17. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-32970
Tsiviilasi
JPSThagi AS K vastu AS K avaldatud ebaõigete andmete parandamise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JPST(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Jaak Siim (AS Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, tel 619 1630, e-post: [email protected]); Kostja : AS K (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Suik (Advokaadibüroo Tark & Co, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel 611 0900, e-post: [email protected] ). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Kohustada kostjat AS K parandama hageja JPST kohta koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatud andmeid selliselt, et nimetatud krediidireitinguga ja faktiraportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, korrigeerides selleks krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid järgmiselt: avaldada krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja OÜ MD(pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti OÜ MD(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus esmakordselt esitamise aja kohta.
Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2010.a hagi tagamise määrus.
Menetluskulude jaotamine
Jätta menetluskulud kostja AS K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.09.07.2010.a esitas hageja JPST hagi AS K vastu viimase poolt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete parandamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kostjale hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõuna taotluse hageja AS-l K hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus andmete avaldamise, mis võimaldavad seostada hagejat OÜ-ga MD(pankrotis) või viimase maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, keelamist.
2.12.07.2010.a rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning keelas AS-l K hageja PST kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus andmete avaldamise, mis võimaldavad seostada hagejat OÜ-ga MD(pankrotis) või viimase maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega.
3.28.07.2010.a esitas kostja määruskaebuse Harju Maakohtu 12.07.2010.a hagi tagamise määrusele. 27.08.2010.a jättis Tallinna Ringkonnakohus harju Maakohtu 12.07.2010.a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4.11.10.2010.a saatis kohus pooltele pöördumise, milles kohustas kostjat hiljemalt 08.11.2010.a vastama hageja seisukohtadele ning pöörana tähelepanu kohtu osundatud asjaoludele. Hagejat kohustati oma seisukohti hiljemalt 08.11.2010.a täpsustama ning kaaluma täiendavate tõendite esitamist. Kohus tegi mõlemale poolele ettepaneku teatada kohtule hiljemalt 08.11.2010.a, kas pooled on nõus asja lahendamisega kompromissi korras. Lisaks teatas kohus, et teine-teise kirjalikele seisukohtadele tuleb omakorda vastata hiljemalt 08.12.2010.a ning kohus teeb kohtuotsuse pooltele teatavaks hiljemalt 17.12.2010.a
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas 09.07.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS K vastu kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete parandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja veebilehel avaldatud eraisiku krediidireiting hageja kohta. Muu hulgas sisaldab krediidireiting teavet isikuga seotud äriühingute kohta. Hagejaks olev J. P. SToli ja on mitme osaühingu juhatuse liige ja osanik (nt C OÜ, OÜ M , OÜ S , OÜ MT jt) ja vastavad seosed tema ning
Lk (19) 2
kõnesolevate äriühingute vahel on kajastatud AS K poolt koostatava eraisiku krediidireitingu osas „Isikuga seotud ettevõtted“. Lisaks nimetatud seostele on hageja kohta koostatud krediidireitingus ära märgitud hinnatava isiku seotus ka 2009. aastal pankrotistunud äriühinguga OÜ MD, kelle maksuvõla suuruseks on raporti andmete kohaselt 677 000 krooni. Krediidireitingus märgitust nähtuvalt loetakse J. P. STOÜ-ga MD(pankrotis) seotuks põhjusel, et hageja oli 2003. aastal kõnesoleva osaühingu asutajaks.
6.12.05.2010.a esitas C OÜ lepinguline esindaja lepingu kaudu AS-le K kirjaliku taotluse, milles paluti muuta C OÜ juhatuse liikmeks oleva hageja kohta koostavas eraisiku krediidireitingus näidatavaid andmeid selliselt, et nimetatud reitinguga tutvujal ei saaks tekkida kahtlusi hageja seotuses OÜ MD(pankrotis) maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega. 18.05.2010.a pöördusid C OÜ ja hageja lepinguline esindaja elektronposti vahendusel kostja asedirektori AJi poole saamaks teada, kas kostja on kujundanud seisukoha 12.05.2010.a esitatud pöördumise osas. 12.05.2010.a vastas kostja asedirektor AJ, et taotluses nimetatud allikaks on äriregister, kelle andmeid AS K edastab klientidele muutmata kujul. Seetõttu soovitati hagejal ja C OÜ-l pöörduda probleemi lahendamiseks äriregistri poole.
7.Hageja leidis, et krediidiraportis sisalduv teave ei pärine vaid äriregistri kannetest, vaid ka Maksu- ja Tolliameti administreeritavast maksukohustuslaste andmebaasist, mis muu hulgas kajastab andmeid viimaste maksuvõlgade olemasolu või puudumise ja võlasummade suuruse kohta. Sellekohane hageja väide tuleneb reitingu vastava osa juuresolevast selgitusest „Maksuvõlg näitab jooksva kuu alguse võla saldot maksuametile“. Seega vastavasisuline info ei saa pärineda äriregistrist, kuna nimetatud registrisse vastavaid kandeid ühegi õigustloova akti alusel ei tehta. Eeltoodule tuginedes ei saa kostja 18.08.2010. a vastust täpseks. Seda, et kostja veebilehel kajastub teave ei põhineb vaid äriregistri andmetel ning krediidireiting on äriregistri andmetest erinev, kinnitab asjaolu, et erinevalt äriregistri kannetest ei ole kajasta kostja poolt koostatud eraisiku krediidireiting isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku algus- ja lõppkuupäev (kande tegemise kuupäev).
8.Hageja asus seisukohale, et tema käsitlemine AS K poolt koostatud eraisiku krediidireitingus OÜ-ga MD(pankrotis) seotud isikuna ei kajasta objektiivselt faktilisi ega õiguslikke asjaolusid, seab kahtluse alla tema laitmatu ärialase reputatsiooni kolmandate isikute silmis ning võib esile kutsuda majanduslikult ebasoodsa tagajärje. Hageja hinnangul kajastab kostja korrastatud andmete kogumis erinevaid isiku- ja avalikke andmeid omavahel seostades, ristkasutades ja koosavaldades andmeid selliselt, et nendega tutvuvatel kolmandatel isikutel kujuneb ebatäpne või ekslik ettekujutus hageja usaldusväärsusest ja ettevõtlusalase iseloomuga tegevusest.
9.Hageja analüüsis, milliste kriteeriumide alusel on võimalik lugeda isiku mõne äriühinguga seotuks. Seotud isikute mõiste määratlemisel lähtus hageja tulumaksuseaduse §-dest 8 ja p ning pankroti seaduse § 117 lõikest 2. Nimetatud materiaalõigusnormidele tuginedes leidis hageja, et kostjal puudub igasugune alus käsitleda hagejat kostja poolt avaldatavas krediidireitingus jätkuvalt nimetatud osaühinguga seotud isikuna, sest hageja ei vasta oma seoses OÜ-ga MD(pankrotis) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute või pankrotiseaduse järgi lähikondse isiku tunnusele. Lisaks juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole OÜ MD(pankrotis) juhatuse liige juba alates 27.04.2007. a ja osanik alates 01.07.2007. a ning tal puuduvad juba mitme aasta vältel ka igasugused muud otsesed või kaudsed sidemed kõnealuse osaühinguga.
