OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) hagi Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi vastu lepingu rikkumise lõpetamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja lepingu täitmiseks kohustamiseks ning Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi hagi OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) vastu lepingust tulenevate teenuste müügi õiguse olemasolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.12.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3195.57 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Saare Golf Travel (pankrotis, registrikood 11362367, asukoht Kuressaare), seaduslik esindaja pankrotihaldur Veli Kraavi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Saaremaa Golfi Aktsiaselts (registrikood 10968872, asukoht Kuressaare), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaana Nõgisto ja vandeadvokaadi abi Andreas Veeret
Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2010. a
Istungil osalenud isikud
Apellandi tehingulised esindajad advokaat Jaana Nõgisto ja Jüri Tiitus, vastustaja tehingulised esindajad advokaat Kristiina Kõrgesaar ja Kristo Teder
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu Saaremaa Golf AS-i kanda.
4.Keelduda OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) poolt 07.04.2011.a kohtule esitatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada tõendid esitajale.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.06.2010. a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lõpetama lepingujärgsete kohustuse rikkumine (sh lõpetama lepingujärgsete teenuste osutamine iseenda ja kolmandate isikute vahendusel, lõpetama hageja majandushuvide kahjustamine ja lepingujärgsete teenuste osutamise takistamine), kohustada lepingut täitma ja hoiduma edasisest lepingu rikkumisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.06.2008 operaatorteenuse osutamise lepingu, millega kostja andis talle hoonestusõiguse alusel kuuluval golfiväljaku kinnistul asuva golfiväljaku opereerimise ainuõiguse eksklusiivselt üle hagejale. Kostja on ilma hageja nõusolekuta asunud ise ning kolmandate isikute vahendusel lepingujärgseid teenuseid osutama. Lepingujärgsete teenuste osutamisega rikub kostja lepingut ning tekitab hagejale igapäevaselt kahju. Selline tegevus on pahatahtlik ja vastuolus äritavadega. Lepingus nimetatud teenuste osutamise õigust võis lepingu kehtivuse ajal üle anda hageja poolt määratud kolmandatele isikutele. Hageja korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole kostja teenuste osutamist lõpetanud. Lepingu kohaselt määrab teenuse osutamise hinnad, millega hageja võib teenust osutada, kostja. Kostja reklaamib ja osutab teenust pea poole odavama hinnaga kui ta on hagejale määranud ning keeldub hagejale määratud teenuse hindu üle vaatamast. Kostjapoolse tegevuse tulemusena jäävad hagejal saamata lepingujärgsete teenuste müügist laekuvad rahalised vahendid 25% ulatuses. See pärsib hageja majandustegevust ning kahjustab hageja võlausaldajate huve. Golfiväljakul osutatavate teenuste maht on piiratud teatud kindla klientide arvuga, mida ei ole golfiväljaku kasutamise spetsiifikat arvestades võimalik suurendada. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud teatud müügimahtude saavutamise, ei ole mõeldav, et teenust osutaksid samaaegselt mitu isikut. Kostja poolt samaaegselt hagejaga teenuste osutamine on vastuolus lepingu eesmärgiga luua tervikliku üksusena toimiv ja golfiklubi klientide kõrgendatud nõudmisi rahuldav golfikeskus. Kostjapoolne teenuste osutamine tekitab golfiklubi klientides pidevat segadust, sest golfiväljakule tuleval kliendil puudub selgus, kuhu teenuse tellimiseks pöörduda. Kostja osutab lepingujärgseid teenuseid golfiväljaku hooldushoones, kus on võimalik müüa üksnes golfiväljakul mängimise õigust andvaid pileteid, samas puudub klientidel, kes ostavad teenust kostjalt, võimalus kasutada nt riietus- ja duširuume. Hageja on teinud olulisi investeeringuid spetsiaalselt golfiväljaku teenindamiseks ehitatud klubihoones, kus on vajalikud olmetingimused. Hageja pankrot ei muuda pooltevahelisi lepingulisi suhteid, hageja pankrotihaldur teatas 05.05.2010 kostjale, et jätkab lepingu täitmist.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lepingu sõlmimise järgselt on korduvalt esinenud probleeme hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ei teatanud kostjale kui olulisele koostööpartnerile pankrotiavalduse esitamise kavatsusest ega selle esitamisest. Kostja sai pankrotiavalduse esitamisest teadlikuks alles ajakirjanduse vahendusel. 