Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

termoregulaatorit välja, kui seda tuleks teha (28.09.2010 protokoll ja tabelid lk 123,124). Ka esitas hageja viivise arvestuse (lk 30). Viivist nõuab hageja 0,05%, mis on seadusega ettenähtud 0,07%-st vähem. Viivist nõuab hageja 14.04.2002 otsuse alusel. 21.02.2011 avalduses (lk 150) suurendas hageja nõuet. Põhivõlgnevusena palub hageja kostjalt välja mõista 1 990,93 eurot ja viivisena 309,90 eurot. Hageja nõue on perioodi detsembrist 2008 kuni 21.02.2011 eest. Võlgnevuse ja viivise kohta esitas hageja koondtabeli (lk 153-154, 155156), milles on märgitud kuupäevad, arvel märgitud summa ja kostja poolt tasutud summa ning jooksev saldo. Ka esitas hageja arved, mis on hageja poolt kostjale esitatud ning MESA Eesti OÜ poolt hagejale esitatud arved küttekulude kohta (lk 157-176) ning Tallinna Kütte AS-i arved hagejale (lk 177-189, 191-206). Esitatud tõendi (lk 189) kohaselt on hagejal olnud Tallinna Kütte AS-i ees võlgnevus tarbitud soojusenergia eest, mille kohta on Tallinna Kütte AS-i ettepanekul võlakokkulepe 05.11.2009 (lk 190). Hagejat esindaja juhatuse liikme volitused on tõendatud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses hagile väidab kostja, et täidab oma kohustusi kooskõlas korteriühistu põhikirja p-dega 3.2.1 ja 3.2.6. Viivise nõudmiseks puudub hagejal alus, kuna üldkoosolek ei ole vastavat otsust vastu võtnud. Kuna viivise arvestus ja arved on allakirjutamata, ei ole need dokumendid vaid mustandid. Hageja 25.05.2005 üldkoosoleku otsuse järgi peavad arved olema juhatuse esimehe poolt allakirjutatud. Arvestuse põhjendatuse tõendamiseks peaksid olema esitatud tarnijate arved, lepingud, pangaülekanded, üldkoosolekute otsused. 01.02.2011 kohtuistungil selgitas kostja, et saades arved, tegi ta kütte osas ise ümberarvestuse ja maksis vastavalt enda poolt tehtud arvestusele. Maksmata jättis kostja osaliselt arvel märgitud kütte eest, muud maksed, sh pangalaenu tasus vastavalt arvel märgitule. 29.03.2011 kohtuistungil selgitas kostja, et tema arvestus erineb hageja omast selle tõttu, et kaugjuhtimise teel saadetud näidud ei lange kokku näitudega, mille kostja ise fikseerib. Kostja tasub kütte eest nende näitude järgi, mille ta ise kindlaks teeb. Menetluse kestel vaidlustas kostja korduvalt hagejat esindava juhatuse liikme volitused. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte avalduste ja vastuväidetega, uurinud kirjalikke tõendeid, ärakuulanud pooled kohtuistungitel ja ülekuulanud tunnistajad ja eriteadmisi omava isiku, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub korteriomand kinnistul XXXTallinn asuvas elamus, mille korteriomanikud on moodustanud korteriühistu. Hageja on esitanud hagi kostjate vastu, nõudes küttekulude eest tasumist määras, milles hageja on kostjale arved esitanud. Hageja väitis 19.08.2010 kohtuistungil, et kostja tasus esitatud arveid oma suva järgi, arvete puhul, mida ta osaliselt tasus, ei märkinud kostja, mille eest ta tasus ja mille eest jättis tasumata. Kostja selgitas, et tasumata jättis kütte eest – kõik vähemtasutud arved on kütte kohta; kuna küttearvestus oli vale, ei tasunud kostja arveid täies ulatuses; kostja tasus kütte eest ruutmeetri alusel. Menetluse ajal selgitas kohus välja, et pooled vaidlevad selle üle, kui palju ja millisel alusel peab kostja hagejale kütte eest tasuma; kõigi täies ulatuses tasumata arvete puhul jättis kostja tasumata kütte eest. Kostja tasus aluseks võttes korteri suurust ruutmeetrites, arve esitamisel lähtus hageja aga radiaatoritele paigaldatud mõõtjate näitudest.

