Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 09.07.2010 esitas Jonathan Paul Sureda-Tasis Harju Maakohtule hagi AS Krediidiinfo vastu kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete parandamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja veebilehel avaldatud eraisiku krediidireiting hageja kohta, mis muuhulgas sisaldab teavet isikuga seotud äriühingute kohta. Hageja oli ja on mitme osaühingu juhatuse liige ja osanik (Contimer OÜ, OÜ Montemar, OÜ Seagate, OÜ Mercur Trade jt) ja seosed tema ning kõnesolevate äriühingute vahel on kajastatud AS Krediidiinfo poolt koostatava eraisiku krediidireitingu osas „Isikuga seotud ettevõtted“. Lisaks nimetatud seostele on hageja krediidireitingus ära märgitud hinnatava isiku seotus 2009. aastal pankrotistunud äriühinguga OÜ Mercur Decor, kelle maksuvõla suuruseks on raporti andmetel 677 000 krooni. Krediidireitingus märgitust nähtuvalt loetakse hagejat OÜ-ga Mercur Decor (pankrotis) seotuks põhjusel, et hageja oli 2003. aastal kõnesoleva osaühingu asutajaks. 12.05.2010 esitas Contimer OÜ AS-ile Krediidiinfo taotluse, milles palus muuta Contimer OÜ juhatuse liikmeks oleva hageja kohta krediidireitingus näidatavaid andmeid selliselt, et reitinguga tutvujal ei saaks tekkida kahtlusi hageja seotuses Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega. AS Krediidiinfo vastuse kohaselt edastab viimane klientidele äriregistri andmeid muutmata kujul. Kostja soovitas hagejal pöörduda probleemi lahendamiseks äriregistri poole. Hageja leidis, et krediidiraportis sisalduv teave ei pärine ainult äriregistri kannetest, vaid ka Maksu- ja Tolliameti administreeritavast maksukohustuslaste andmebaasist, mis muu hulgas kajastab andmeid viimaste maksuvõlgade olemasolu või puudumise ja võlasummade suuruse kohta. Hageja väide tulenes reitingu vastava osa juures olevast selgitusest „Maksuvõlg näitab jooksva kuu alguse võla saldot maksuametile“. Seega ei saa vastavasisuline info pärineda äriregistrist, kuna nimetatud registrisse vastavaid kandeid ei tehta. Et kostja veebilehel kajastuv teave ei põhine vaid äriregistri andmetel ning krediidireiting on äriregistri andmetest erinev, kinnitab asjaolu, et erinevalt äriregistri kannetest ei kajasta kostja eraisiku krediidireiting isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku algus- ja lõppkuupäeva (kande tegemise kuupäev). Hageja käsitlemine AS Krediidiinfo koostatud eraisiku krediidireitingus Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) seotud isikuna ei kajasta objektiivselt faktilisi ega õiguslikke asjaolusid, seab kahtluse alla tema laitmatu ärialase reputatsiooni kolmandate isikute silmis ning võib esile kutsuda majanduslikult ebasoodsa tagajärje. Kostja kajastab korrastatud andmete kogumis erinevaid isiku- ja avalikke andmeid omavahel seostades, ristkasutades ja koosavaldades selliselt, et nendega tutvuvatel kolmandatel isikutel kujuneb ebatäpne või ekslik ettekujutus hageja usaldusväärsusest ja ettevõtlusalasest tegevusest. Lähtudes tulumaksuseaduse §-st 8 ja pankrotiseaduse § 117 lg-st 2, puudub kostjal igasugune alus käsitleda hagejat kostja poolt avaldatavas krediidireitingus jätkuvalt Mercur Decor OÜ (pankrotis) seotud isikuna. Hageja ei vasta seoses Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute või pankrotiseaduse järgi lähikondse isiku tunnusele. Hageja ei ole Mercur Decor OÜ (pankrotis) juhatuse liige alates 27.04.2007 ja osanik alates 01.07.2007 ning tal puuduvad mitme aasta vältel igasugused muud otsesed või kaudsed sidemed kõnealuse osaühinguga.

Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, tekkis Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõlg 8 kuud pärast hageja lahkumist äriühingu juhtorgani liikme kohalt, mistõttu ei saa kõne alla tulla ka solidaarne vastutus Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõla tasumise eest. Mercur Decor OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 03.03.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-0887318. Kogu pankrotimenetluse jooksul ei ole hageja vastu esitatud nõudeid tema kui võlgniku endise juhtorgani liikme poolt kohustuse rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja on kostja tegevusest tingituna korduvalt puutunud kokku olukordadega, kus ta on pidanud olemasolevatele ja võimalikele äripartneritele ning teistele kolmandatele isikutele sh ettevõtja usaldusväärsust hinnanud krediidiasutustele selgitama, et vaatamata kostja hinnangule, ei ole hagejal mingisugust seost Mercur Decor OÜ-ga ega viimse maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega. Hagejale teadaolevalt on Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõla tekkimisest kuni hagi esitamiseni kõnealuses registris tehtud hageja kohta vähemalt paarkümmend päringut. AS Krediidiinfo kui andmekogu looja ja haldaja avaldatavad andmed ei tohi olla ebatäpsed või eksitavad või luua tulenevalt avaldamise viisist kolmandatele isikutele ebatäpse ettekujutuse faktilistest asjaoludest. Hagejale jäi selgusetuks, miks kostja leidis nagu poolte vahel puuduks vaidlus selles, et hageja on Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutaja, sest hageja ei ole nimetatud asja kahtluse alla seadnud. Käesoleval ajal hagejal nimetatud äriühinguga igasugune seos puudub, kuid kostja seostab teda krediidireitingus sisalduvate andmete põhjal põhjendamatult äriühingu maksejõuetuse, maksuvõla ja maksehäiretega. Käesoleval ajal ei oma määravat tähtsust, kas Mercur Decor OÜ (pankrotis) saatuse ja kohustuste täitmise kohta krediidireitingus avaldatud andmed on õiged või mitte, vaid see, kas nimetatud andmed on põhjendatult avaldatud hageja kui eraisiku kohta koostatavas hinnangus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsuse nr 3-2-1-161-05 p 12 kohaselt võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et teise isiku poolt esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad nimetatud isiku kohta. Ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleeriv VÕS § 1047 lg 4 on ka kirjeldatud juhtudel rakendatav. 08.11.2010 esitatud täiendavate seisukohtade järgi tuleks hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus edaspidi kajastada tema seotust Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) üksnes raporti osa „Isikuga seotud ettevõtted“ alajaotuses „Kehtetud kanded“, milles sisalduksid andmed tema kunagise seotuse kohta kõnesoleva osaühinguga selle juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku kaudu. Hageja soovis, et AS Krediidiinfo tema kohta koostatavas eraisiku krediidireitingu osas „Isikuga seotud ettevõtted“ avaldatakse tema seos Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) üksnes avalike registrite ja muude andmekogude täielikest andmetest lähtudes. Raportist peab nähtuma, millal on äriregistrisse tehtud Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) seonduvad kanded hageja juhatuse liikme ja osaniku staatuse lõppemise kohta. Samuti peab nähtuma, et Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksehäired, maksevõlg ja püsiv maksejõuetus on tekkinud pärast eelmärgitud registrikannete tegemist. Sellekohaste andmete kajastamise võimatuse korral alternatiivselt lisada Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) staatuse, maksehäirete arvu ja maksuvõla suuruse juurde allmärkus, et kõnealuse osaühingu pankrot on välja kuulutatud ning maksehäired ja maksuvõlg tekkinud pärast hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku lõppu, mistõttu ei võeta neid arvesse isikule krediidihinnangu andmisel ja maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel. Krediidireitingus avaldatud andmetega hageja majandusliku kahju hindamisel tugines hageja VÕS § 1047 lg-le 2, mille järgi loetakse õiguspraktikas majanduslikult kahjulikus asjaoluks

mistahes ettevõtja, tema ettevõtte või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile nimetatud isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. VÕS § 1047 lg 2 õigusvastasus ei tulene mitte isiku maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Nimetatud sätte puhul peab isik, kelle kohta andmeid avaldati, tõendama üksnes asjaolu, et avaldatud andmed on talle majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Hageja täpsustas nõuet, vältimaks olukorda, kus võimaliku hagi rahuldamise korral ei tooks hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingu andmetes tehtavad muudatused kaasa muudatusi hageja kohta koostatavas faktiraportis. Hageja palus kostjat kohustada muutma (parandama) hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid selliselt, et nimetatud reitingu ja raportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, korrigeerides selleks reitingus avaldatavaid andmeid järgmiselt: avaldada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja Mercur Decor OÜ (pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti Mercur Decor OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus ja faktiraportis esmakordse aja kohta; alternatiivina lisada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis Mercur Decor OÜ (pankrotis) staatuse, maksehäirete arvu ja maksuvõla suuruse juurde tärnike allmärkusega: “Tekkinud pärast isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku lõppu, mistõttu ei võeta arvesse isikule krediidihinnangu andmisel ja tema maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel.“ Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid, st ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kostja viitas võlaõigusseaduse kommentaaridele, mille kohaselt mõistetakse praktikas ebaõigete andmete all ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Hagi aluseks oleva VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks on avaldatud andmete ebaõigsus, mistõttu ei pea õigeid andmeid ümber lükkama ega parandama. Krediidireitingus hageja kohta avaldatud andmed põhinevad riikliku äriregistri avalikele ja tõestele andmetele (faktidele), olles nendega nii sisult kui vormilt identsed. Samuti tuleneb äriregistri infost hageja kontekstiväliselt käsitlust leidnud mõiste „seotud isikud“. Sellekohane selge viide sisaldub hageja krediidireitingus – „isikuga seotud ettevõtete info pärineb äriregistri kannetest“. Seetõttu ei lõpeta hagi rahuldav kohtulahend äriregistri tõele vastavate andmete avaldamist, selleks tuleb muuta äriregistri kohta käivat õiguslikku regulatsiooni. Hageja krediidireitingus äriregistrist ega muudest avalikest allikatest saadud avalikke andmeid ei ole hagejale kahjulikus suunas tõlgendatud ega muudetud. Hageja ainsaks seoseks Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) on märgitud hageja olemine nimetatud ärihingu asutajaks. Selgelt on näidatud kehtetud kanded, mille kohaselt hageja ei ole enam Mercur Decor OÜ (pankrotis) juhatuse liige ega osanik. Et hageja oli nimetatud äriühingu asutajaks, kinnitab hageja ise, seega on see vaidlustamata fakt. Kostja ei saa kellelegi äriregistri andmetega tutvumist keelata kuna tegemist on avaliku infoga. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivse iseloomuga, mitte õigusloov (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007 otsus nr 3-2-1-89-07). Kostja on hoidunud hageja seostamisest Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega ning avaldanud üksnes neutraalseid avalikke andmeid.