Lk (19) 3
10.Hageja tõi hagiavalduses välja selle, et tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, on OÜ MD(pankrotis) maksuvõlg tekkis 8 kuud pärast hageja lahkumist äriühingu juhtorgani liikme kohalt, mistõttu ei saa kõne alla tulla ka solidaarne vastutus OÜ MD(pankrotis) maksuvõla tasumise eest. OÜ MD(pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 03.03.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-87318. Kogu pankrotimenetluse jooskul ei ole hageja vastu esitatud nõudeid tema kui võlgniku endise juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
11.Hageja on kostja tegevusest tingituna korduvalt puutunud kokku olukordadega, kus ta on pidanud olemasolevatele ja võimalikele äripartneritele ning teistele kolmandatele isikutele sh ettevõtja usaldusväärsust hinnanud krediidiasutustele selgitama, et vaatamata kostja poolt koostatud hinnangule, ei ole hagejal mingisugust seost OÜ-ga MDega viimse maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega. Hagejale teadaolevail andmeil on OÜ MD(pankrotis) maksuvõla tekkimisest kuni hagi esitamise ajani on kõnealuses registris tehtud hageja kohta vähemalt ligi paarkümmend päringut. Seega hageja mure tema kohta kostja poolt koostatud eraisiku krediidireitingus kajastatud andmete ja selle põhjal kujuneva maine pärast ei ole põhjendamatu. Seega saab järeldada, kuidas mõistsid kolmandad isikud hageja kohta koostatud krediidireitingus avaldatud andmeid.
12.Hageja arvates ei tohi AS K kui andmekogu looja ja haldaja poolt avaldatavad andmed olla ebatäpsed või eksitavad või luua tulenevalt avaldamise viisist kolmandatele isikutele ebatäpse ettekujutuse faktilistest asjaoludest. Seetõttu taotles hageja, et kohus kohustaks AS K muutma ehk parandama hageja isiku kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus sisalduvaid ja selles omavahel seostatud faktilistes asjaoludest ebaõiget ettekujutust loovaid andmeid selliselt, et nimetatud reitinguga tutvuvatel kolmandatel isikutel ei saaks tekkida ekslikku ettekujutust hageja seotusest OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla või püsiva maksejõuetuse tekkimisega.
13.Õiguslikult tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lõikele 2 ja 4 ja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
14.06.10.2010.a kohtule esitatud arvamuses kostja vastuse kohta jäi hageja oma nõude juurde. Hageja rõhutas, et äriregistri andmete põhjal (ärinimi, õiguslik vorm, registrikood ja staatus) ei saa kolmandatel isikutel kujuneda ebatäpne ja ekslik ettekujutus hageja usaldusväärsusest ja ettevõtlusalase iseloomuga tegevusest. Seetõttu pärineb krediidireitingu osa „Isikuga seotud ettevõtted“ andmetest lisaks äriregistri andmetele ka teistest andmekogudest.
15.Hagejale jäi selgusetuks, miks kostja oma vastuses leidis nagu poolte vahel puuduks vaidlus selles, et hageja on OÜ MD(pankrotis) asutaja, sest hageja ei ole proovinudki nimetatud asja kahtluse alla seada. Hageja on pigem juhtinud tähelepanu sellele, et käesoleval ajal tal nimetatud äriühinguga igasugune seos puudub, kuid kostja seostab teda krediidireitingus sisalduvate andmete põhjal põhjendamatult äriühingu maksejõuetuse, maksuvõla ja maksehäired. Seda asjaolu ei väära ka fakt, et reitingu andmetest oli näha, et hageja ei olnud enam OÜ MD(pankrotis) juhatuse liige ja osanik. Selle põhjusena tõi hageja välja hinnatava isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku algus- ja lõppkuupäeva puudumise. Seega ei ole hageja arvates hageja kui eraisiku kohta koostatud krediidireitingus avaldatud andmeid sellisel kujul, mis võimaldaksid eraldi või kogumis vaadatuna tuvastada, et OÜ MD(pankrotis) püsiv maksejõuetus, maksevõlg ja maksehäired tekkisid pärast seda, kui hageja lahkus nimetatud äriühingu juhtorganist ja osanike ringist (millal äriühing pankrotistus
Lk (19) 4
ning millal maksuvõlg tekkis). Kolmandate isikute poolt esitatud järelpärimised hageja seotusest pankrotistunud äriühinguga maksejõuetuse ja võlgade tekkimise ajal, ajendasid hagejat esmalt kostja ja hiljem kohtu poole pöörduma.
16.Lisaks leidis hageja, et käesoleval ajal ei oma määravat tähtsust see, kas OÜ MD(pankrotis) saatuse ja kohustuste täitmise kohta krediidireitingus avaldatud andmed on õiged või mitte, vaid see, kas nimetatud andmed on põhjendatult avaldatud hageja kui eraisiku kohta koostatavas hinnangus. Hageja viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006.a otsuse nr 3-2-1-161-05 punktile 12, milles kohaselt võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et teise isiku poolt esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad nimetatud isiku kohta. Ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleeriv VÕS § 1047 lg 4 on ka kirjeldatud juhtudel rakendatav.
17.Hagi nõude ebaselguse ja mittetäidetavuse osas märkis hageja, et hagi tagamise määruse täitmisega on kostja hageja nõude soovitud viisil täitnud, mistõttu on hagi kohta esitatud vastuses sisalduv väide asjakohatu. Ühtlasi teatas hageja, et peab võimalikuks ja otstarbekaks kohtuasja lahendamist kirjalikus menetluses.
18.08.11.2010.a esitas hageja täiendavad seisukohad ning kirjeldas, kuidas peaks hageja hinnangul kostja hageja kohta koostatavas krediidireitingus avaldatud andmeid muutma, et neid ei saaks enam käsitelda hageja ettevõtlusalast tegevust ebaõigesti kajastavatena. Hageja seisukoha järgi tuleks hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus edaspidi kajastada tema seotust OÜ-ga MD(pankrotis) üksnes raporti osa „Isikuga seotud ettevõtted“ alajaotuses „Kehtetud kanded“, milles sisalduksid andmed tema kunagise seotuse kohta kõnesoleva osaühinguga selle juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku kaudu. Lisaks soovis hageja, et AS K poolt tema kohta koostatavas eraisiku krediidireitingu osas „Isikuga seotud ettevõtted“ avaldatakse tema seos OÜ-ga MD(pankrotis) üksnes avalike registrite ja muude andmekogude täielikest andmetest lähtudes. Raportist peab nähtuma, millal on äriregistrisse tehtud OÜ-ga MD(pankrotis) seonduvad kanded hageja juhatuse liikme ja osaniku staatuse lõppemise kohta. Samuti peab nähtuma, et OÜ MD(pankrotis) maksehäired, maksvõlg ja püsiv maksejõuetus on tekkinud pärast eelmärgitud registrikannete tegemist. Sellekohaste andmete kajastamise võimatuse korral esitas hageja alternatiivse lahenduse, mille järgi lisada OÜ-ga MD(pankrotis) staatuse, maksehäirete arvu ja maksuvõla suuruse juurde allmärkus selle kohta, et kõnealuse osaühingu pankrot on välja kuulutatud ning maksehäired ja maksuvõlg on tekkinud pärast hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku lõppu, mistõttu ei võeta neid arvesse isikule krediidihinnangu andmisel ja maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel.
19.Täiendavalt teatas hageja kohtule, et tal ei ole võimalik otseselt tõendada, mitu krediidiasutust on soovinud hagejalt selgitusi viimase seoste kohta OÜ-ga MD(pankrotis), sest seoste kohta on küsitud suuliste vestluste käigus kohtumistel pankade kliendihalduritega. Hageja on pöördunud krediidiasutuste poole saamaks teada, millistel põhjustel on tehtud päringuid kostja poolt koostatud hageja eraisiku k andmetega tutvumiseks. Krediidiasutused ei ole käesolevaks ajaks päringule vastanud, mistõttu ei ole hagejal võimalik kohtule nimetatud vastuseid esitada.