06.04.2010 ja 28.04.2010 nõudele hageja vastanud pole. 05.05.2010 teatas hageja pankrotihaldur, et hageja otsustas jätkata lepingust tulenevate hageja kohustuste täitmist, kuid 06.04.2010 ja 28.08.2010 nõutud andmeid haldur ei esitanud, samuti keeldus haldur taotletud pangagarantii andmisest. Haldur ei esitanud 2010.a müügitegevuse plaani ega kavandatavaid meetmeid lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Hageja keeldub igasuguse informatsiooni andmisest ning pole oma tegevust viinud kooskõlla lepingust tulenevate nõuetega. Vaatamata poolte poolt allkirjastatud ja 30.06.2010 määrusega kinnitatud kompromissile, keeldub hageja kompromissi tingimusi täitmast. Operaatorteenuse leping lubab kostjal ise teenuseid osutada. Kostjal on keelatud üksnes teenuste osutamise õiguse andmine kolmandatele isikutele ilma hageja nõusolekuta. Kostja rajas temale kuuluvale maale golfiväljaku, mille hooldamine ja millest tulu saamine on kostja põhiliseks majandustegevusteks. Kui võimalus tulu saada sõltuks üksnes ja täielikult hageja tegevusest (või tegevusetusest), tingiks see olukorra, kus kostjal puuduks igasugune võimalus mõjutada oma majandustegevuse tulemusi, mh võtta meetmeid temale tekkiva kahju vältimiseks. Seejuures oleks hagejal justkui õigus omal äranägemisel otsustada, kas üldse ja millises mahus ta teenuseid müüa soovib. Samal ajal aga kohustuks kostja golfiväljakut hooldama ja korras hoidma. Seega tingimus, mis piiraks või välistaks kostja õiguse ise teenuseid osutada, oleks ebamõistlik VÕS § 7 tähenduses. Hageja rikub pooltevahelist lepingut ja tekitab sellega kostjale olulist varalist kahju. Hageja ei ole suutnud tagada golfivõistluste korraldamist ja müügikohustuse täitmist, samuti on puudulik teenuste reklaam, hageja ei ole osalenud asjakohastel messidel ega turundusüritustel. Operaatorteenuse lepingus määratlesid pooled lisaks muudele kohustustele hageja kohustuse saavutada aastate lõikes teenuste müügi osas kokkulepitud müügimahud. Kostja kandis ainuüksi 2008ndal ja 2009ndal aastal kahju summas 4 350 000 krooni. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta üleüldse oleks kuidagi panustanud kokkulepitud müügimahtude saavutamisse. Hageja üritab kohtu kaudu takistada kostja majandustegevust. Arvestades hageja maksejõuetust ja suutmatust osutada teenuseid ning asjaolu, et hoonestusõigus ja selle oluliseks osaks olev klubihoone pandi halduri poolt 21.05.2010.a enampakkumisele, on selge, et hagejal puuduvad nii võimalused kui ka tegelik tahe täita lepingust tulenevaid kohustusi. Arvestades operaatorteenuse lepingu eesmärki, saab ainsaks mõistlikuks lahenduseks olla kostja enda poolt klientidele teenuste osutamine. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus hageja tekitab pahatahtliku käitumisega kostjale kahju ning välistatud on kostja võimalus astuda mõistlikke samme kahju vähendamiseks/vältimiseks. Hageja etteheited tema majandushuvide väidetava kahjustamise kohta on alusetud ja paljasõnalised. Kostja reklaamib ja turustab aktiivselt golfiväljakut ja klubihoonet ning suurendab sellega ka hageja müügitulu. Hageja pole tõendanud, et golfiväljaku kui ressursi väidetav piiratus oleks hagejal takistanud teenuseid soovitud mahus osutada. Kui golfiväljakut opereeriks üksnes pankrotistunud hageja, kahjustaks see golfiväljaku mainet ja klientide usaldust ka edaspidi. Arvestades, et hageja poolt saavutatud 2009.a müügitulu kattis vaid 43,6% golfiväljaku hoolduskuludest, kinnitab, et teenuste osutamise jätkamine ainuüksi maksejõuetu hageja poolt, seab tõsisesse ohtu golfiväljaku tegevuse perspektiivid tulevikuks.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 Hageja osutab alates lepingu sõlmimisest teenuseid kostja määratud hindadega. Hindade igaaastase määramise kohustus lepingus puudub. Kostja müüb hagejale teenuseid kindlaksmääratud hinnakirja alusel. Messil soodustust võimaldavate vautšerite jagamine oli ühekordne turundustegevus, mis oli golfiväljaku reklaamimiseks hädavajalik. Saaremaa Golfi AS-i poolt esitatud hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.08.06.2010 esitas kostja (Saaremaa Golfi AS) maakohtusse hagi OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) vastu, milles palus tuvastada, et poolte vahel 04.06.2008 sõlmitud operaatorteenuse osutamise leping ei piira kostja õigust ise müüa lepingu punktides 2.1.1.12.1.1.4 sätestatud teenuseid. Pooltevahelist lepingut tuleb mõista selliselt, et kostjal endal on ka õigus golfiväljakut opereerida. Isegi siis, kui kostjal selline õigus puudub, tekkis kostjal vastav õigus hagejapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt. Hageja ei teavitanud kostjat pankrotiavalduse esitamisest, hageja ei ole saavutanud kokkulepitud müügimahtusid ning ei ole teinud piisavat pingutust müügimahtude saavutamiseks ning ei ole esitanud infot väljaku opereerimise kohta.