Hageja nõue on ebaselge ja mittetäidetav, suunatud ebamäärasesse aega tulevikus ja sõnastatud ebakonkreetselt. Hageja ei ole selgelt määratlenud, milliste konkreetsete väidetavalt „ebaõigete andmete“ parandamist ta kostjalt nõuab. Hageja on tuginenud VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud andmete alaliigile, mitte VÕS 1047 lg-s 1 sätestatud andmete avaldamise alaliigile, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja on avaldanud hageja kohta nn täielikke või mittetäielikke andmeid. Tulenevalt hagi alusest on kostja tõendanud, et kostja poolt hageja krediidireitingus avaldatud andmed vastavad tegelikkusele ega ole eksitavad või mittetäielikud. Hageja ei ole lisaks äriregistri andmete õigsusele seadnud kahtluse alla maksukohustuslaste registri ja maksehäirete andmekogu andmete õigsust Mercur Decor OÜ (pankrotis) osas. Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Kostjale jäi selgusetuks hageja väide, et üksikult võttes võivad kostja avaldatud andmed õiged olla, kuid kogumis avaldatuna moodustavad iseenesest õiged andmed uue kvaliteedi, kus tutvuval kolmandal isikul võib suure tõenäosusega kujuneda objektiivsele reaalsusele mittevastav ebaõige ettekujutus. Kuivõrd hageja ei tugine oma isiklike õiguste rikkumisele VÕS § 1046 sätestatud väärtushinnangu avaldamise tõttu ega ole esitanud sellega seoses mingeid nõudeid, ei saa kohus selliseid asjaolusid käsitleda. Kostja poolt avaldatud andmete ja äriregistri kannete näol on tegemist neutraalse avaliku informatsiooniga, mille avaldamine on seadusandja poolt lubatud. Hageja seos Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) nimetatud äriühingu asutajana on eelkõige ajalooline info, mistõttu hageja krediidireiting sõltub hageja maksekäitumisest ja võimalikest maksehäiretest. Inforaportite koostamise eesmärgiks on muu hulgas Eesti finantseerimiskeskkonna usaldusväärsuse ja efektiivsuse suurenemine, mistõttu krediidireitinguid koostatakse selleks, et näha, kas isikul on varasemaid maksehäireid. Kostjale jäi arusaamatuks hageja probleemipüstitus, sest krediidireitingu kohaselt hagejal ei esine maksehäireid. Kostja ei andnud hinnanguid hageja isiku kohta krediidireitingus. Kostja vahendas neutraalses vormis avalikku infot, millega hagejale väidetavalt küsimusi esitavad isikud saavad sõltumata kostja tegevusest ise vabalt tutvuda. Kostja ei ole väitnud nagu pärineksid kõik hageja krediidireitingu andmed äriregistrist. Kuivõrd kostjal on õigus avaldada Maksu- ja Tolliameti avalikke andmeid, ei oma tähtsust asjaolu, kas iseenesest tõesed andmed pärinevad üksnes äriregistrist või ka maksukohustuslaste registrist. Kui eemaldada krediidireitingust tõele vastav info hageja Mecur Decor OÜ (pankrotis) asutajaks olemise kohta või mu vastav avalik teave, muudaks see hageja krediidireitingu ebatäpseks ning varjaks ilmselgelt õiget ja hageja poolt vaidlustamata avalikku informatsiooni. Kirjeldatud kujul faktiliste andmete avaldamine ei ole hagejale majanduslikult kahjulik. Kuivõrd kostja on tõendanud avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse, ei oma vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 ja 4 hageja majanduslik kahju asja lahendamisel tähtsust. Seega puudub hagejal õigus nõuda tegelikkusele vastavate andmete parandamist. Hageja on 08.12.2010 oma hagi muutnud ning kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Kuigi hageja väidab, et tegemist on hagi täpsustusega, on hageja nõue oluliselt muutunud. Hageja on kohtumenetluses pahauskselt käitunud, sest hagi muutmine toimus 08.12.2010 kell 20.07 pärast kostja ja kostja esindaja tööpäeva lõppu, mistõttu kostjal puudus võimalus anda täpsemaid selgitusi hagi muutmise osas, kuna kostja oli kohustatud kohtule vastama hiljemalt 08.12.2010.

Kostja palus kohtul kaaluda hagi läbivaatamata jätmist vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 ja 2, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue ei vasta seadusele, sest seadus ei kohusta kostjat oma krediidireitingutes kajastama mingeid andmeid hageja või mistahes muu isiku poolt kindlaksmääratud kujul. See oleks otseselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine. Hagejal ei olnud 08.12.2010 enam õigust esitada tõendeid pärast kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaega. Kuna hageja esitas hulgaliselt tõendeid alles 08.12.2010 kell 20.07, on hageja jätnud kostja sisuliselt ilma õigusest tõenditele vastu vaielda. Hageja on seetõttu menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Kostjal ei ole võimalik esitada tõendite suhtes vastuväiteid, kuid kostja esialgse hinnangu järgi olid täiendavalt esitatud tõendid asjassepuutumatud ning hageja nõuet mittetõendavad. Kohus ei saa hilinenult esitatud tõendeid TsMS § 331 lg 1 alusel arvestada. Maakohtu otsuse põhjendused 17.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas kostjat parandama hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatud andmeid selliselt, et nimetatud krediidireitinguga ja faktiraportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, korrigeerides selleks krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid järgmiselt: avaldada krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja Mercur Decor OÜ (pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti Mercur Decor OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus esmakordselt esitamise aja kohta. Menetluskulud jäid kostja kanda. Puudub vaidlus, et kostja on koostanud hageja kohta eraisiku krediidireitingu, mille järgi on hagejale antud krediidihinnang „hea“; hageja on juhatuse liikme ja osanikuna jätkuvalt seotud kümne äriühinguga, milliste kohta on andmed avaldatud kostja koostatud krediidireitingus; hageja oli Mercur Decor OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige, kuid hageja ei olnud nimetatud ettevõtte osanik alates 01.07.2007 ega juhatuse liige alates 27.04.2007; Mercur Decor OÜ pankrot kuulutati välja 03.03.2009 ning nimetatud ettevõttel on tekkinud maksuvõlg 677 848,72 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis ebaõigeid andmeid seetõttu, et krediidireitingu ja faktiraporti osa „Isikuga seotud ettevõtted“ alajaotuses „kehtivad kanded“ on välja toodud hageja seotus Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) asutajana, kusjuures dokumentide antud osas on avaldatud ka Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõla suurus ning kas kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid seetõttu, et ei toonud krediidireitingu ja faktiraporti alajaotuses „kehtetud kanded“ välja aega, millal hageja oli Mercur Decor OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige, millal antud ettevõttel tekkis maksuvõlg ning millal ettevõte pankrotti läks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja poolt avaldatud andmed võivad olla hageja suhtes majanduslikult kahjulikud. 08.12.2010 esitas kostja kohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse. Kohus leidis, et puudub alus hageja hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja täpsustas 08.12.2010 menetlusdokumendis oma hagi eseme sõnastust, mida ei saa pidada hagi aluse ega eseme muutmiseks. Hageja on nõuet osaliselt kitsendanud, kuna on konkreetselt täpsustanud, millisel kujul ta ebaõigete andmete parandamist soovib. Samuti on hageja nõuet mõnevõrra laiendanud, paludes ebaõigete andmete parandamist lisaks krediidireitingule ka sellega identses kostja poolt koostatud faktiraportis.