20.Krediidireitingus avaldatud andmetega hageja majandusliku kahju hindamisel tugines hageja VÕS § 1047 lõikele 2, mille järgi loetakse õiguspraktikas majanduslikult kahjulikus asjaoluks mis tahes ettevõtja, tema ettevõtte või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile nimetatud isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või
Lk (19) 5
potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. Seega VÕS § 1047 lg 2 õigusvastasus ei tulene mitte isiku maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Hageja leidis, et nimetatud sätte puhul peab isik, kelle kohta andmeid avaldati, tõendama üksnes asjaolu, et avaldatud andmed on talle majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Hagejale on kostja poolt koostatud eraisiku krediidireitingus avaldatud andmed majanduslikult kahjuliku iseloomuga seetõttu, et andmete mittetäielikkus ja avaldamise laad võimaldab teda seostada OÜ MD(pankrotis) püsiva maksejõuetuse, maksehäirete ja maksuvõla tekkimisega. Samas ei välistanud hageja, et kostja poolt avaldatud andmete kahjulik iseloom võib avalduda veelgi vahetumalt, sest puuduvad andmed selle kohta, kas AS K poolt hageja kohta krediidihinnangu andmisel ja temal maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel on võetud arvesse OÜ MD(pankrotis) püsivat maksejõuetust ning viimase maksehäireid ja maksuvõlga või on jäetud need arvestamata.
21.Lisaks leidis hageja, et arvesse võttes poolte põhimõttelist erinevust raportis avaldatud andmete muutmise või avaldamise lõpetamise eelduste osas, ei ole asja lahendamine kompromissi korras ilmselt võimalik.
22.08.12.2010.a vastuses kostja 08.11.2010.a seisukohtadele märkis hageja, et tema hinnangul ei esine vaidlust ega ebaselgust õigusliku aluse suhtes, sest hageja on tuginenud hagis VÕS § 1047 lõigetele 2 ja 4. Seetõttu puudub põhjus analüüsida kostja käsitlust VÕS § 1047 lg 1 kohaldamise eelduste kohta.
23.Hageja jäi oma varasemate seisukohtade juurde eelkõige tõendamiskoormuse, majandusliku kahju tekkimise ja kostja veebilehel avalikustatud andmete päritolu osas. Hageja esitas kohtule taotluse täiendavate tõendite lisamiseks hagiavalduse juurde. Kostja esitas tõendid kostja poolt koostatud raportitest, mis kajastavad teiste äriühingute krediidireitinguid. Sellega tahtis hageja tõendada, et raportid ei sisalda samaliigilisi andmeid erinevate äriühingute lõikes.
24.Lisaks soovis hageja nõuet täpsustada, vältimaks olukorda, kus võimaliku hagi rahuldamise korral ei tooks hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingu andmetes tehtavad muudatused ei kaasa muudatusi hageja kohta koostatavas faktiraportis. Hageja taotles kostja kohustamist andmete parandamiseks analoogiliselt eraisiku krediidireitingu andmetele vastavalt hageja selgelt formuleeritud nõudele. Hageja palus kostjat kohustada muutma (parandama) hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid selliselt, et nimetatud reitingu ja raportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, korrigeerides selleks reitingus avaldatavaid andmeid järgmiselt: -
-
avaldada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja OÜ MD(pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti OÜ MD(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus ja faktiraportis esmakordse aja kohta; alternatiivina lisada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis OÜ MD(pankrotis) staatuse, maksehäirete arvu ja maksuvõla suuruse juurde tärnike allmärkusega: “Tekkinud pärast isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku lõppu, mistõttu ei võeta arvesse isikule krediidihinnangu andmisel ja tema maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel.“.
25.Menetluskulud palus hageja välja mõista kostjalt.
Lk (19) 6
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja oma 30.08.2010.a vastuses hagiavaldust ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid, st ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kostja viitas võlaõigusseaduse kommentaaridele, mille kohaselt mõistetakse praktikas ebaõigete andmete all ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Hagi aluseks oleva VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks on avaldatud andmete ebaõigsus, mistõttu ei pea õigeid andmeid ümber lükkama ega parandama.
27.Kostja rõhutas, et hageja krediidireitingus hageja kohta avaldatud andmed põhinevad riikliku äriregistri avalikele ja tõestele andmetele (faktidele), olles nendega nii sisult kui vormilt identsed. Samuti tuleneb hageja poolt kontekstiväliselt käsitlust leidnud mõiste „seotud isikud“ äriregistri infost. Sellekohane selge viide sisaldub hageja krediidireitingus – „isikuga seotud ettevõtete info pärineb äriregistri kannetest“. Seetõttu ei lõpeta hagi rahuldav kohtulahend äriregistri tõele vastavate andmete avaldamist, vaid selleks tuleb äriregistri kohta käivad õiguslikku regulatsiooni muuta.
28.Kostja arvas, et hageja krediidireitingus äriregistrist ega muudest avalikest allikatest saadud avalikke andmeid ei ole kuidagi hagejale kahjulikus suunas tõlgendatud ega muudetud, sest hageja ainsaks seoseks OÜ-ga MD(pankrotis) on märgitud hageja olemine nimetatud ärihingu asutajaks, kusjuures selgelt on näidatud kehtetud kanded, mille kohaselt hageja enam ei ole MDOÜ (pankrotis) juhatuse liige ega osanik. Seda, et hageja oli nimetatud äriühingu asutajaks, kinnitab hageja ise ning seega on see vaidlustamata fakt.
29.Kostja ei nõustunud hageja väitega nagu oleks äriregistris erinevalt hageja krediidireitingust näha hinnatava isiku juhatuse liikmeks ja osanikus oleku algus- ja lõppkuupäev, mistõttu ei ole krediidireitingu andmetega tutvujal võimalik tuvastada, kas hinnatav isik oli temaga seostatava äriühingu juhtorgani liikmeks või osanikuks nimetatud ühingu maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimise ajal või mitte. Kostja asus seisukohale, et tema ei saa kellelegi äriregistri andmetega tutvumist keelata kuna tegemist avaliku infoga. Lisaks on juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne deklaratiivse iseloomuga, mitte õigusloov (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007.a otsus nr 3-2-1-8907). Kostja on hoidunud hageja seostamisest MDOÜ (pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega ning avaldanud üksnes täiesti neutraalseid avalikke andmeid.
30.Kostja ei mõistnud, miks süüdistab hageja teda avalike ja tõele vastavate andmete avaldamises seoses MDOÜ (pankrotis) maksuvõla ja maksehäiretega. Nimelt on maksukorralduse seaduse § 21 lg 1 p 4 kohaselt maksukohustuslase maksuvõlgade suurused avalikeks andmeteks ning nimetatud äriühing ei ole oma maksehäirete olemasolu vaidlustanud. Seega kostja poolt avaldatud teave MDOÜ (pankrotis) maksuvõla kohta ei ole seostatud hagejaga. Seetõttu ei saa hageja krediidireitingus sisalduv avalik teave tekitada kolmandatel isikutel ettekujutust hageja seotusest OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega.
31.Täiendavalt märkis kostja, et hageja nõue on ebaselge ja mittetäidetav. Hageja nõue on suunatud ebamäärasesse aega tulevikus ja on sõnastatud täiesti ebakonkreetselt. Hageja ei ole selgelt määratlenud, milliste konkreetsete väidetavalt „ebaõigete andmete“ parandamist ta kostjalt nõuab.
Lk (19) 7
32.Kostja oli nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus menetluskulud jätta hageja kanda.
33.08.11.2010.a ja 08.12.2010.a vastustes hageja seisukohtadele teatas kostja, et ta ei tunnista jätkuvalt hagiavaldust ning palus see jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja täiendas oma eelnevaid seisukohti ning leidis, et hageja on tuginenud VÕS § 1047 lõikes 2 sätestatud andmete alaliigile, mitte VÕS 1047 lõikes 1 sätestatud andmete avaldamise alaliigile, mistõttu ei oma kostja arvates tähtsust asjaolu, kas kostja on avaldanud hageja kohta nn täielikke või mittetäielikke andmeid. Tulenevalt hagi alusest on kostja tõendanud, et kostja poolt hageja krediidireitingus avaldatud andmed vastavad tegelikkusele ega ole eksitavad või mittetäielikud. Hageja ei ole lisaks äriregistri andmete õigsusele seadnud kahtluse alla ka maksukohustuslaste registri ja maksehäirete andmekogu andmete õigsust OÜ MD(pankrotis) osas.
