Ärakiri
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308
Tsiviilasja number
2-10-51560
Tsiviilasi
M V hagi E T vastu võlgnevuse ja viivise, kokku summas 14 000 krooni (s.o. 894.76 eurot) nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: M V (ik xxxx), elukoht: xxxx; a/a xxxx SEB Pank Hageja volitatud esindaja Killu Kool, Lai 11, Rakvere 44308; e-post: [email protected] Kostja: E T (ik xxxx), eluk. xxxx 7 000 krooni (põhivõlgnevus)
Hagihind Kirjalik menetlus
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada rahuldada hagi täielikult. täielikult. Välja mõista E T`elt T`elt (ik xxxx) xxxx) M V (ik xxxx) xxxx) kasuks võlgnevuse võlgnevuse katteks kokku 894.76 eurot (s.o. 14 000 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 7 000 000 krooni (447.38 eurot) ja viivis 7 000 krooni (447.38 eurot)) eurot)).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. mõista Välja mõista E T`elt T`elt (ik xxxx) xxxx) hageja M V kasuks menetluskulude katteks kokku 321.22 eurot (s.o.5 025.85 krooni).
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik
vajalikud vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.10.2010 esitas M V Viru Maakohtusse hagi E T vastu üürilepingust ja poolte vahelisest kokkuleppest tuleneva võlgnevuse 7000 krooni ning lisanduva viivise 7000 krooni nõudes.
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja M V omab xxxx asuvat korterit (suurusega 34,4 m2). Hageja ja kostja sõlmisid nimetatud eluruumi kohta kirjaliku üürilepingu alates 10.07.2009 kuni 01.07.2010. Peale lepingu sõlmimist andis hageja eluruumi võtmed kostjale üle. Vastavalt üürilepingu p 4.1 kohustub kostja tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ja kõrvalkulude eest minimaalselt 1500 krooni kuus küttevabal perioodil (s.o. maist septembrini) ning minimaalselt 2 200 krooni kuus kütteperioodil (s.o. oktoobrist aprillini). Üürilepingu p 4.2 järgi tasub kostja hagejale iga kuu 10.kuupäeval eelmise kuu kommunaalmaksed ja kasutatud teenuste maksed ning hageja tasub korteriühistule, Eesti Energiale ja Starman AS-ile peale kostja makse sooritamist hageja arveldusarvele. Üürilepingu järgi esitas korteriühistu kommunaalmaksete arved hagejale ja kostjale ning Eesti Energia ja Starman AS arved tulid hagejale, kes edastas need koheselt kostjale. Kostja sai korteri enda valdusesse 10.julist 2009 ja tasus lepingu sõlmimise päeval hagejale 1000 krooni ettemaksu. Järgmise makse tegi kostja 09.08.2009 sularahas 2000 krooni ning rohkem kostja hagejale maksude tasumiseks raha ei ole andnud. Alates 10.09.2009 võttis hageja kostjaga korduvalt ühendust, sest tasumata oli võlgnevus augustikuu kommunaalmaksete osas. Kostja lubas kahe kuu kommunaalmaksed korraga tasuda ning viimase kokkuleppena lubas võlgnevuse tasuda osade kaupa, kuid ei ole seda teinud. Hageja teatas kostjale, et tuleb eluruumi vaatama 24.10.2009, kuid kostja oli 16.10.2009 eluruumist välja kolinud ning jätnud võtmed postkasti. Hageja fikseeris eluruumi vee – ja elektrienergia näidud. Hageja tasus kostja eest xxxx kommunaalmaksete, AS Starman ja AS Eesti Energia esitatud arved juulist-oktoobrini 2009 kokku summas 8 887.20 krooni. Kostja on tasunud hagejale kokku samal perioodil 3000 krooni. Kostjaga kohtumisel esitas hageja talle arvete koondtabeli, milles on kirjeldatud kostja poolt täitmata kohustused. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt täitmata kohustuste suuruseks on seisuga 08.01.2010 summas 7000 krooni. Kostja tunnistas nõuet ja kinnitas seda oma allkirjaga ning lubas alustada kohustuse täitmisega. Hageja on üritanud kostjaga korduvalt ühendust võtta, kuid see ei ole õnnestunud, kostja telefoni vastu ei võta ja hageja saadetud e-kirjadele ei vasta. Hageja tugineb poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevas nõudes VÕS § 271, 292 lg 1 ja 294 sätestatule ning rahalise võlakohustuse nõuetekohase täitmise põhjendamisel VÕS § 2 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi ning sama lõige sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.07.2009 sõlmitud üürilepingu p 4.2 järgi on kommunaalmaksete ja kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmata jätmise korral hagejal õigus nõuda kuus 300 krooni viivisetasu. Kahe kuu kommunaalkulude ja kõrvalkulude eest maksmata jätmisel on hagejal õigus üürileping lõpetada. Hageja arvestuste kohaselt on kostjal seisuga 10.10.2010 viivisvõlgnevuse suurus 16 500 krooni, kuid hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt kokku võlgnevuse tasumist summas 14 000 krooni. Hageja leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetavad summad alusetult tasumata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Oma nõude tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu, kostjale e-posti teel edastatud kommunaalmaksed juulist – oktoobrini 2009, AS Eesti Energia ja AS Starman arved, hageja teate kostjale tema tasumata kohustusest, xxxx kommunaalmaksuteatised, arvete koondtabeli koos kostja allkirjaga võlgnevuse summas 7000 krooni tunnistamisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx, kust need kohtule tagastati. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu õnnestunud kätte anda 04.04.2011. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 18.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kõigi nende kordamist ei pea kohus vajalikuks. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja üürilepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega kokkulepitud võlasummat tasunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja poolt põhistatud vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduses nõutud summa 14 000 krooni, s.o. 894.76 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 7 000 krooni (447.38 eurot) ja viivis - 7 000 krooni (447.38 eurot)).
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja poolt on esitatud kohtule menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1400 krooni (89.48 eurot). Samuti on hageja seoses kohtusse pöördumisega kandnud kulutusi õigusabile (OÜ-le Digessi tasutud arved) summas 231.74 eurot (3625.85 krooni). Kokku moodustavad hageja menetluskulud seega (231.74 + 89.48) = 321.22 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; ja 632 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 07. juunil 2011.a Nooremreferent
Irma Külavee Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.