Kuna sisuliselt esitas hageja oma nõude täpsustuse kohtule 08.11.2010 menetlusdokumendis, ei ole hageja oma menetlusõigusi kuritarvitanud ega menetlust venitanud. Kostjal oli võimalik vastata hageja täpsustatud nõudele ning kostja ei ole kohtult taotlenud vastamiseks antud tähtaja pikendamist. Hageja on hagi alusena välja toonud asjaolu, et kostja on tema kohta avaldanud faktilisi andmeid ebatäielikult, millist olukorda loeb VÕS § 1047 lg 1 ebaõigete andmete avaldamiseks. Seega ei saa kohtu hinnangul tegemist olla olukorraga, kus hageja õiguste rikkumine ei oleks üldse võimalik. Kostja ei ole taotluses konkreetselt välja toonud, miks ei ole mittetäielike andmete avaldamisel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ning miks hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele ei anna riik kostja hinnangul õiguskaitset või miks ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et võlaõigusseadus ei anna hagejale õigust nõuda kostja poolt mingite andmete avaldamist hageja poolt soovitud kujul ning see oleks põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab ebaõigete andmete avaldamisel nõuda nii andmete ümberlükkamist kui paranduse avaldamist. Antud juhul on hageja nõudnud paranduse avaldamist, mille puhul ei ole tegemist kostja ettevõtlusvabaduse põhjendamatu riivega, kuna ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu ja ettevõtjal tuleb arvestada nende õigusnormidega, mis tema ettevõtlusvaldkonda reguleerivad. Analüüsides, kas kostja võis avaldada hageja suhtes ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning kas ebaõigete andmete avaldamine võis olla hagejale majanduslikult kahjulik, leidis kohus, et kostja on avaldanud hageja suhtes faktilist laadi andmeid mittetäielikult ja eksitavalt. VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Puudub vaidlus, et kostja oli hagejat suhtes andmete avaldajaks ehk eraisiku krediidireitingu ja faktiraporti koostajaks. VÕS § 1047 lg 1 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma nende ebaõigsusest. VÕS § 1047 lg 2 aga muudab andmete avaldamisega seotud tõendamiskoormuse avaldajale nö raskemaks, kuna teise isiku au teotava või majanduslikult kahjulike ebaõigete andmete avaldamise korral peab kannatanu tõendama üksnes seda, et avaldatud andmed on tema au teotavad või talle majanduslikult kahjulikud ning avaldajal tuleb tõendada nende andmete tõelevastavust. Kohtu hinnangul ei tulene aga VÕS § 1047 lg-st 2, et au teotava või majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamise puhul ei saa tegemist olla faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega. VÕS § 1047 lg 1 defineerib laiemalt, milliseid juhtumeid saab pidada ebaõigete andmete avaldamiseks ning see määratlus laieneb kohtu hinnangul ka VÕS § 1047 lg 2 toodud juhtumile ehk teisi sõnu võib isiku au teotada või teda majanduslikult kahjustada ka faktilist laadi andmete eksitava või mittetäieliku avaldamisega. VÕS § 1047 lõikes 2 toodud juhtumi puhul jaguneb aga teisel viisil avaldaja ja kannatanu vaheline tõendamiskoormus. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt võib seega õigusvastane olla isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine läbi faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamise. Avaldatud andmetest nähtub, et hagejal ei ole Mercur Decor OÜ-ga kehtivat seost juhatuse liikme ja osanikuna, kuid hageja on olnud antud ettevõtte juhatuse liige ja osanik. Avaldatud andmetest ei nähtu, millal Mercur Decor OÜ pankrotistus ning millal ettevõttel tekkis maksuvõlg. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tema poolt avaldatud andmed vastavad tegelikkusele, on tõesed ja kostja on kontrollinud andmeid enne nende avaldamist piisava põhjalikkusega. Kostja väited on olnud menetluse käigus mõnevõrra vastuolulised, kuna algselt kostja väitis, et kõik tema poolt avaldatud andmed pärinevad üksnes äriregistrist, hiljem on kostja nõustunud hageja väitega, et äriregister ei avalda andmeid maksuvõlgade kohta ning need andmed pärinevad Maksu- ja Tolliametist. Seega on kostja oma krediidireitingus ja faktiraportis kokku viinud äriregistri andmed ja maksuvõlglaste registrist pärinevad andmed.

