalt päevas alates 17.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.