4.Hageja palus jätta vastaspoole poolt esitatud hagi rahuldamata. Poolte tahe lepingu sõlmimisel oli anda hagejale üle ainuõigus osutada golfiväljakul teenuseid. Tegemist on tavapäraselt ainuõiguse üleandmisega, mida kinnitab üldlevinud praktika, mille kohaselt ei osutata golfiväljakul teenuseid kunagi kahe erineva isiku poolt, sest vastav ressurss (golfiväljak) on piiratud. Kui poolte tegelik tahe oleks olnud teistsugune, oleks see lepingus konkreetselt välja toodud. Kostja nimele registreeritud kaubamärk on olnud lepingu sõlmimisest alates hageja kasutuses ning broneeringuid golfiväljaku kasutamiseks haldas hageja. Äritegevusse kasumlikkusesse panustamine ei saa seisneda selles, et kostja võib oma suva järgi asuda ise teenuseid osutama ning selle teoga kahjustada hageja majandustegevust. Kostja on alates 2010.a jaanuarist sisuliselt koostööst loobunud ning üritanud leida erinevaid võimalusi, kuidas hageja majandustegevust halvata. Lepingu p-s 2.2.2 sätestatud mahuliste eesmärkide mittesaavutamist on hagejale võimalik ette heita vaid juhul, kui vastavalt asjaoludele on arusaadav, et hageja ei ole teinud kõike mõistlikult võimalikku kokkulepitud müügimahtude saavutamiseks. 2008.a ja 2009.a müügimahtude mittesaavutamise tingis üldine turusituatsioon. Lepingu p-s 2.2.2 sätestatud mahud on eesmärgid, mitte kohustused. Hageja pöördus juba 2008.a sügisel kostja poole müügimahtude muutmiseks. Hageja tegi sel perioodil klientide arvu suurendamiseks turundusele ja reklaamile kulutusi ca 2 miljoni krooni ulatuses. Hageja ei saavuta 2010.a müügimahu eesmärke kostja tegevusest tulenevalt. Kui kostja soovib hageja asemel lepingujärgseid teenuseid ise osutada, siis tuleb leping üles öelda. Kostja ei saa osutada teenuseid paralleelselt hagejaga. Kostjapoolse tegevuse tulemusena jäävad hagejal saamata lepingujärgsete teenuste müügist laekuvad rahalised vahendid. Arvestades, et lepinguga andis kostja lepingujärgsete teenuste osutamise ainuõiguse hagejale, kuuluvad talle kõik vastavate teenuste eest saadavad rahalised vahendid 25% ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus tegi 15.12.2010. a otsuse, millega rahuldas OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) hagi ja kohustas Saaremaa Golfi AS-i koheselt lõpetama 04.06.2008 sõlmitud operaatorteenuse osutamise lepingu rikkumine ja täitma lepingut. Kohus jättis Saaremaa Golfi AS-i hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on pooltel vaidlus selles, kas Saaremaa Golfi Aktsiaselts, sõlmides operaatorteenuse osutamise lepingu OÜ-a Saare Golf Travel (pankrotis), on üle andnud operaatorteenuse osutamise ainuõiguse või säilitas ta peale lepingu sõlmimist õiguse ka ise teenust osutada.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162
Lepingust nähtuvalt on pooled mõlema poole kohustused piisavalt täpselt määratlenud. Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi ülesandeks oli golfiväljaku korrashoid ja teenuste mahu ja hindade kinnitamine ning OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) ülesandeks golfiväljaku opereerimine, mis tähendas eelkõige golfiteenuste müüki, sh golfiradade ja golfivarustuse müüki ning teenuste reklaami. Saaremaa Golfi Aktsiaselts võttis endale muuhulgas kohustuse võimaldada OÜ-l Saare Golf Travel (pankrotis) või viimase poolt määratavatel kolmandatel isikutel takistamatult osutada lepingus kokkulepitud teenuseid ning saada teenuse osutamise eest tasu kogu lepingu kehtivuse ajal. Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi ülesandeks oli määrata teenuse hinnad ja anda juhiseid teenuste osutamiseks. Kui OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) ei suuda etteantud mahtudega toime tulla, nägi leping ette võimaluse läbirääkimisteks lepingu p-is 2.2.2 nimetatud mahtude muutmiseks. Kuigi lepingus ei märgitud, et sellega antakse üle teenuste müügi ainuõigus ja välistati teenuse müük Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi poolt kolmandate isikute kaudu, annab lepingu sõnastus aluse järeldada, et OÜ-l Saare Golf Travel (pankrotis) võis lepingut sõlmides tekkida õigustatud ootus, et operaatorteenuste müük jääb tema ainuõiguseks ja Saaremaa Golfi AS ei hakka seda ise müüma konkurentsi vältimiseks. Selliselt on seda lepingut võimalik tõlgendada. Lepingus on pooled kokku leppinud võimalikud õiguskaitsevahendid lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) poolt. Lepingus ei nähta ette võimalust, et sellisel juhul võib Saaremaa Golfi Aktsiaselts ise asuda teenuseid müüma. Saaremaa Golfi Aktsiaselts, asudes paralleelselt OÜ-a Saare Golf Travel (pankrotis) müüma operaatorteenuse lepingu esemeks olevaid teenuseid, kahjustab ilmselgelt viimase majanduslikku huvi. Kuigi Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi arvamuse kohaselt ei ole ta teenuse müügiga konkureerinud OÜ-a Saare Golf Travel (pankrotis), on selge, et sedavõrd piiratud turuga teenuse puhul nagu golf, on teenuse jagamine kahjulik mitte üksnes teenuse osutajale, vaid ka operaatorlepingu teisele poolele, sest võib juhtuda, et kumbki neist ei suuda end saadud rahaga mõistlikult majandada. Kuigi pooled tõlgendavad lepingut erinevalt, on kohus veendunud, et lepinguga usaldas Saaremaa Golfi Aktsiaselts teenuste müügi golfiväljakul OÜ-le Saare Golf Travel (pankrotis). Teenuste müügi mahu ja hinnad määras ning juhised teenuste müügiks andis Saaremaa Golfi Aktsiaselts. Olukorras, kus OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) ei suutnud Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi arvates enam piisavas mahus teenust müüa ega saanud hakkama etteantud mahtudega, ei olnud Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi poolne teenuste müük hea usu põhimõttega kooskõlas. Pigem oleks ta pidanud kaaluma juhiste andmist teenuste müügi tulemuste võimalikuks parandamiseks. Kui Saaremaa Golfi Aktsiaselts leidis, et OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) ei tule oma lepinguliste kohustuste täitmisega toime, oli tal võimalus lepingu p-st 5 tulenevalt leping üles öelda. Sellisel juhul tulnuks tal lepingu p-st 3.2.8 tulenevalt hüvitada OÜ-le Saare Golf Travel (pankrotis) viimase poolt teostatud klubihoone ehituskulud või tasuda hoonestamise kulud vastavalt hoonestusõiguse lepingule. Jääb mulje, et viimatinimetatud kohustusest kõrvalehoidmiseks on Saaremaa Golfi Aktsiaselts asunud teenuse müüki üle võtma ilma, et oleks lepingut üles öelnud. Seda tõendab asjaolu, et ta on asunud end reklaamima ja pidanud läbirääkimisi teenuse pakkumiseks ja müügiks (II köide lk 105-107). Samuti on ta suunanud kliendid teenusele mitte OÜ-le Saare Golf Travel (pankrotis) kuuluva klubihoone kaudu, vaid endale kuuluva hooldushoone kaudu ja jaganud klientidele vautšereid teenuste kasutamiseks soodsama hinnaga kui seda tegi OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) jne. Lepingus ja seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid eirates asus Saaremaa Golfi Aktsiaselts ise teenust müüma ja samal ajal tegema piiranguid OÜ-le Saare Golf Travel (pankrotis), raskendas sellega viimase olukorda veelgi. Piirangute tegemine selgub ka pooltevahelisest kompromissist, millega kohustati Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi võimaldama teisel lepingupoolel kasutada
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 www.saaregolf.ee koduleheküljel asuvat broneerimissüsteemi, millele selle ajani oli juurdepääs piiratud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamata ja tõendamata Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi väiteid, et OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) on oma tegevuse või tegevusetusega tekitanud talle kahju ja kahju vähendamiseks on Saaremaa Golfi Aktsiaselts ise asunud teenust müüma. Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi tegevus teenuste müügil tähendas lepingu muutmist, mis lepingu p-i 7.1 järgi tulnuks vormistada kirjalikult ja allkirjastada lepingu poolte poolt. Teenuse mahtude ja lepinguliste kohustuste ümberjagamine on oluline lepingutingimuste muutus, mis saab toimuda läbirääkimistel sõlmitud kokkulepetega. Antud juhul seda tehtud ei ole ja Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi tegevust teenuste müügi korraldamisel tuleb käsitleda lepingutingimuste olulise rikkumisena. Kohus ei nõustunud Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi väitega, et otsustades lepingu täitmist jätkata, on OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) käitunud vastuoluliselt ja kahjustab Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi huve. OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek otsustas jätkata lepingu täitmist kuni vara müügini. Otsust ei ole vaidlustatud ja esitatud vastuväiteid ei saa lugeda põhjendatuks. Pankrotihaldur on oma tegevust põhjendanud nii teatega lepingu jätkamise kohta (II köide lk 21) kui vastuses Saaremaa Golfi Aktsiaseltsi prokuristile (II köide lk 23), juhtides teise lepingupoole tähelepanu lepingu rikkumisele ja OÜ-le Saare Golf Travel (pankrotis) kahju tekitamisele. Saaremaa Golfi Aktsiaselts seda õigeks ei võtnud. Apellatsioonkaebus
6.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas Saaremaa Golfi Aktsiaselts apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada Saaremaa Golfi Aktsiaselts hagi ja jätta OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) hagi rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Vaidlusalune leping ei piira mistahes viisil apellandi enda õigust müüa p-s 2.1.1 nimetatud teenuseid. Lepinguga ei ole vastustajale antud teenuste müügi eksklusiivsust suhetes apellandiga, vaid üksnes kolmandate isikute suhtes. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et vastustajale anti üle opereerimise ainuõigus. Maakohus on paljasõnaliselt viidanud vastustaja väidetavale õigustatud ootusele. Olukorras, kus pooled on teadlikult ja selgelt leppinud kokku lepingust tulenevate õiguste ja kohutuste osas, ei saa lepingu sõlmimise järgselt rääkida ühe poole väidetavast õigustatud ootusest, mis annaks alust kokkulepitud õiguste ja kohustuste vahekorra ühepoolseks muutmiseks. Vastustaja absoluutsest ainuõigusest oleks alust rääkida üksnes juhul, kui lepingus oleks vastav õigus sõnaselgelt sätestatud. Lepingu p-i 3.2.1 sõnastus annab tunnistust asjaolust, et pooled ei soovinud välistada apellandi õigust osutada teenuseid. Lepingu eesmärki arvestades on selge, et lepingu olemuseks ning eesmärgiks on pooltevaheline koostöö golfi- ja vabaajakeskuse loomisel. Lepingupooltega sarnase mõistliku isiku jaoks on arusaadav, et koostöö hõlmab muuhulgas kahepoolset panustamist teenuste osutamisel. On ebamõistlik eeldada, et lepingu alusel toimuva koostöö raames on välistatud apellandi kui golfiväljaku omaniku enda õigus müüa ning reklaamida teenuseid. Apellandi õigus müüa teenuseid ei ole mitte õiguskaitsevahend, vaid lepingust tulenev õigus, mille kohaldamist ei ole pooled mistahes viisil lepingus piiranud. Antud juhul puudus nii lepingu sõlmimise ajal kui mistahes hilisemal ajahetkel poolte vahel igasugune kokkulepe apellandi müügiõiguse välistamise osas. Kuigi maakohus on veendunud, et apellant kahjustab väidetavalt ilmselgelt vastustaja majandushuve, ei selgu otsusest kuidagi, milliste tõendite analüüsi pinnalt maakohus vastava järelduseni jõudis. Apellandi tegevus lepingu eesmärkide saavutamiseks toob lõppastmes kasu
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 mõlemale poolele. Kooskõlastatud hinnakirja alusel golfiväljaku mänguõiguse müümine mõlema poole poolt suurendab golfiväljakul mängijate arvu. See omab vahetut positiivset mõju vastustajale kuuluva klubihoone restorani külastatavusele ning käibele, sest golfimängijad kasutavad klubihoone riietusruumi ja pesemisvõimalusi ning lähedalasuv alternatiivne toitlustusasutus puudub. Vastustaja ise pole sisuliselt golfiväljakut ja sellega seonduvaid teenuseid reklaaminud. Golfiväljaku 2009nda ning 2010nda aasta müügistatistika võrdlusest mai ning juuni kohta nähtub üheselt, et 2010ndal aastal, mil apellant väidetavalt ilmselgelt