Kohus leidis, et kostja on hageja suhtes avaldanud faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil, kuna kostja ei ole oma krediidireitingus välja toonud, et hageja seotus Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) selle asutajana ei oma õiguslikku tähendust ning kostja on hageja asutajaks olekut kajastanud mitte ajaloolise faktina, vaid „kehtiva kandena“. Kostja on avaldanud hageja seotuse Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) lahtri all „kehtivad kanded“ ning loonud eksitava mulje, et hagejal on krediidireitingu koostamise ajal asutajana kehtiv õiguslik side nimetatud ettevõttega. Kuivõrd avaldatud ei ole, millisel ajal lõppes hageja seotus antud ettevõttega ning asutajana on kostja hagejal väitnud olevat kehtiva seose antud ettevõttega, nähtub krediidireitingust eksitavalt, et hagejal on olemas seosed ühel ettevõttel maksuvõla tekkimise ning selle ettevõtte pankrotistumisega. Kostja ei ole avaldanud faktilisi andmeid täpselt, mis sellise järelduse tegemise välistaks. Kuivõrd kostja on avaldanud hageja suhtes faktilist laadi andmeid eksitavalt, võib krediidireitinguga tutvuval kolmandal mõistlikul isikul tekkida ekslik arusaam, et võimalik hageja varasem seotus Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) mõjutab hageja usaldusväärsust ning sellise mulje loomine kostja poolt ei ole juhuslik. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt eksitavalt avaldatud andmed oleksid olnud hagejale majanduslikult kahjulikud. Hageja on üksnes väitnud, et krediidireiting on kaasa toonud erinevate krediidiasutuste küsimusi hageja suhtes, kuid ei ole tõendanud, et tema usaldusväärsus oleks mistahes äripartnerite või kolmandate isikute silmis seeläbi halvenenud või et andmete avaldamine oleks kaasa toonud mõne muu majanduslikult kahjuliku tagajärje. Kohus leidis, et vaatamata majandusliku kahjulikkuse olemasolu tõendamatusele on kostja poolt faktilist laadi andmete eksitav avaldamine õigusvastane, kuna käesolevas asjas on tõendatud, et kostja ei kontrollinud avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega ning avaldas faktilist laadi õigeid andmeid sellisel viisil ja sellise puudulikkusega, et need kogumis kostja krediidireitingus on avaldatud eksitaval kujul. Kuna kohus on tuvastanud andmete eksitava avaldamise ja avaldamise õigusvastasuse, tuleb kostjal eksitavalt avaldatud andmed parandada. Kohtupraktikast tulenevalt võib hageja hagis esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti või mitu alternatiivset teksti (RK TKo 3-2-1-161-05, p 14). Eksitavate andmete avaldamisel võib hageja nõuda, millisel viisil tuleks tema hinnangul andmeid parandada ehk avaldada neid tervikuna sellisel viisil, et need ei oleks enam eksitavad ega mittetäielikud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada ning hageja kahest alternatiivsest taotlusest kuulub rahuldamisele esimene kui õiguslikult täpsem. Kuna kostja ei ole avaldanud andmeid selle kohta, millal hageja oli Mercur Decor OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja osanik ning millal tekkis ettevõttel maksuvõlg ja püsiv maksejõuetus, on kostja faktilist laadi andmeid avaldanud mittetäielikult ja eksitavalt. Seega tuleb mittetäielikult avaldatud andmed parandada seeläbi, et avaldatakse täielikud andmed. Apellatsioonkaebus Kostja AS Krediidiinfo palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus märkis, et hagiavalduses on hageja viidanud VÕS § 1047 lg-le 2 ning leidnud, et kostja avaldas tema kohta majanduslikult kahjulikke asjaolusid. Seetõttu tegi kohus hagejale ettepaneku täiendavalt põhjendada ning tõendada, et hageja kohta kostja poolt avaldatud andmed olid hagejale majanduslikult kahjulikud. Eeltoodust oli üheselt arusaadav, et maakohus pidas hagi

rahuldamise eelduseks, et hageja tõendab kostja poolt avaldatud andmete majandusliku kahjulikkuse hageja suhtes. Hageja ei esitanud nõutud tõendeid, et kostja poolt avaldatud andmed olid hagejale majanduslikult kahjulikud. Siiski leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele vaatamata sellele, et hageja ei ole tõendanud kohtu poolt nõutud tõendamist vajavat asjaolu, milline on ka seaduse kohaselt VÕS § 1047 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise eelduseks. Hageja kinnitas ühemõtteliselt enda tuginemist üksnes VÕS § 1047 lg 2 märgitud andmete avaldamise alaliigile ja sidus oma õiguste rikkumise sellega, et hageja suhtes on avaldatud majanduslikult kahjulik asjaolu. Hageja välistas oma tuginemise VÕS §-le 1047 lg 1 sätestatud eeldustele. Eirates nii hageja kui kostja arusaamu hageja nõude alusest ning vastuolus oma 11.10.2010 kirjaga nr 2-10-32970 leidis kohus otsuses üllatuslikult, et avaldatud asjaolude majandusliku kahjulikkuse puudumine käesolevas asjas ei oma tähtust. Kohus kohaldas seadust viisil, mida ei olnud eelnevalt pooltega arutatud ning mille osas pooltel puudus võimalus vastuväiteid esitada. Maakohus ei eitanud oma järelduses, et hagi rahuldamiseks peaksid eksitavad või ebatäielikult avaldatud faktilised andmed olema hageja au teotavad või hagejale majanduslikult kahjulikud. Oma au teotamisele ei ole hageja tuginenud ning avaldatud andmete majanduslikku kahjulikkust ei ole hageja tõendanud, nagu maakohus õigesti leidis. Eeltoodud asjaolusid arvestades olid maakohtu seisukohad hagi rahuldamisel üllatavad ja arusaamatud. Kohtuotsuse üllatuslikkus rikub ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et võimaldas hagejal menetlusnorme rikkudes ja kostjale sisuliste vastuväidete esitamise õigust andmata muuta hagi ning esitada tõendeid pärast hagejale nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks määratud tähtaja lõppu. Kuigi maakohus möönis õigesti, et hageja on esitanud täiendavad tõendid menetlusnorme rikkudes pärast kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaja lõppu, arvestas kohus siiski ühte hilinenud tõenditest (eraisiku faktiraportit) koos hagi muutmise aktsepteerimisega ka hagi rahuldamisel. Hagejal polnud õigust muuta hagi ja esitada täiendavaid tõendeid pärast kohtu määratud hagi eseme täpsustamise ja tõendite esitamise tähtaega. Sellega jäeti kostja sisuliselt ilma õigusest hagi muutmisele ning täiendavatele tõenditele vastu vaielda. Maakohus leidis eksitavalt, et hageja poolt täiendavate tõendite esitamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist, kuna kostja on hageja taotluse ja tõendite osas oma seisukoha esitanud ning