(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65199
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi EP vastu 1 024,60 euro ning intressi ja viivise saamiseks
Hagi hind
947,90 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marge G ([email protected]); Kostja: EP(isikukood XXX, elukoht XXX).
esindajad Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Swedbank AS esitas 21.12.2010 hagi EP vastu 1 024,60 euro, intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 024,60 eurot, intressi 64,42 eurot ja viivise 117,13 eurot, kokku 1 206,15 eurot ning alates 21.12.2010 viivis osaliselt protsendina protsendina (võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras) põhinõudelt (vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 939,50 eurot ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 76,69 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kohtutäituri poolt kätte toimetatud 31.03.2011.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ja väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtutäituri poolt tagastatud väljastusteatest nähtuvalt keeldub kostja ust avamast ning menetlusdokumendid on jäetud kostja postkasti 31.03.2011. Seega on menetlusdokumendid vastavalt TsMS §-ile 325 kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud ning hagile vastu ei vaielnud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 255,65 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Käesoleva tsiviilasja raames on hageja tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 26,76 eurot. Nimetatud summa on kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäiturile välja makstud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26,76 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 282,41 eurot.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.