kahjustas oma tegevusega vastustaja majandushuve, on teenuste müügikäive võrreldes 2009nda aastaga tegelikkuses suurenenud. Nimetatule ei ole kohus tähelepanu pööranud. Maakohtu järeldus, et sedavõrd piiratud turuga teenuse puhul, nagu seda on golf, on teenuse jagatud osutamine igal juhul mõlemale poolele kahjulik, ei tugine ühelegi tõendile. Maakohus on meelevaldselt järeldanud, et apellandil oli võimalus leping üles öelda ning ta vältis ülesütlemist, hoidmaks kõrvale lepingu p-s 3.2.8 sätestatud klubihoone ehituskulude hüvitamise kohustusest. Lepingu ülesütlemine on õiguskaitsevahenditest kõige rangem meede ning puudub mõistlik põhjus, miks peaks võlausaldaja esmajärjekorras eelistama õiguskaitsevahendina just lepingu ülesütlemist. Maakohtu seisukoht, et apellant on kahjustanud vastustaja huve muuhulgas sellega, et suunas kliendid teenusele endale kuuluva hooldushoone kaudu, on otseselt vastuolus poolte vahel sõlmitud kompromissi p-dega 16 ja 17. Maakohus on jätnud põhjendamatult hindamata apellandi väited ja tõendid vastustajapoolsete rikkumiste ning vastuolulise käitumise kohta. Vastustaja ei ole suutnud realiseerida lepingus sätestatud müügimahtusid, jättis täitmata informeerimiskohustuse, rikub kompromissist tulenevaid kohustusi ning on alates 14.07.2010 jätnud tasumata 75% osa teenuste müügitulust, rikkudes nii kompromissi p-i 13 kui lepingu p-i 4. Lisaks omas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamisel olulist negatiivset mõju ka vastustaja maksejõuetus ja avalikkuses leviv teave vastustaja pankroti väljakuulutamise kohta. See tõi kaasa otsese varalise kahju golfiväljaku peasponsori kaotamise näol 2010a. Lisaks jäi apellandil sõlmimata 250 000 krooni suurune sponsorleping. Vastustaja suutmatus täita lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas saavutada kokkulepitud müügimahte, on loonud reaalse ohu, et apellant ei ole võimeline täitma golfiväljaku korrashoiukohustust, mis aga omakorda mõjutaks negatiivselt teenuste müüki. Pankrotihalduri otsus jätkata vastustaja poolt lepingu täitmist on vastuoluline, kui arvestada, et juba 21.05.2010 avaldas pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteate vastustajale kuuluva hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks oleva klubihoone müügi kohta. Hoonestusõiguse ning selle oluliseks osaks oleva klubihoone panemine enampakkumisele näitab, et vastustajal puuduvad tegelikkuses nii võimalused kui ka tegelik tahe täita lepingust tulenevaid kohustusi. Isegi juhul, kui asuda ebaõigele seisukohale, et teenuste osutamisega on apellant rikkunud operaatorlepingust tulenevaid kohustusi, on vastav rikkumine põhjustatud vahetult vastustaja enda tegevusest/tegevusetusest ning lähtuvalt VÕS § 101 lg-st 3, puudus alus vastustaja täitmisnõude rahuldamiseks. Vastustaja täitmisnõude rahuldamine on vastuolus ka VÕS §-st 6 ja TsÜS §-st 138 tuleneva hea usu põhimõttega. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta apellandi seadusest tuleneva kohustuse vähendada talle tekkivat kahju. Olukorras, kus maksejõuetu vastustaja ei ole suuteline täitma nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, on ainsaks mõistlikuks abinõuks ka apellandi kui golfiväljaku omaniku poolt aktiivne turundustegevus ning teenuste osutamine. Vastupidine seaks ohtu operaatorlepingu eesmärgi ning viiks lõppastmes ilmselt selleni, et ka apellandil tekiksid püsivad makseraskused. Kohtuotsusest ei selgu, kas maakohus on rahuldanud apellandi 05.07.2010 taotluse tõendite tsiviilasja toimiku juurde võtmata jätmiseks, kuna need ei vasta TsMS §-s 229 sätestatud
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 tõendi nõuetele. Kohus ei põhjendanud, mil viisil apellant väidetavalt takistas kompromissi sõlmimist. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant kordab apellatsioonkaebuses peaasjalikult väiteid, mida ta esitas maakohtus ja maakohus on väidetele piisavalt põhjalikult vastanud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuseks siiski järgmist.