Pooled vaidlevad selle üle, mille alusel ja kui palju peab kostja küttekulude eest tasuma. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistuseaduse kohaselt mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Pindalast lähtudes nõuab hageja kostjalt küttekulude eest tasumist vastavalt üldkoosoleku otsusele 30% suuruses kütte üldkulust, mille kohta esitab andmed AS Tallinn Küte. 70% ulatuses nõuab hageja kostjalt kütte eest tasumist vastavalt kostja poolt tarbitud kütte hulgale, mis tehakse kindlaks kaugjuhtimise teel esitatud näitude alusel. Hageja põhikirjaga ei ole küll ettenähtud KÜS § 151 lõikes 1 sätestatud erinevat regulatsiooni, kuid küttekulude eest tasumise põhimõte on vastuvõetud hageja üldkoosoleku otsusega. Hageja üldkoosoleku otsusega kooskõlas oli majja elektrooniliste küttekulujaoturite paigaldamine ning need on paigaldatud maja kõikidesse korteritesse. Seetõttu on hageja nõue kostjalt kütte eest tasu saamiseks elektrooniliste küttekulujaoturite näitude alusel seaduslik. Korteriühistu üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ühistu liikmetele. Hageja tegevus vastab Tarbijakaitseameti 19.02.2009 kirjas (lk 65-66) märgitud selgitusele. Hageja on küttekulujaotureid kasutanud korterite vaheliseks soojuskulu jaotumise arvestuseks. Kütte arvestusse puutuvat arutati hageja 26.02.2009 üldkoosolekul (lk 113-116), kus otsustati, et varasema 70%/30% (30% üldkütte eest ja 70% individuaalne arvestus, st iga radiaatori näitude alusel) süsteem jääb kehtima ka edaspidi. Kütte arvestust arutati ka hageja 30.06.2009 üldkoosolekul (lk 117-120), kus otsustati vastu võtta juhatuse poolt pakutud küttearvestus (p 3.1). Vastuvõetud arvestuse (lk 121-122) kohta andis 01.02.2011 kohtuistungil selgitusi spetsialistina (eriteadmisi omava isikuna) ME OÜ juhatuse liige A. V. Spetsialisti selgituse kohaselt teeb hagejale arved küttekulude kohta ME OÜ pärast seda kui VE OÜ küttesüsteemi 2008 renoveeris. Igal radiaatoril on küttekulu jaotur, mille asukoht on ettenähtud seadme valmistaja poolt (radiaatori termiline keskpunkt). Kütte tarbimine tehakse kindlaks iga radiaatori kohta ja vastavalt sellele makstakse elanike poolt. Koefitsient sõltub radiaatori suurusest, mille suurus omakorda sõltub ruumi suurusest ning kujuparameetritest (plekkide ja lamellide arv). Radiaatori sooja andmist saab reguleerida termostaadi kaudu vastavalt tarbija soovile. Radiaatorid paigaldas küttesüsteemi renoveerija vastavalt projektile, mis vastab standardile. Radiaatori näidud, mille MESA Eeti OÜ saab kaugjuhtimise teel 6 korda ööpäeva jooksul, ei erine kommunaalkulude lehel (lk 32) olevast näidust. Arvestusprogramm võtab viimase näidu (kl 24.00), selle järgi tehakse arvestus. Küttekulu võib mõjutada kardin – katsetega on kindlaks tehtud, et isegi 40%. Paks kardin, mis takistab soojuse tuppa levimist, paneb soojuse tiirlema radiaatori ja mõõtja vahel, suurema soojuse korral arvestab küttekulujaotur rohkem ühikuid. Kohtuistungil (01.02.2011) tunnistajana ülekuulatud sama maja sama trepikoja elanikud T. S , O. Z ja S. I ütluste kohaselt on nemad tasunud kõik esitatud arved. Tunnistaja T. S on 3-toaline korter ning köögis ja kõikides tubades on koefitsient erinev; kuigi tunnistaja koefitsiendi erinevusest aru ei saa, tasub ta arved; küttesse puutuvat on üldkoosolekutel pidevalt arutatud, selgitusi on käinud andmas ME OÜ esindaja. Tunnistaja O. Z ütluste kohaselt sõltub koefitsient elanikust endas, kes saab seda reguleerida: koefitsient on suurem, kui elanik soovib soojemat tuba. Tunnistaja S. I kuulas kohus üle kostja taotlusel. Tunnistaja selgitas, et temale on kütte eest maksmise süsteem selge, ta oleks seda ka kostjale selgitanud, kui viimane oleks küsinud. Ülalmärgitust teeb kohus järelduse, et kostjal puudus õigus tasuda kütte eest ruutmeetri alusel, kuna see ei vasta üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Kostja peab ka maja üldpinna suurust – 11 160 m2 – ebaõigeks, õige on 11 817 m2 (lk 100). Üldpinna suurusesse puutuva kohta võttis 05.01.2009 juhatuse koosolek vastu otsuse, mille kohaselt tehti üheksanda korruse 24 korteri osas üldkütte arvestusse puutuv mahaarvestus.

VÕS § 113 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele viivise nõue, hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatust väiksemas määras. Kostja väidab, et viivise nõudmise aluseks olevat üldkoosoleku otsus ei ole. Hageja tema poolt viivise alusena väidetud otsust kohtule ei esitanud. Isegi, kui sellist otsust ei ole, on kostjal kohustus seaduse alusel viivist maksta, kuna ta viivitas kohustuse täitmisega. Kuna kostja vaidlustas menetluse kestel korduvalt hageja esindaja volitused, kontrollis kohus hageja esindaja volitusi. Hagejat esindava juhatuse liikme volitused on kehtivad. Asjaolu, et hageja esindaja poolt on esitatud arved allakirjutamata, ei muuda neid tühisteks. Arvestades, et tänapäeval ei koostata arveid käsitsi ja need säiluvad mitte paberkandjatel vaid arvutisüsteemis, kust need vajadusel väljaprinditakse, ei ole ajakohane nõuda, et arved oleksid allakirjutatud. Pealegi on kostja arved osaliselt tasunud. Järelikult ei ole arvetel juhatuse liikme allkirja puudumine kostja jaoks põhjuseks, et arveid ei saa tasuda. Kostja poolt esitatud kohtulahendid või nende väljavõtted, leping laenu võtmiseks, muuhulgas küttesüsteemi renoveerimiseks, avaldused hageja juhatusele, ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist (lk 67-75). Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 1 990,93 eurot (31 151,29 krooni). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 4 000 krooni ja nõude suurendamisel 223,69 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.