kostja ei ole taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kostjal puudus sisuline võimalus esitatud hagi muutmist ja täiendavaid tõendeid analüüsida ja anda viimasel kohtule vastamise tähtpäeval 08.12.2010 adekvaatset vastust hageja hagi muutmise või täiendavate tõendite osas. Kohtu väide, et kostja ei taotlenud hagi muutmisele ja täiendavatele tõenditele vastamise tähtaja pikendamist, on väär. Kostja ei peagi taotlema vastamise tähtaja pikendamist hagi muutmise ja tõendite osas, mis esitati menetlusnorme rikkudes pärast kohtu määratud tõendite ja taotluste esitamise tähtaja lõppu. Hageja 08.12.2010 vastusesse pikitud hagi muutmine, täiendavate haginõuete ja täiendavate tõendite esitamine pärast kohtu määratud hilisemat tähtaega seadis pooled menetluslikult ebavõrdsesse seisu, sest erinevalt hagejast ei olnud kostjal (kes täitis kohtu nõude ja esitas täiendavad tõendid 08.11.2010) võimalik hagi muutmisele ja uutele tõenditele oma sisulisi vastuväiteid/vastutõendeid esitada. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja muutis 08.12.2010 vastuses vastuolus TsMS § 376 lg-ga 1 hagi eset. Maakohtu otsuses märgitakse vääralt ning vastuoluliselt, et hageja pole muutnud hagi eset, vaid on oma nõuet osaliselt kitsendanud ja mõnevõrra laiendanud. Hinnates esialgset hagiavaldust, hageja 08.11.2010 täiendavates seisukohtades hagi eseme osas väljendatut ning

08.12.2010 hageja poolt esitatud nõuet, on ilmne, et hageja on hagi eset muutnud, hagi ese on võrreldes esialgse hagiga oluliselt muutunud nii sõnastuslikult kui sisuliselt. Faktiraportit puudutava uue nõude lisamine viitab selgelt hagi eseme muutmisele. Isegi kui hageja 08.12.2010 avaldust mitte lugeda hagi eseme muutmiseks, oli vaieldamatult tegemist uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldava dokumendiga TsMS § 330 lg 3 tähenduses, mille suhtes kohus oleks pidanud andma kostjale TsMS § 330 lg 1, lg 3 ja lg 4 alusel vähemalt 7-päevase tähtaja dokumendiga tutvumiseks, oma arvamuse kujundamiseks ja vastuavalduse esitamiseks. Kui kostja seaduslikud esindajad oleks varem teadnud, et hageja lõplik nõue saab olema määratletud just sellisel kujul, nagu see toimus hagi muutmise tagajärjel ning hageja pärast hagi muutmist enam ei nõua Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutaja kande kuvamist „kehtetute kannete“ alamrubriigis, olnuks reaalne, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele asja lahendamiseks kompromissiga või puudunuks hagejal üldse vajadus haginõudega kohtusse pöörduda. Kuna oma au teotamisele ei ole hageja tuginenud ning avaldatud andmete majanduslikku kahjulikkust tõendanud (nagu kohus õigesti tuvastas) on välistatud, et hagi saanuks rahuldada VÕS § 1047 lg 2 alusel, millele hageja tugines. Samuti on välistatud, et kostja tegevus andmete avaldamisel saanuks olla õigusvastane. Kostja tegevuse õigusvastasus ja hagi rahuldamine on teoreetiliselt välistatud ka VÕS § 1047 lg 1 alusel (hageja on välistanud tuginemise VÕS § 1047 lg 1 kohaldamise eeldustele). Põhjendamatu ja seadusega vastuolus on otsuse järeldus, mille kohaselt vaatamata majandusliku kahjulikkuse olemasolu tõendamatusele on kostja poolt faktilist laadi andmete eksitav avaldamine õigusvastane, kuna käesolevas asjas on tõendatud, et kostja ei kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega ning avaldas faktilist laadi õigeid andmeid sellisel viisil ja sellise puudulikkusega, et need kogumis kostja krediidireitingus on avaldatud eksitaval kujul. Isegi kui vastaks tõele, et kostja on avaldanud eksitavaid andmeid, ei tingiks see kostja tegevuse õigusvastasust, sest vastavalt VÕS § 1047 lg 1 saab eksitavate andmete avaldamine olla õigusvastane üksnes juhul, kui selliste eksitavate andmete avaldamisega rikutakse isiklikke õigusi või sekkutakse isiku majandus- või kutsetegevusse. Puudub vaidlus, et hageja pole käesolevas menetluses tuginenud isiklike õiguste rikkumisele ega enda majandus- või kutsetegevusse sekkumisele. Kohus ei ole tuvastanud, justkui oleks kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi või sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse. Kohtu poolt viidatud andmete kontrollimise põhjalikkus omaks VÕS § 1047 lg 3 alusel tähendust üksnes siis, kui kostja poolt andmete avaldamine olnuks õigusvastane. Kuna kostja tegevus andmete avaldamisel ei olnud eelviidatud põhjustel õigusvastane, ei oma küsimus, kas kostja kontrollis avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega või mitte, asja õigeks lahendamiseks mingisugust tähtsust. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja avaldas hageja kohta faktilist laadi õigeid andmeid. Seetõttu puudub alus ka VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks, sest VÕS § 1047 lg 4 alusel võib nõuda üksnes ebaõigete andmete suhtes paranduse avaldamist. Maakohtu käsitlus kostja poolt eksitavate andmete avaldamisest seoses hageja olemisega Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutajaks on asjakohatu, sest 08.12.2010 hagi muutmisest ilmnes, et hageja ei nõua OÜ Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutaja kande kuvamist „kehtetute kannete“ alamrubriigis ega mistahes muid parandusi seoses Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutaja kandega. Ka kohtuotsuse resolutsioonis ei kohustata kostjat tegema parandusi avaldatud andmetes hageja seotuse osas Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) ettevõtte asutajana. Maakohus on otsuses valdavalt käsitletud seoses nn mittetäielike ja eksitavate andmete avaldamisega hageja nõude ning hagi lahendamise suhtes täiesti ebaolulisi asjaolusid. See, kas hageja seos Mercur