9.Maakohus ei hinnanud pooltevahelist lepingut valesti. Asjaolu, et kostja kohustus operaatorteenuse osutamise õigust kolmandatele isikutele mitte loovutama, ei tähenda, et apellant võiks operaatortegevusega ise tegeleda. Maakohus hindas piisava põhjalikkusega pooltevahelise lepingu eesmärki, erinevaid sätteid lepingus, lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte tegevust lepingu sõlmimise ajal ning peale lepingu sõlmimist ning jõudis õigele järeldusele, et hagejal tekkis teisi, sh ka kostjat välistav ainuõigus operaatorteenuse läbiviimisel. Hageja (sh ka kostjat hõlmav) ainuõigus operaatorteenuse läbiviimisel tulenes lepingu eesmärgist, milleks oli see, et lepingupooled leppisid muuhulgas kokku, kes hakkab operaatorteenust läbi viima. Kokkulepe, mille kohaselt teeb seda hageja, tähendab, et operaatorteenust viib läbi hageja ja kellelgi kolmandal, sh ka mitte kostjal vastavasisulist õigust ei ole. Pooltevaheline leping pidi muuhulgas tagama ka selle, et hageja saaks tagasi teenida nö klubihoone ehitusega ja operaatortegevuse läbiviimisega seotud kulud. Lepingu tõlgendamine viisil, et operaatorteenuse osutamise õigus on ka kostjal, muudaks vastavate eesmärkide saavutamise küsitavaks. Juhul, kui poolte tahe oleks lepingu sõlmimisel olnud suunatud sellele, et opereerimise õigus jääb ka kostjale, oleksid pooled ilmselt reguleerinud kogu müügitulu jagamise põhimõtted, mitte üksnes selle, milliste reeglite järgi jagatakse hageja poolt saadav müügitulu. Samuti oleksid pooled ilmselt reguleerinud kõikide opereerijate poolt saavutamisele kuuluvaid müügimahte, mitte ainult seda, millised müügimahud peab saavutama üks opereerija teise opereerija kõrval. Lisaks VÕS § 29 lg-s 4 sätestatule, tuleb lepingu sisustamisel arvestada ka poolte käitumist peale lepingu sõlmimist. 2008ndal ja 2009ndal aastal opereeris väljakut üksnes hageja ning kostja käitumisest sellel perioodil ei ole võimalik järeldada, et ta oleks leidnud, et ka temal on õigus väljakut opereerida. Seega ka nendest asjaoludest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjal väljaku opereerimisõigust ei ole. Kostja opereerimisõigusele lepingu sõnastus ei viita. Maakohus ei viidanud hageja õigustatud ootusele põhjendamatult. Maakohus märkis, et isegi siis, kui asuda seisukohale, et kostjal opereerimisõigus säilis, tuleks leida, et olukorras, kus kostja seda õigust kahe hooaja jooksul ei kasutanud, võis hageja eeldada, et kostjal seda õigust ei ole.
10.Apellant heitis maakohtule ette seda, et on arusaamatu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostjapoolne operaatortegevuse läbiviimine võiks kahjustada hageja majandushuve. Kostjapoolne operaatortegevuse läbiviimine kahjustab hageja majandushuve sellega, et kostja jätab müügitulu täielikult endale. Lepingu kohaselt on hagejal õigus saada 25% kogu müügitulust. Vastav osa müügitulust jääb hagejal kostjapoolse müügitegevuse
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162 tulemusena saadavast müügitulust saamata. On ilmne, et olukorras, kus müüki viiks läbi vaid hageja, oleks hageja poolt saadav müügitulu praegusega võrreldes suurem. Hageja poolt opereeritava restorani käibe suurenemine ei õigusta kostjapoolset lepingurikkumist. Kuigi väljaku müügikäive 2010ndal aastal 2009nda aastaga väidetavalt suurenes, on hagejal ikkagi õigus saada 25% kogu müügikäibest ning kostjapoolse tegevuse tagajärjel jääb hageja osast müügikäibest ilma.
11.See, et maakohus viitas vaidlustatud otsuses lepingu ülesütlemise võimalusele, ei muuda maakohtu otsust ebaseaduslikuks. Kostjapoolsete, hageja lepingurikkumist puudutavate väidete õigsust eeldades oleks kostjal õigus kasutada neid õiguskaitsevahendeid, mida pooltevaheline leping ja seadus ette näevad. Üheks selliseks õiguskaitsevahendiks oleks lepingu ülesütlemine. Kostja märkis õigesti, et tal ei lasu lepingu ülesütlemise kohustust, kuid maakohus märkis õigesti, et see olnuks üks õiguslik alus, mis võimaldaks kostjal ise operaatortegevust läbi viia. Juhul, kui kostja ei ole rahul sellega, et hageja väidetavalt varjab kostja eest müügitulusid, võib kostja esitada hageja suhtes raha maksmisele suunatud nõude. Juhul, kui kostja heidab hagejale ette majandustegevuse varjamist, võib kostja esitada hageja suhtes dokumentide ettenäitamisele suunatud nõude. Kuid kostja saab rakendada üksnes selliseid õiguskaitsevahendeid, mida kehtiv õigus ette näeb. See kostja väide, et hageja rikub kostja suhtes lepingut ja kostjale võib sellest tekkida oluline kahju, ei tähenda, et kostja võiks rakendada selliseid õiguskaitsevahendeid, mida kehtiv õigus ette ei näe ning asuda ise operaatortegevust läbi viima. Sellist kostja tegevust ei õigusta ka asjaolu, et lepingu ülesütlemine, mis kostjale opereerimisõiguse annaks, paneks kostjale kohustuse hüvitada hagejale klubihoone rajamiseks tehtud kulutused, sest vastavasisulises tagajärjes leppisid pooled operaatorlepingut sõlmides võlaõiguse dispositiivsust kasutades kokku.
