Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lk 3 enda poolt, on kostja asunud ilma hageja nõusolekuta ise ning kolmandate isikute vahendusel Lepingujärgseid Teenuseid osutama.

lk 4

lk 5

lk 6

lk 7 – lõpetama hageja majandushuvide kahjustamine ja Lepingujärgsete Teenuste osutamise takistamine (Alapunkt 2.2.). Kuigi kostja poolne Lepingujärgsete kohustuste rikkumine on tekitanud ning tekitab jätkuvalt hagejale kahju, ei esita hageja käesolevaga kahju hüvitamise nõuet, kuid ei välista selle esitamist tulevikus. Eelkõige juhul kui kostja poolne Lepingujärgsete kohustuste rikkumine ja seeläbi hagejale kahju tekitamine ei lõpe. Kostja Saaremaa Golf AS vastuväited Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) hagile Kostja (vastuses enamasti märgitud hagejana)oma kirjalikus vastuses hagile /II kd. lk. 134/ palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda järgmistel põhjustel:

lk 8 pankrotiavalduse esitamisest teatanud [...] Seda ei sa kindlasti pidada heas usus käitumiseks, milleks lepingu (st Operaatorleping) p 1.5 pooli otseselt kohustab. [...] Arvestades, et Golf Travel ei ole lepingu kehtivuse ajal suutnud niigi tagada lepingus kokkulepitud müügimahtude realiseerimist, on lepingu nõuetekohane täitmine seda enam raskendatud, kui avalikkuses levib informatsioon Golf Traveli makseraskustest. Seetõttu soovime käesolevaga teada, milliseid meetmeid on Golf Travel juba rakendanud ning milliseid kavatseb veel täiendavalt rakendada, tagamaks tekkinud kahetsusväärses olukorras Saaremaa Golfi ees lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist.“ Kostja märgib, et 6. aprilli 2010. a järelepärimises esitatud küsimused on paraku siiani vastuseta.

lk 9 juhul, kui Hageja teenuseid ei müü, ei teki Hagejal ka Kostja ees rahalisi kohustusi. Taas kord jättis Haldur reageerimata ka Kostja nõudele esitada 2010. aasta müügitegevuse plaan ja kavandatavad meetmed Operaatorlepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta.

lk 10

ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

Kostjal on õigus ja kohustus Teenuseid ise osutada, kuna operaatorleping lubab Kostjal ise Teenuseid osutada. Hageja märgib oma avalduse p-s 1.4 õigesti, et operaatorlepingu p 3.2 keelab Kostjal (a) anda operaatorlepingus nimetatud teenuste (edaspidi „Teenused“) osutamise õigust kolmandatele isikutele ning (b) kahjustada Hageja majandushuve, määrata Teenuste osutamiseks ebamõistlikult madalaid hindu ning anda Teenuste osutamiseks Hagejale ebamõistlikke juhiseid. Operaatorlepingu tekstile ega ühelegi teisele tõendile ei põhine aga Hageja paljasõnaline väide (hagiavalduse p 1.6), justkui Operaatorlepinguga välistati Kostja õigus ilma Hageja vastavasisulise nõusolekuta Teenuste osutamisele Kostja enda poolt. Nagu nähtub Hageja viidatud operaatorlepingu p-st 3.2.1. on Kostjal keelatud üksnes Teenuste osutamise õiguse andmine kolmandatele isikutele. Kostja õiguse piiramist ega välistamist ise Teenuseid osutada Operaatorleping ette ei näe. Samuti ei olnud vastavale keelule suunatud Hageja ja Kostja ühine tahe Operaatorlepingu sõlmimisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi poolte tahet tõlgendada võimaldavat tõendit, mis vastupidisele viitaks. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja eesmärki, vastava kutseala- ja majandustegevuse tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Hageja läbiv seisukoht, mille kohaselt välistab Operaatorleping täielikult Kostja õiguse ise Teenuseid osutada, on äärmiselt ebamõistlik. Mh leiab Saare Golf Travel OÜ (pankrotis)7. mai 2010 kirjas (vt lisa 6) koguni, et juhul, kui Hageja teenuseid ei müü, puuduvad Hagejal ka rahalised kohustused Kostja ees. Hageja meelevaldse tõlgendusega nõustudes puuduks vaidlusalusel lepingul igasugune majanduslik ratsionaalsus. Kostja on rajanud temale kuuluvale maale Golfiväljaku, mille hooldamine ja millest tulu saamine on kostja põhiliseks majandustegevusteks. Kui Kostja võimalus Golfiväljakult tulu saada sõltuks üksnes ja täielikult Hageja tegevusest (või tegevusetusest), tingiks see olukorra, kus Kostjal puuduks igasugune võimalus mõjutada oma majandustegevuse tulemusi, mh võtta meetmeid temale tekkiva kahju vältimiseks. Seejuures oleks Hagejal tema seisukoha kohaselt justkui õigus omal äranägemisel otsustada, kas üldse ja millises mahus ta teenuseid müüa soovib. Samal ajal aga kohustuks Kostja golfiväljakut hooldama ja korras hoidma, mille kulukus on märkimisväärne. Seega lisaks asjaolule, et Operaatorlepingus pole sätestatud tingimust, mis piiraks või välistaks Kostja õiguse ise Teenuseid osutada, oleks vastupidisele seisukohale asumine ebamõistlik VÕS § 7 mõttes ka mistahes muudest kaalutlustest lähtuvalt. Vahekokkuvõtteks, Operaatorleping keelab sõnaselgelt Kostjal Teenuste osutamise õiguse andmise kolmandatele isikutele. Seega ei ole Hagejal eksklusiivsust mitte kostja ees, vaid ainult kolmandate isikute ees. Kostja ei vaidle, et Operaatorleping ei luba tal teenuste osutamise õigust kolmandatele isikutele ilma Hageja nõusolekuta anda. Kostja on seisukohal, et hageja rikub Operaatorlepingut ja tekitab sellega Kostjale olulist