Decor OÜ (pankrotis) asutajana oli hageja krediidireitingus näidatud eksitavalt või mitte, ei omanud hageja nõuet arvestades mingit tähtsust. Kas hageja seos Mercur Decor OÜ (pankrotis) asutajana oli hageja krediidireitingus näidatud eksitavalt või mitte, ei omanud hageja nõuet arvestades mingit tähtsust. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis võimaldaks teha järelduse, justkui nähtuks krediidireitingust hageja seos ettevõttel maksuvõla tekkimisega ning ettevõtte pankrotistumisega. Kohus ei ole järelduse tegemisel lähtunud ka nn mõistliku inimese arusaamast. Hageja seos Mercur Decor OÜ juhatuse liikmena ja osanikuna oli kajastatud krediidireitingus üksnes kehtetute kannete alamrubriigis. Seega oli igale mõistlikule isikule selge, et hageja kehtetute kannete alamrubriigis viidatud isikuna ei omanud õiguslikke seoseid nimetatud ettevõttega. Kuigi hageja kohustuseks oli tõendada, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, hageja selliseid tõendeid ei esitanud. Kostja esitas kohtule tõendid, et kostja poolt hageja krediidireitingus avaldatud andmed vastavad tegelikkusele, mis välistab hagi rahuldamise. Maakohus tuvastas otsuses õigesti, et kostja avaldas hageja kohta faktilist laadi õigeid andmeid. Hagi on alusetu, sest seadusest ei tulene kohustust kostja poolt avaldatud tegelikkusele vastavate andmete ümberlükkamiseks. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks on avaldatud andmete ebaõigsus, tegelikkusele vastavaid andmeid ümber lükkama ega parandama ei pea. Kostja poolt hageja krediidireitingus avaldatud andmed ei ole eksitavad või mittetäielikud, nagu maakohus vääralt leidis. Kostja pole hageja krediidireitingus äriregistrist ega muudest avalikest allikatest saadud avalikke andmeid hagejale kahjulikus suunas tõlgendanud ega muutnud. Andmete mittetäielikkuse all ei ole võimalik silmas pidada andmete mahtu kui sellist, sest iga isiku kohta käivate andmete maht on sisuliselt lõputu (alates nt. isiku tervislikust ja majanduslikust seisundist ning lõpetades suguvõsa ajalooga jne). Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik püstitada eeldust, et ühe isiku kohta avaldatud andmed (sh ka kitsamalt võttes ainult majanduslikku seisundit kajastavad andmed krediidireitingus) saaksid kunagi olla täielikud. Mis puudutab avaldatava info mahtu, siis selles osas on igal ettevõtjal õigus teha oma valikuid. Seadus ei kohusta, et kostja peaks krediidireitingutes kajastama muu info kõrval seda, milline oli konkreetse isiku poolt mingis äriühingus juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku algus- ja lõppkuupäev. Kostja arvates ei ole maakohtu otsus, millega kohustati andmete parandamise sildi all tegelikult lisama hageja krediidireitingusse ja faktiraportisse olulises mahus täiendavaid andmeid, kooskõlas VÕS § 1047 lg 4 isegi sellisel juhul, kui antud paragrahvi kohaldamise eeldused oleksid muus osas täidetud. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab üksnes ebaõigete andmete parandamist, mitte seda, et kolmandatel isikutel oleks õigus kohtu vahendusel oma äranägemisel kujundada krediidireitingute või muude andmekogude sisu (praegusel juhul on hageja saanud võimaluse oma äranägemisel „kujundada“ oma krediidireitingut ja faktiraportit). Seadus ei kohusta, et kostja peaks oma krediidireitingutes kajastama mingeid andmeid hageja või mistahes muu isiku poolt kindlaksmääratud kujul. VÕS § 1047 lg 4 annab hagejale juhul, kui kostja oleks avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, õiguse nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või ebaõigete andmete parandamist. VÕS § 1047 lg 4 ega muud seadused ei anna hagejale õigust nõuda kostja poolt mingite andmete avaldamist hageja poolt soovitaval kujul. See oleks otseselt Põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine, kui hageja või mistahes muu isik saaks kostjale ette kirjutada, millisel konkreetsel kujul peab koostama eraisiku krediidireitinguid. Hageja krediidireitingus ei ole üheski kontekstis viidatud hageja seotusele Mercur Decor OÜ maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega ning Mercur Decor OÜ

(pankrotis) kohta on avaldatud üksnes avalikke ja tõele vastavaid andmeid. Faktiväite kontrollimise eeldustele mittevastav on hageja väide, nagu võiks krediidireitingus sisalduvatest avalikest andmetest tekkida „vähemalt osadel“ kolmandatel isikutel ebatäpne või ekslik ettekujutus hageja usaldusväärsusest ja ettevõtlusalase iseloomuga tegevusest. Ka nn mõistliku inimese arusaama järgi on selge, et kostja ei ole hagejat seostanud Mercur Decor OÜ makseraskuste ega pankrotiga. Igale mõistlikule inimesele on krediidireitingu alusel arusaadav, et tegemist on just Mercur Decor OÜ (pankrotis) maksuvõlaga ja antud äriühingu maksuvõlga ei ole kuidagi seostatud hagejaga, kes krediidireitingust nähtuvalt ei ole nimetatud äriühingu osanikuks ega juhatuse liikmeks. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust, millistest avalikest allikatest pärinevad faktiliselt õiged andmed, tähtis on üksnes see, et tegemist on faktiliselt õigete andmetega. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja on tõendanud (ning maakohus tuvastanud), et hageja kohta avaldatud andmed vastavad tõele, siis on esitatud hagiavaldus ebaõigete andmete parandamiseks täies ulatuses alusetu. Hagejal puudub õigus nõuda tegelikkusele vastavate andmete parandamist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid materjale, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumiste ega materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Kolleegium ei tuvastanud, et käesolev otsus võiks poolte jaoks olla üllatuslik. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et kohus palus 11.10.2010 kirjas avaldada kostjal seisukohta andmete avaldamise õigusliku kvalifikatsiooni osas ning selgitas erinevate materiaalõiguslike aluste kohaldamise eeldusi. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt ebaõigete andmete avaldamise tagajärjel hagejale majandusliku kahju tekkimine ei leidnud tõendamist. Nimetatud seisukoht ei saanud kostjat üllatada, kuivõrd kohtu seisukoht on kujunenud tõendite hindamise tagajärjel. Väide hageja kui ärimehe maine kahjustamisest, mis on väärtushinnang, on esitatud juba hagiavalduses. Eelnimetatud asjaolu on maakohus lugenud põhjendatult õigusvastaseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Esmalt võtab kolleegium seisukoha, kas hageja poolt 08.12.2010 esitatud avaldust saab käsitleda hagieseme muutmisena, mis kuuluks läbivaatamata jätmisele. Apellandi väite kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, võimaldades hagejal muuta hagi eset pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaega. Õige on, et kõik menetlustoimingud tuleb teha seaduses ettenähtud ajal või kohtu poolt määratud tähtajal. Toimiku materjalide kohaselt määras kohus hagejale oma seisukohtade täpsustamise ja tõendite esitamise tähtajaks 08.11.2010, millise nõude hageja ka täitis. Poolte kirjalikele seisukohtadele vastamiseks määras kohus tähtajaks hiljemalt 08.12.2010 (I kd. lk.80-81). Vastuseks kostja 08.11.2010 seisukohtadele esitas hageja omapoolse vastuse, milles täpsustas nõude sõnastust ja lisas uued tõendid.

TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Hageja 08.12.2010 vastusest ilmneb, et ta soovis kostja poolt andmete parandamist nii krediidireitingus kui ka faktiraportis. Õige on, et esitatud hagiavalduses ei märgitud, et andmed tuleb parandada ka faktiraportis, kuid selles dokumendis sisalduvad andmed on identsed krediidireitingus olevate andmetega. Hageja nõudeks oli kostja poolt hageja kohta avaldatud ebatäielike ja eksitavate andmete parandamine ning seda nõuet ei ole muudetud. Maakohtu seisukoht on õige, et hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole hageja faktiliselt muutnud ning on üksnes täpsustanud, millisel kujul soovib ta ebaõigete andmete parandamist. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Maakohus on asunud õigele seisukohale, et hageja laiendas oma nõuet faktiraportis olevate andmete parandamise osas. Seega ei ole hageja hagi eset muutnud. Vastustaja on põhjendatult pööranud sellele tähelepanu, et faktiraport on sisuliselt osa eraisiku kohta koostavast krediidireitingust, kus faktiraporti andmeid sisuliselt dubleeritakse. TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. TsMS § 330 lg 3 järgi uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Käesolevas tsiviilasjas toimus asja lahendamine kirjalikus menetluses. Õige on, et esitatud tõendid tulnuks esitada hiljemalt 08.11.2010, kuid maakohus pidas võimalikuks vastu võtta tõendeid pärast selleks määratud tähtaega. Maakohus on otsuses vastanud kostja vastuväidetele uute tõendite vastuvõtmise kohta. Kolleegium on seisukohal, et kostjal oli võimalus esitada kohtu tegevuse suhtes vastuväide ning ka apellatsioonkaebuses esitada vastuväited, millist õigust on apellant ka kasutanud. Kolleegium ei tuvastanud, et hageja poolt uute tõendite hilinenult esitamine võttis kostjalt võimaluse kasutada omapoolseid õiguskaitsevahendeid. Maakohus on kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmise osas käsitlenud ning on põhjendanud selle rahuldamata jätmist, millega kolleegium nõustub ning ei korda otsuses olevaid seisukohti. Ka ei tuvastanud kolleegium sellist asjaolu, mis takistaks kostjal lahendada vaidlus apellatsioonkaebuses märgitud kohtuvälises korras või sõlmida kompromiss. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha esitatud nõude osas. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohtul puudus alus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus tuvastas VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldused. Maakohus asus seisukohale, et kostja avaldas hageja suhtes faktilist laadi andmed mittetäielikult ja eksitavalt, milline tegevus on õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 mõttes. VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust avaldaja. Kostja oli hageja suhtes andmete avaldajaks, so eraisiku krediidireitingu ja faktiraporti koostajaks, kuna avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 asunud seisukohale, et kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, siis tulenevalt

faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on aga VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväited krediidireitingus ja faktiraportis on üksikult võetuna õiged, kuid tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist on need hageja mainet kahjustavad. Eelnimetatud Riigikohtu otsuses nr 32-1-67-10 on asutud seisukohale, et avaldatud faktiväited tuleb võtta sellina, nagu need on, et kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Maakohus asus seisukohale, et keskmine mõistlik isik võib kohtu hinnangul kostja avaldatud andmetest järeldada, et hagejal on asutajana kehtiv seos pankrotistunud ettevõttega Mercur Decor OÜ, kellel on maksuvõlg. Avaldatud andmest ei nähtu, millal osaühing pankrotistus, millal tekkis maksuvõlg ja mis ajast ei ole hageja enam osanik ega juhatuse liige. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd kostja on avaldanud hageja seotuse Mercur Decor OÜ-ga (pankrotis) lahtris „kehtivad kanded”, on kostja loonud eksitava mulje, et hagejal on asutajana õiguslik side nimetatud ettevõttega. Ebatäielikud ja eksitavad andmed on hageja väidetel tema mainet kahjustavad. Maakohus tuvastas, et hageja oli Mercur Decor OÜ osanik kuni 01.07.2007 ja juhatuse liige kuni 27.04.2007, osaühingu maksuvõlg tekkis 2007. detsembris ja pankrot kuulutati välja 03.03.2009. Eelnimetatud andmeid ei ole krediidireitingus ega faktiraportis avaldatud. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta asus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga. Hageja pöördus kostja poole kohtuvälises korras andmete parandamiseks, seega oli kostjale teada, et avaldatud andmed võivad hageja mainet põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kahjustada ning tal oli võimalus kohtuvälises korras viia vastavad parandused tema poolt avaldatud andmetes. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.