2-10-57598
Määruse tegemise aeg ja koht
02. mai 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Swedbank Liising AS hagi D K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Swedbank Liising AS (RK 10434248)
Hageja esindaja: Anneli Arusalu (volikirja alusel) Kostja:
Kohtumääruse peale võib hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS hagi D K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 1(2)
Kohus tuvastas, et kostja elukohaks on Soome Vabariik. Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud XXX. Kohus edastas hagimaterjalid nimetatud aadressile, kuid selgus, et kostja antud aadressil ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 16. oktoobrist 2008 Soome Vabariik. Leping poolte vahel, milles on kostja aadressiks märgitud XXX, on sõlmitud märtsis 2007, s.o varem kui kostja oma elukohas andmeid muutis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 70 lg 2 ja lg 4 kohaselt, asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. Hagi on esitatud liisingulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes, kusjuures kostja on tarbija. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 p 2 alusel võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kohus tegi kindlaks, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis. Kuna tarbija vastu tuleb hagiavaldus esitada tema alalise elukoha järgi ning kostja elukoht on kohtu andmetel Soomes, leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.. Kohus jätab hagi läbivaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.