12.Apellant vaidlustas maakohtu otsust poolte vahel sõlmitud kompromissi raames kokkulepitule tuginedes. Ringkonnakohus rõhutab, et Pärnu Maakohtu poolt 30.06.2010.a tsiviilasjas nr 2-10-27167 sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromiss sõlmiti üksnes käesoleva kohtumenetluse ajaks, st selle kompromissiga reguleerisid pooled omavahelisi õigussuhteid üksnes kohtuvaidluse ajaks ning kompromiss sõlmiti kohtumenetluse ajal. Kompromissiga ei leppinud pooled kokku selles, kuidas vaidlusalust lepingut mõista. Seega ei saa vastavat kompromissi hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise alusena käsitleda.
13.Apellant heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt kostja väiteid ja tõendeid, mis puudutasid hagejapoolseid lepingurikkumisi. Vastav väide ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Hagejapoolsed võimalikud lepingurikkumised ei mõjuta käesolevas asjas tehtavat otsust. Ükski hagejapoolne lepingurikkumine ei saa anda kostjale õigust hakata algses lepingus sätestatust erinevalt tegelema hageja kõrval operaatortegevusega. Sellist õiguskaitsevahendit ega kujundusõigust ei tulene lepingust ega seadusest. Kostjal võiks tekkida õigus viia operaatortegevust ise läbi, kui kostja lepingu üles ütleks, kuid kostja kinnitas 08.04.2011.a kohtuistungil, et kostja lepingut üles öelnud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 139 ei anna kostjale õigust hakata lepingu vastaselt ise operaatortegevust läbi viima. VÕS § 139 annab aluse kahju hüvitise vähendamiseks olukorras, kus kahju hüvitamise nõude esitamiseks õigustatud isik ei ole seaduslikke õigusi kasutades kahju vähendamiseks vajalikke sooritusi teinud, kuid vastav säte ei anna kostjale õigust asuda lepingut rikkuma. Opereerimisõigust ei anna kostjale ka hea usu- ega, mõistlikkuse põhimõte. Kuivõrd hagejapoolsed võimalikud lepingurikkumised, sh ka võimalikud kompromissilepingu rikkumised ei saa olla kostja jaoks opereerimisõiguse tekkimise aluseks, ei oma vastavasisulised väited ja tõendid asjas tähendust ning need hindamisele ei kuulu.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27162
14.Kostja leidis, et isegi siis, kui kostjapoolset opereerimist tuleks käsitleda kostjapoolse lepingurikkumisena, ei saaks hageja vastavale rikkumisele VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt tugineda. Ringkonnakohus vastavasisulise kostja käsitlusega ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 101 lg 3 olukorraga. Seda, et kostja asus ka ise operaatortegevust läbi viima, ei põhjustanud hageja tegu. Kostjapoolne opereerima asumine oli kostja vaba tahe ning antud juhul ei esine hageja tegevust, mille nö ära jätmise korral oleks automaatselt ära jäänud ka kostjapoolne lepingurikkumine ehk operaatortegevus. VÕS § 101 lg 3 normi eesmärk on muu. Vastava normi eesmärk on reguleerida olukordi, kus ühe lepingupoole poolne lepingurikkumine tuleneb otseselt teise poole käitumisest vm sooritusest. Antud juhul aga vastavat olukorda ei esine.
15.Maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka see apellandipoolne etteheide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus rahuldas kostja taotluse, milles kostja palus teatud tõendid hagejale tagastada. Maakohus viitas otsuses kõikidele tõenditele, millele kohus oma otsuse rajas. See, et maakohus jättis toimikusse teatud hageja tõendid, millega hageja soovis täiendavalt hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid tõendada, ning hiljem vastavatele tõenditele ei tuginenud, ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, sest maakohus hagi rahuldamisel vastavatele tõenditele ei tuginenud.
16.Vaidlustatud maakohtu otsuses sisalduv seisukoht, et kompromiss jäi sõlmimata apellandist tulenevatel põhjustel, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, sest maakohus vastavasisulisele seisukohale oma otsust ei rajanud.
17.Vastustaja esitas 07.04.2011.a Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid tuleb TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu vastustajale tagastada. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Margo Klaar
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.