34.Kostja vastuse kohaselt mõistetakse ebaõigete andmete all praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Seetõttu jäi kostjale selgusetuks hageja väide, et üksikult võttes võivad kostja poolt avaldatud andmed tõepoolest õiged olla, kuid kogumis avaldatuna moodustavad iseenesest õiged andmed uue kvaliteedi, kus tutvuval kolmandal isikul võib suure tõenäosusega kujuneda objektiivsele reaalsusele mittevastav ebaõige ettekujutus. Seetõttu vaidlustas kostja hageja poolt avaldatud andmetest hageja arvates tulenevat väärtushinnangut (iseenesest tõele vastavast infost tulenev negatiivse iseloomuga kuvand kolmandate isikute ees). Seega soovib hageja väärtushinnangu, mitte faktiväite vaidlustamist. Kuivõrd aga hageja ei tugine oma isiklike õiguste rikkumisele VÕS § 1046 sätestatud väärtushinnangu avaldamise tõttu ega ole esitanud sellega seoses mingeid nõudeid, siis ei saa kohus selliseid asjaolusid ka käsitleda.
35.Kostja poolt avaldatud andmete ja äriregistri kannete näol on tegemist neutraalse avaliku informatsiooniga, mille avaldamine on seadusandja poolt lubatud. Hageja seos OÜ-ga MD(pankrotis) nimetatud äriühingu asutajana on eelkõige ajalooline info, mistõttu hageja krediidireiting sõltub hageja maksekäitumisest ja võimalikest maksehäiretest.
36.Kostja leidis, et inforaportite koostamise eesmärgiks on muu hulgas Eesti finantseerimiskeskkonna usaldusväärsuse ja efektiivsuse suurenemine, mistõttu krediidireitinguid koostataksegi selleks, et näha, kas isikul on varasemaid maksehäireid. Seetõttu jäi kostjale hageja probleemipüstitus arusaamatuks, sest krediidireitingu kohaselt hagejal ei esine maksehäireid. Kostja ei ole andnud mingeid hinnanguid hageja isiku kohta krediidireitingus. Kostja on üksnes neutraalses vormis vahendanud avalikku infot, millega hagejale väidetavalt küsimusi esitavad isikud saavad sõltumata kostja tegevusest ka ise vabalt tutvuda. Lisaks selgitas kostja, et ta ei ole väitnud nagu pärineksid kõik hageja krediidireitingu andmed äriregistrist. Kuivõrd kostjal on õigus avaldada Maksu- ja Tolliameti avalikke andmeid, ei oma tähtsust asjaolu, kas iseenesest tõesed andmed pärinevad üksnes äriregistrist või ka maksukohustuslaste registrist. Kui eemaldada krediidireitingust tõele vastav info hageja OÜ MD(pankrotis) asutajaks olemise kohta või mu vastav avalik teave, siis muudaks see hageja krediidireitingu ebatäpseks ning varjaks ilmselgelt õiget ja hageja poolt vaidlustama avalikku informatsiooni.
37.Kostja asus seisukohale, et kirjeldatud kujul faktiliste andmete avaldamine ei ole hagejale majanduslikult kahjulik. Kuivõrd kostja on tõendanud avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse, ei oma vastavalt VÕS § 1047 lõigete 2 ja 4 hageja majanduslik kahju asja
Lk (19) 8
lahendamisel tähtsust. Seega leidis kostja, et hagejal puudub õigus nõuda tegelikkusele vastavate andmete parandamist. Kostja ei pidanud võimalikuks asja lahendamist kompromissiga.
38.08.12.2010.a vastuses leidis kostja, et hageja on 08.12.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis oma hagi muutnud ning kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kuigi hageja väidab, et tegemist on hagi täpsustusega, on tegelikult selge, et hageja nõue on oluliselt muutunud. Lisaks leidis kostja, et hageja on kohtumenetluses pahauskselt käitunud, sest hagi muutmine toimus alles 08.12.2010.a kell 20.07 pärast kostja ja kostja esindaja tööpäeva lõppu, mistõttu kostjal puudus võimalus anda täpsemaid selgitusi hagi muutmise osas, kuna kostja oli kohustatud kohtule vastama hiljemalt 08.12.2010.a.
39.Kostja palus kohtul kaaluda hagi läbivaatamata jätmist vastavalt TsMS § 423 lg 2 punktidele 1 ja 2, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nimetatud nõue ei vasta seadusele, sest seadus ei kohusta kostjat selleks, et kostja peaks oma krediidireitingutes kajastama mingeid andmeid hageja või mistahes muu isiku poolt kindlaksmääratud kujul. See oleks otseselt Eesti Vabariigi Põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine.
40.Samuti leidis kostja, et hagejal ei olnud 08.12.2010.a enam õigust esitada tõendeid pärast kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaega. Kuna hageja esitas hulgaliselt tõendeid alles 08.12.2010.a kell 20.07, on hageja kostja jätnud sisuliselt ilma õigusest tõenditele vastu vaielda. Hageja on seetõttu on menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Kostjal ei ole enam võimalik esitada tõendite suhtes vastuväiteid, kuid kostja esialgse hinnangu järgi olid täiendavalt esitatud tõendid asjassepuutumatud ning hageja nõuet mittetõendavad. Kohus ei saa hilinenult esitatud tõendeid TsMS § 331 lg 1 alusel arvestada.
41.Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda nii juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata kui ka juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
43.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on koostanud hageja kohta eraisiku krediidireitingu, mille järgi on hagejale antud krediidihinnang „hea“; 2) hageja on juhatuse liikme ja osanikuna jätkuvalt seotud kümne äriühinguga, milliste kohta on andmed avaldatud kostja koostatud krediidireitingus; 3) hageja oli MDOÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige, kuid hageja ei olnud nimetatud ettevõtte osanik alates 01.07.2007.a ega juhatuse liige alates 27.04.2007.a; 4) OÜ MDpankrot kuulutati välja 03.03.2009.a ning nimetatud ettevõttel on tekkinud maksuvõlg suurusega 677 848,72 krooni.
44.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis ebaõigeid andmeid seetõttu, et krediidireitingu ja faktiraporti osa „Isikuga seotud ettevõtted“ alajaotuses „kehtivad kanded“ on välja toodud hageja seotus
Lk (19) 9
OÜ-ga MD(pankrotis) asutajana, kusjuures dokumentide antud osas on avaldatud ka OÜ MD(pankrotis) maksuvõla suurus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid seetõttu, et ei toonud krediidireitingu ja faktiraporti alajaotuses „kehtetud kanded“ välja aega, millal hageja oli OÜ MD(pankrotis) osanik ja juhatuse liige, millal antud ettevõttel maksuvõlg tekkis ning millal ettevõte pankrotti läks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja poolt avaldatud andmed võivad olla hageja suhtes majanduslikult kahjulikud.
45.Käesoleva asja menetluse käigus on kostja esitanud kohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse 08.12.2010.a. Kohus peab vajalikuks esmalt lahendada kostja poolt esitatud taotlus. Seejärel hindab kohus, kas kostja võis avaldada hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning kas väidetavalt ebaõigete andmete avaldamine on olnud hagejale majanduslikult kahjulik. Järgnevalt kohus analüüsib, kas hageja poolt esitatud nõuet on võimalik rahuldada. Täiendavalt peab kohus käesolevas lahendis vajalikuks lahendada kostja tõendeid puudutav taotlus, lahendada hagi tagamisse puutuv ning määrata kindlaks tsiviilasja hind.
Kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlus
46.Kohtu poolt menetlusosalistele 11.10.2010.a saadetud pöördumises (toimiku lk 80-81) juhtis kohus hageja tähelepanu vajadusele täpsustada, milline on hagi ese ehk millisel konkreetsel kujul soovib hageja avaldatud andmete ümberlükkamist või parandamist. Kohtule saadetud 08.11.2010.a menetlusdokumendis kirjeldas hageja, millisel viisil tuleks tema hinnangul avaldatud andmeid parandada. Kohtule 08.12.2010.a esitatud menetlusdokumendis esitas hageja selgelt formuleeritud hagi eseme eraldiseisva taotlusena.
47.Kostja leidis kohtule 08.12.2010.a esitatud menetlusdokumendis, et hageja on 08.12.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis oma hagi muutnud. Kostja teatas, et ta ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kostja leidis, et hageja nõue on oluliselt muutunud.
48.Kostja palus kohtul kaaluda hagi läbivaatamata jätmist vastavalt TsMS § 423 lg 2 punktidele 1 ja 2, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nimetatud nõue ei vasta kostja arvates seadusele, sest seadus ei kohusta kostjat selleks, et kostja peaks oma krediidireitingutes kajastama mingeid andmeid hageja või mistahes muu isiku poolt kindlaksmääratud kujul. See oleks otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine.
49.Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus hageja hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja on 08.12.2010.a menetlusdokumendis täpsustanud oma hagi eseme sõnastust, mida ei saa kohtu hinnangul pidada hagi aluse ega selle eseme muutmiseks.
50.Esialgses hagiavalduses oli hagi ese formuleeritud hageja poolt järgmiselt: „kohustada AS K muutma ehk parandama J. P. ST kohta koostatavad eraisiku krediidireitingus kuvatavaid faktilistest asjaoludest ebaõiget ettekujutust tekitavaid andmeid selliselt, et nimetatud reitinguga tutvuvatel kolmandatel isikutel ei saaks tekkida ekslikku ettekujutust hageja seotusest OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega.“
Lk (19) 10
51.Kohus selgitas hagejale oma 11.10.2010.a pöördumises vajadust tuua selgelt välja, millisel konkreetsel kujul soovib hageja avaldatud andmete ümberlükkamist või parandamist. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne ja hageja peab välja tooma, millise faktiväite ümberlükkamist ta taotleb (RK TKo 3-2-1-11-04, p 15). Kohtule 08.11.2010.a esitatud menetlusdokumendi punktis 1.2. tõi hageja välja, et edaspidi tuleks hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus kajastada tema seotust OÜ-ga MD üksnes raporti alajaotuses „kehtetud kanded“. Menetlusdokumendi alapunktis 1.3. tõi hageja välja, et alternatiivselt võiks kõne alla tulla avaldada täiendavalt andmed OÜ MD(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ja maksuvõla tekkimise aja ning hageja osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku aja kohta, millest nähtuks, et pankrot kuulutati välja ja maksuvõlg tekkis pärast hageja osanikuks või juhatuse liikmeks oleku aega. Hageja poolt kohtule 08.12.2010.a esitatud menetlusdokumendis on hageja sisuliselt korranud oma varasemat seisukohta, täpsustades seejuures eraldi väljatoodud taotlusena, milline on hagi ese ehk millisel kujul soovib hageja ebaõigete andmete parandamist. Samas on hageja lisanud oma taotluses viite kostja poolt koostatud faktiraportile, mis sisaldab krediidireitinguga identseid kandeid.
52.Kohus leiab ülaltoodule tuginedes, et hageja ei ole sisuliselt muutnud ei oma hagi alust ega eset. Hagi aluseks loetakse TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi neid faktilisi asjaolusid, millele hageja nõue tugineb. Nimetatud faktilised asjaolud ei ole hageja 08.12.2010.a menetlusdokumendist tulenevalt muutunud. Hagi esemeks loeb TsMS §363 lg 1 p 1 hageja selgelt väljendatud nõuet. Ka hageja hagi ese ei ole kohtu hinnangul sisuliselt muutunud – hageja on üksnes täpsustanud, millisel kujul ta konkreetselt ebaõigete andmete parandamist soovib. Hageja on küll lisanud viite kostja koostatud eraisiku faktiraportile, kuid selles raportis sisalduvad andmed alajaotuses „isikuga seotud ettevõtted“ on identsed kostja koostatud krediidireitingus toodud andmetega. Seega on tegemist üksnes hagi eseme sõnastuse täpsustusega, mida ei saa tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 tulenevalt pidada ei hagi aluse ega eseme muutmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks hagi põhinõude laiendamist või kitsendamist. Antud juhul on hageja oma nõuet osaliselt kitsendanud, kuna ta on konkreetselt täpsustanud, millisel kujul ta ebaõigete andmete parandamist soovib. Samuti on hageja nõuet mõnevõrra laiendanud, kuna ta on palunud ebaõigete andmete parandamist lisaks krediidireitingule ka sellega identses kostja poolt koostatud faktiraportis. Kohus leiab ühtlasi, et kuna sisuliselt esitas hageja oma nõude täpsustuse juba kohtule esitatud 08.11.2010.a menetlusdokumendis, ei ole hageja oma menetlusõigusi kuritarvitanud ega menetlust venitanud. Kostjal on olnud võimalik vastata hageja täpsustatud nõudele kostja 08.12.2010.a menetlusdokumendis ning kostja ei ole kohtult taotlenud vastamiseks antud tähtaja pikendamist.
53.Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on oma hagi alusena välja toonud asjaolu, et kostja on tema kohta avaldanud faktilisi andmeid ebatäielikult, millist olukorda loeb VÕS § 1047 lg 1 ebaõigete andmete avaldamiseks. Seega ei saa kohtu hinnangul tegemist olla olukorraga, kus hageja õiguste rikkumine ei oleks üldse võimalik. Kostja ei ole oma taotluses konkreetselt välja toonud, miks ei ole mittetäielike andmete avaldamisel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja ei ole välja toonud oma taotluses,
Lk (19) 11
miks hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele ei anna riik kostja hinnangul õiguskaitset või miks ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on üksnes leidnud, et võlaõigusseadus ei anna hagejale õigust nõuda kostja poolt mingite andmete avaldamist hageja poolt soovitud kujul ning see oleks põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumine. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab ebaõigete andmete avaldamisel nõuda nii andmete ümberlükkamist kui ka paranduse avaldamist. Antud juhul on hageja nõudnud paranduse avaldamist, mille puhul ei ole tegemist kostja ettevõtlusvabaduse põhjendamatu riivega, kuna ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu ja ettevõtjal tuleb arvestada nende õigusnormidega, mis tema ettevõtlusvaldkonda reguleerivad. Seega tuleb kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata. Ebaõigete andmete avaldamine
54.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja võis avaldada hageja suhtes ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning kas ebaõigete andmete avaldamine võis olla hagejale majanduslikult kahjulik.
55.Hageja leidis, et kostja on avaldanud tema kohta ebaõigeid andmeid kostja poolt koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis. Kostja on avaldanud, et hageja ja pankrotis oleva OÜ MDvahel on seos ning vastav seos on kajastatud krediidireitingu ja faktiraporti osas „Isikuga seotud ettevõtted“. Samas lahtris on avaldatud OÜ MDmaksuvõla suurus ehk 677 000 krooni. Krediidireitingus ja faktiraportis märgitust nähtuvalt loetakse J. P. STOÜ-ga MD(pankrotis) seotuks põhjusel, et hageja on antud osaühingu asutajaks. Hageja leidis, et sellisel viisil ei ole tema seoseid OÜ-ga MDkajastatud objektiivselt ning sellise seose avaldamine seab kahtluse alla tema laitmatu ärialase reputatsiooni kolmandate isikute silmis ning võib esile kutsuda majanduslikult ebasoodsa tagajärje. Hageja leidis, et õiguslikult ei saa teda ei tulumaksuseaduse ega pankrotiseaduse kohaselt pidada OÜ-ga MD(pankrotis) seotud isikuks. Hageja ei ole OÜ MD(pankrotis) juhatuse liige juba alates 27.04.2007. a ja osanik alates 01.07.2007. a ning hagejal puuduvad juba mitme aasta vältel igasugused muud otsesed või kaudsed sidemed kõnealuse osaühinguga. OÜ MD(pankrotis) maksuvõlg tekkis 8 kuud pärast hageja lahkumist äriühingu juhtorgani liikme kohalt. OÜ MD(pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 03.03.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-87318. Kostja koostatud krediidireitingus ja faktiraportis ei ole välja toodud hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku algus- ja lõppkuupäevi ja seetõttu ei ole avaldatud andmeid sellisel kujul, mis võimaldaksid eraldi või kogumis vaadatuna tuvastada, et OÜ MD(pankrotis) püsiv maksejõuetus, maksevõlg ja maksehäired tekkisid pärast seda, kui hageja lahkus nimetatud äriühingu juhtorganist ja osanike ringist (millal äriühing pankrotistus ning millal maksuvõlg tekkis).
56.Hageja väitis, et ta on kostja poolt avaldatud andmete tagajärjel puutunud kokku olukordadega, kus ta on pidanud olemasolevatele ja võimalikele äripartneritele ning teistele kolmandatele isikutele selgitama, et vaatamata kostja poolt koostatud hinnangule, ei ole hagejal mingisugust seost OÜ-ga MDega viimase maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega. Hageja krediidireitingu kohta on tehtud mitmeid päringuid. Õiguslikult tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lõikele 2 ja 4. Hageja leidis, et VÕS § 1047 lg 2 õigusvastasus ei tulene mitte isiku maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest.
57.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja kohta avaldatud andmed põhinevad riikliku äriregistri avalikele ja tõestele
Lk (19) 12
andmetele (faktidele), olles nendega nii sisult kui vormilt identsed. Samuti pärineb mõiste „seotud isikud“ äriregistri infost. Sellekohane selge viide sisaldub hageja krediidireitingus – „isikuga seotud ettevõtete info pärineb äriregistri kannetest“. Äriregistrist ega muudest avalikest allikatest saadud avalikke andmeid ei ole kuidagi hagejale kahjulikus suunas tõlgendatud ega muudetud, sest hageja ainsaks seoseks OÜ-ga MD(pankrotis) on märgitud hageja olemine nimetatud ärihingu asutajaks, kusjuures selgelt on näidatud kehtetud kanded, mille kohaselt hageja enam ei ole MDOÜ (pankrotis) juhatuse liige ega osanik.
58.Kostja ei nõustunud hageja väitega nagu oleks äriregistris erinevalt hageja krediidireitingust näha hinnatava isiku juhatuse liikmeks ja osanikus oleku algus- ja lõppkuupäev, mistõttu ei ole krediidireitingu andmetega tutvujal võimalik tuvastada, kas hinnatav isik oli temaga seostatava äriühingu juhtorgani liikmeks või osanikuks nimetatud ühingu maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimise ajal või mitte. Kostja leidis, et äriregistri andmetega saab iga soovija ise tutvuda. Lisaks on juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne deklaratiivse iseloomuga, mitte õigusloov. Kostja on hoidunud hageja seostamisest MDOÜ (pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja maksejõuetuse tekkimisega ning avaldanud üksnes täiesti neutraalseid avalikke andmeid. Andmed OÜ MD(pankrotis) maksuvõla suuruse kohta on samuti avalikud maksukorralduse seaduse § 21 lg 1 p 4 kohaselt. Samuti leidis kostja, et hageja on tuginenud VÕS § 1047 lõikes 2 sätestatud andmete alaliigile, mitte VÕS 1047 lõikes 1 sätestatud andmete avaldamise alaliigile ja seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja on avaldanud hageja kohta nn täielikke või mittetäielikke andmeid. Kostja asus seisukohale, et sisuliselt vaidlustas hageja tema kohta tehtud väärtushinnangut ehk krediidireitingut, kuid hageja ei toonud välja VÕS § 1046 alusel tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Kostja märkis, et inforaportite koostamise eesmärgiks on muu hulgas Eesti finantseerimiskeskkonna usaldusväärsuse ja efektiivsuse suurenemine, mistõttu krediidireitinguid koostataksegi selleks, et näha, kas isikul on varasemaid maksehäireid.
59.Kostja väitis ühtlasi, et kirjeldatud kujul faktiliste andmete avaldamine ei ole hagejale majanduslikult kahjulik. Kuivõrd kostja on tõendanud avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse, ei oma vastavalt VÕS § 1047 lõigete 2 ja 4 hageja majanduslik kahju asja lahendamisel tähtsust. Hageja pole isegi väitnud, et tal oleks iseseisev majandus- ja kutsetegevus, millest tulenevalt saaks hageja tugineda majandusliku kahjulikkuse argumendile.
60.Kohus leiab, et kostja on avaldanud hageja suhtes faktilist laadi andmeid mittetäielikult ja eksitavalt. VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
61.Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja oli hagejat
Lk (19) 13
suhtes andmete avaldajaks ehk eraisiku krediidireitingu ja faktiraporti koostajaks. VÕS § 1047 lg 1 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma nende ebaõigsusest. VÕS § 1047 lg 2 aga muudab andmete avaldamisega seotud tõendamiskoormuse avaldajale nö raskemaks, kuna teise isiku au teotava või majanduslikult kahjulike ebaõigete andmete avaldamise korral peab kannatanu tõendama üksnes seda, et avaldatud andmed on tema au teotavad või talle majanduslikult kahjulikud ning avaldajal tuleb tõendada nende andmete tõelevastavust. Kohtu hinnangul ei tulene aga VÕS § 1047 lõikest 2, et au teotava või majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamise puhul ei saa tegemist olla faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega. VÕS § 1047 lg 1 defineerib laiemalt, milliseid juhtumeid saab pidada ebaõigete andmete avaldamiseks ning see määratlus laieneb kohtu hinnangul ka VÕS § 1047 lõikes 2 toodud juhtumile ehk teisi sõnu võib isiku au teotada või teda majanduslikult kahjustada ka faktilist laadi andmete eksitava või mittetäieliku avaldamisega. VÕS § 1047 lõikes 2 toodud juhtumi puhul jaguneb aga teisel viisil avaldaja ja kannatanu vaheline tõendamiskoormus.
62.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt võib seega õigusvastane olla isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine läbi faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamise. Kostja poolt hageja suhtes koostatud eraisiku krediidireitingust ja faktiraportist (toimiku lk 13-15) nähtub, et jaotuses „isikuga seotud ettevõtted“ osas „kehtivad kanded“ on kostja avaldanud hageja kohta, et hageja on MDOÜ asutaja, nimetatud ettevõte on pankrotis ja tal on 677 000 kroonine maksuvõlg. Krediidireitingu ja faktiraporti jaotuse „isikuga seotud ettevõtted“ alaosas „kehtetud kanded“ on avaldatud rida „MDOÜ, XXX, pankrotis, 6, 677 000“ ning selle all lahtris: „juhatuse liige, osanik, osanik, osanik“. Eeltoodust nähtuvalt võib keskmine mõistlik isik kohtu hinnangul kostja avaldatud andmetest järeldada, et hagejal on asutajana kehtiv seos pankrotistunud ettevõttega MDOÜ, kellel on maksuvõlg. Samuti nähtub avaldatud andmetest, et hagejal ei ole nimetatud ettevõttega kehtivat seost juhatuse liikme ja osanikuna, kuid hageja on olnud antud ettevõtte juhatuse liige ja osanik. Avaldatud andmetest ei nähtu, millal OÜ MDpankrotistus ning millal ettevõttel tekkis maksuvõlg.
63.Kostja on väitnud, et tema poolt esitatud andmed pärinevad täielikult äriregistrist ja maksuvõlgade kohta avaldatud avalikest allikatest, on oma iseloomult neutraalsed ning kattuvad täielikult teiste avalikes kanalites avaldatud informatsiooniga. Seega on kostja käesolevas asjas väitnud, et tema poolt avaldatud andmed vastavad tegelikkusele, on tõesed ja kostja on kontrollinud andmeid enne nende avaldamist piisava põhjalikkusega. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule äriregistri väljavõtte OÜ MD(pankrotis) kohta (toimiku lk 27-30) ja maksuvõlgade tõendi (toimiku lk 106). Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Kostja väited on menetluse käigus olnud mõnevõrra vastuolulised, kuna algselt kostja väitis, et kõik tema poolt avaldatud andmed pärinevad üksnes äriregistrist, hiljem on kostja nõustunud hageja väitega, et äriregister ei avalda andmeid maksuvõlgade kohta ning need andmed pärinevad Maksu- ja Tolliametist. Seega on kostja andmete avaldamisel ühendanud kahest allikast pärinevad andmed ehk kostja on oma krediidireitingus ja faktiraportis kokku viinud äriregistri andmed ja maksuvõlglaste registrist pärinevad andmed.
64.Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku lk 28-30) nähtub, et äriregistris andmed ei ole identsed kostja poolt hageja kohta koostatud krediidireitingus ja faktiraportis avaldatud andmetega. Nimelt on äriregistris eraldi lahtris välja toodud isikuid puudutavad kanded (ehk „isikud kandes“), kusjuures ei eristata nn kehtivaid ja kehtetuid kandeid, vaid on ajaliselt välja toodud, millisel ajaperioodil on millised isikud olnud ettevõtte juhatuse liikmeteks. Lahtris „muud seotud isikud“ on loetletud muud isikud, kes on ühel või teisel viisil olnud ettevõttega seotud, kusjuures siin ei ole eristatud „kehtivaid kandeid“ „kehtetutest“, vaid on ajaliselt välja
Lk (19) 14
toodud, millal on isikud olnud ettevõtte osanikeks. Ajalise seotuse lõppu ei ole välja toodud üksnes ettevõtte asutaja suhtes, kuna sellise kande tegemist äriregistrisse seadus ei võimalda. Eeltoodust ei saa aga kohtu hinnangul teha järeldust, nagu oleks ettevõtte asutajaks olnud isik ettevõttega õiguslikult seotud määramatu aja jooksul läbi nn „kehtiva kande“. Asutaja õiguslikku seotust ettevõttega reguleerivad ÄS §-d 146 ja 147, mille lõigete 4 kohaselt aeguvad asutajate vastu esitatavad nõuded 5 aasta jooksul alates osaühingu äriregistrisse kandmisest. Kuivõrd OÜ MD(pankrotis) kanti äriregistrisse 01.07.2003.a, on hageja kui ettevõtte asutaja võimalikud õiguslikud seosed nimetatud ettevõttega lõppenud vaatamata sellele, et ta on äriregistris märgitud ettevõtte asutajaks.
65.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja on hageja suhtes avaldanud faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil, kuna kostja ei ole oma krediidireitingus välja toonud, et hageja seotus OÜ-ga MD(pankrotis) selle asutajana ei oma õiguslikku tähendust ning kostja on hageja asutajaks olekut kajastanud mitte ajaloolise faktina, vaid „kehtiva kandena“. Kuivõrd kostja on avaldanud hageja seotuse OÜ-ga MD(pankrotis) lahtri all „kehtivad kanded“, on kostja sellega loonud eksitava mulje, et hagejal on krediidireitingu koostamise ajal asutajana kehtiv õiguslik side nimetatud ettevõttega.
66.Poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et hageja oli OÜ MD(pankrotis) osanik kuni 01.07.2007.a ning juhatuse liige kuni 27.04.2007.a. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et OÜ MDmaksuvõlg tekkis alles 2007.a detsembris ning ettevõtte pankrot kuulutati välja 03.03.2009.a. Kostja koostatud krediidireitingus ja faktiraportis vastavaid ajalisi andmeid avaldatud ei ole, kuid on avaldatud andmed OÜ MDpankrotistumise kohta, tema maksuvõla suuruse kohta ning varasema seotuse kohta hagejaga. Kuivõrd avaldatud ei ole, millisel ajal lõppes hageja seotus antud ettevõttega ning asutajana on kostja hagejal väitnud olevat kehtiva seose antud ettevõttega, nähtub krediidireitingust eksitavalt, et hagejal on olemas seosed ühel ettevõttel maksuvõla tekkimise ning selle ettevõtte pankrotistumisega. Kostja ei ole avaldanud faktilisi andmeid täpselt, mis sellise järelduse tegemise välistaks. Kostja ise on kinnitanud, et tema poolt koostatava krediidireitingu eesmärgiks on Eesti finantseerimiskeskkonna usaldusväärsuse ja efektiivsuse suurenemine, mistõttu krediidireitinguid koostataksegi selleks, et näha, kas isikul on varasemaid maksehäireid. Kuivõrd kostja on avaldanud hageja suhtes faktilist laadi andmeid eksitavalt, võib krediidireitinguga tutvuval kolmandal mõistlikul isikul tekkida ekslik arusaam, et võimalik hageja varasem seotus OÜ-ga MD(pankrotis) mõjutab hageja usaldusväärsust ning sellise mulje loomine kostja poolt ei ole olnud juhuslik.
67.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja on hageja suhtes avaldanud eksitavaid andmeid, kuna kostja ei ole avaldanud, millisel ajal tegelikult tekkis OÜ MD maksejõuetus ja maksuvõlg ning millisel ajal lõppesid hageja õiguslikud seosed nimetatud ettevõttega. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt eksitavalt avaldatud andmed oleksid olnud hagejale majanduslikult kahjulikud. Hageja on üksnes väitnud, et krediidireiting on kaasa toonud erinevate krediidiasutuste küsimusi hageja suhtes, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema usaldusväärsus oleks mistahes äripartnerite või kolmandate isikute silmis seeläbi tegelikult halvenenud või et andmete avaldamine oleks kaasa toonud mõne muu majanduslikult kahjuliku tagajärje. Antud asjaolu ei tõenda kohtu hinnangul hageja esitatud päringute arv (toimiku lk 76) ega AS Swedbank kinnitus (toimiku lk 207) selle kohta, millisel eesmärgil kostja koostatud maksehäireregistrit kasutatakse. Kohus leiab, et vaatamata majandusliku kahjulikkuse olemasolu tõendamatusele on kostja poolt faktilist laadi andmete eksitav avaldamine õigusvastane, kuna käesolevas asjas on tõendatud, et kostja ei kontrollinud avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega ning avaldas faktilist laadi õigeid andmeid sellisel
Lk (19) 15
viisil ja sellise puudulikkusega, et need kogumis kostja koostatud krediidireitingus on avaldatud eksitaval kujul. Hageja nõue
68.Järgnevalt kohus hindab, kas hageja poolt esitatud kujul on võimalik hageja nõuet rahuldada.
69.VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
70.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et eksitavalt või mittetäielikult avaldatud andmete parandamist saab andmete avaldajalt nõuda isegi siis, kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et eksitavate andmete avaldamine kostja poolt oli õigusvastane. Kuna kohus on tuvastanud andmete eksitava avaldamise ja avaldamise õigusvastasuse, tuleb kostjal eksitavalt avaldatud andmed parandada. Kohtupraktikast tulenevalt võib hageja hagis esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti või mitu alternatiivset teksti (RK TKo 3-2-1-161-05, p 14). Kohus leiab, et eksitavate andmete avaldamisel võib hageja nõuda, millisel viisil tuleks tema hinnangul andmeid parandada ehk avaldada neid tervikuna sellisel viisil, et need ei oleks enam eksitavad ega mittetäielikud.
71.Hageja palus kostjat kohustada muutma (parandama) hageja kohta koostatavas eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid selliselt, et nimetatud reitingu ja raportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega, korrigeerides selleks reitingus avaldatavaid andmeid järgmiselt: -
-
avaldada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja OÜ MD(pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti OÜ MD(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus ja faktiraportis esmakordse aja kohta; alternatiivina lisada kõnesolevas krediidireitingus ja faktiraportis OÜ MD(pankrotis) staatuse, maksehäirete arvu ja maksuvõla suuruse juurde tärnike allmärkusega: “Tekkinud pärast isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oleku lõppu, mistõttu ei võeta arvesse isikule krediidihinnangu andmisel ja tema maksehäire tekkimise tõenäosuse prognoosimisel.“
72.Seega esitas hageja kohtule kaks alternatiivset nõuet, milliste esitamine on VÕS § 1047 lg 4 alusel lubatav. Kohus leiab, et hageja kahest alternatiivsest taotlusest kuulub rahuldamisele esimene kui õiguslikult täpsem. Kohus on käesolevas asjas leidnud, et kuna kostja ei ole avaldanud andmeid selle kohta, millal hageja oli OÜ MD(pankrotis) juhatuse liige ja osanik ning millal tekkis ettevõttel maksuvõlg ja püsiv maksejõuetus, on kostja faktilist laadi andmeid avaldanud mittetäielikult ja eksitavalt. Seega tulebki mittetäielikult avaldatud andmed parandada seeläbi, et avaldatakse täielikud andmed.
73.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjat tuleb kohustada parandama hageja kohta koostatud eraisiku krediidireitingus ja faktiraportis avaldatud andmeid selliselt, et nimetatud krediidireitinguga ja faktiraportiga tutvuvatel kolmandatel isikutel puuduks võimalus mõistlikult järeldada otseseid fakte hageja seotuse kohta OÜ MD(pankrotis) maksehäirete, maksuvõla ja püsiva maksejõuetuse tekkimisega,
Lk (19) 16
korrigeerides selleks krediidireitingus ja faktiraportis avaldatavaid andmeid järgmiselt: avaldada krediidireitingus ja faktiraportis äriregistrisse kantud andmed hageja OÜ MD(pankrotis) osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajaperioodi kohta, samuti OÜ MD(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ning osaühingu maksuvõla ja esimese maksehäire krediidireitingus esmakordselt esitamise aja kohta.
Hageja poolt täiendavalt esitatud tõendid
74.Hageja esitas kohtule 08.12.2010.a AS Swedbank kinnituse ning nelja ettevõtte krediidireitingud koos äriregistri andmetega, samuti hageja kui eraisiku kohta koostatud faktiraporti.
75.Kostja leidis, et hagejal ei olnud 08.12.2010.a enam õigust esitada tõendeid pärast kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaega. Kuna hageja esitas hulgaliselt tõendeid alles 08.12.2010.a kell 20.07, jättis hageja kostja sisuliselt ilma õigusest tõenditele vastu vaielda. Kostja oli seisukohal, et tal ei ole enam võimalik esitada tõendite suhtes vastuväiteid, kuid kostja esialgse hinnangu järgi olid täiendavalt esitatud tõendid asjassepuutumatud ning hageja nõuet mittetõendavad. Kohus ei saa hilinenult esitatud tõendeid TsMS § 331 lg 1 alusel arvestada.
76.TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel enam võimalik esitada. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kõiki tõendeid kohtule õigeaegselt ega kooskõlas TsMS § 329 lõikes 1 toodud nõudega, kuna kohus ei võimaldanud hagejal tõendeid esitada 08.12.2010.a, sest nimetatud menetlustähtaeg oli kohtu poolt antud juba vastastikustele seisukohtadele vastamiseks. Hageja ei ole ka põhistanud, millisel põhjusel ei olnud tal võimalik tõendeid varem esitada. Samas sätestab TsMS § 331 lg 1, et kui menetlusosaline esitab tõendi või taotluse §-s 329 sätestatut rikkudes, võib kohus tõendi või taotluse menetlusse võtta, kui see ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist.
77.Kohus leiab, et hageja poolt täiendavate tõendite esitamine 08.12.2010.a ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, kuna kostja on hageja taotluse ja tõendite osas oma seisukoha esitanud ning kostja ei ole taotlenud talle antud menetlustähtaja pikendamise. Samuti leiab kohus, et enamik hageja poolt kohtule 08.12.2010.a esitatud tõenditest ehk hageja menetlusdokumendi lisad 1-9 ei ole asjakohased tõendid, kuna need ei puuduta käesolevas menetluses vaidlusaluseid asjaolusid. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, millisel eesmärgil AS Swedbank kostja koostatud andmeid kasutab või milliseid andmeid on avaldatud mistahes muude menetlusväliste isikute kohta kostja poolt.
78.Hageja poolt kohtule kostja koostatud eraisiku faktiraporti esitamist ning sellega seotud taotluse esitamist kohtule ei loe kohus samuti menetluse lahendamise viibimist tingivaks, kuna faktiraport on sisult identne kostja koostatud krediidireitingus avaldatud andmetega ning hagi alus sellest tulenevalt muutunud ei ole. Hageja on faktiraportile viidates küll täpsustanud oma taotlust, kuid hageja on ka põhjendanud sellise täpsustuse vajalikkust. Hageja on oma taotlust täpsustanud selleks, et vältida olukorda, kus andmed parandatakse küll eraisiku krediidireitingus, kuid need jäävad parandamata kostja poolt koostatud identses faktiraportis.
Lk (19) 17
Kuna tegemist on identse kostja poolt koostatud dokumendiga, on kohus seisukohal, et sellise taotluse hiline esitamine ei tingi asja lahendamise viibimist. Tsiviilasja hind
79.TsMS § 122 lg 2 järgi on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS §-le 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on 25 000 krooni.
80.TsMS § 135 järgi nimetab tsiviilasja hinna hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest. Kooskõlas TsMS § 136 lõikega 1 määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Käesolevas asjas on hageja kohtule esitanud mittevaralise tuvastusliku nõude ning on tasunud riigilõivu summas 5000 krooni. Hagiavalduses ei ole hageja hagi hinda nimetanud. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 132 lõikest 1 tuleb hagi hinnaks lugeda 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
Hagi tagamine
81.TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.
82.Käesolevas asjas ei ole hageja, kelle kasuks on otsus tehtud, taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, kuid kohus leiab, et kohtulahendi jõustumisel ei ole vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Hagi tagamise määruses 12.07.2010.a keelas kohus kostjal mistahes andmete avaldamise, mis võimaldavad hagejat seostada OÜ-ga MD. Käesoleva asja menetlemise käigus on hageja oma nõuet täpsustanud, mistõttu hagi tagamise määruses toodud keeld on laiaulatuslikum, kui seda hageja lõpptulemusena taotles. Seetõttu leiab kohus, et hagi tagamise määrus tuleb tühistada, kuna see ei saa jõus olla lahendi täitmist tagava abinõuna.
Menetluskulud
83.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. . Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta käesolevas asjas kostja kanda.
84.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lk (19) 18
Anu Uritam Kohtunik
Lk (19) 19
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.