lk 11 varalist kahju. Operaatorlepingu p 2.1.1 alusel kohustus Hageja osutama Merikotka tn 10 kinnistul asuva Golfiväljaku opereerimise teenust, sh: (1) osutama Golfiväljakul asuvate golfiradade müügi teenust (Green Fee müük); (2) korraldama Golfiväljakul golfivõistlusi; (3) müüma ja laenutama golfivarustust; ja (4) reklaamima Golfiväljaku opereerimisega seonduvaid Teenuseid. Lisaks kohustus Hageja Operaatorlepingu p 2.2.2 järgi saavutama aastate lõikes kokkulepitud müügimahud ning vältima Kostja majandushuvide kahjustamist (p 2.2.3). Operaatorlepingu sõlmimise järgselt on järjepidevalt esinenud probleeme Hageja poolt Operaatorlepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Näiteks ei ole Hageja muu hulgas suutnud tagada Operaatorlepingu p-st 2.1.1.2 tuleneva golfivõistluste korraldamise ja müügi kohustuse täitmist, samuti on puudulik Teenuste reklaam – Hageja ei ole osalenud asjakohastel messidel ja turundusüritustel, vältides nii sisuliselt aktiivset müügitööd, milleks Operaatorleping teda otseselt kohustab. Lisaks märgib Kostja, et saavutamata on Operaatorlepingu p-s 2.2.2 sätestatud kohustuslikud minimaalsed müügimahud. 2008. a kohustus Hageja Teenuseid müüma mahus vähemalt 3,2 miljonit krooni, tegelikkuses oli müügikäibeks üksnes 1,05 miljonit krooni. 2009. a müügikohustus oli 4,5 miljonit krooni, tegelik tulemus aga 2,3 miljonit krooni. Seega kandis Kostja ainuüksi kahe esimese aastaga Hageja suutmatuse tõttu kahju summas 4 350 000 krooni. Kostja viitab, et Hageja käitumine on äärmiselt pahatahtlik. 16. märtsil 2010. a esitas Hageja Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, taotledes enda pankroti väljakuulutamist. Kostjale kui olulisele koostööpartnerile Hageja pankrotiavalduse esitamisest seejuures ei teatanud ning Kostja sai avaldusest teadlikuks alles ajakirjanduse vahendusel. Seoses Hageja pankrotiavalduse esitamise ja pankroti väljakuulutamisega (pankrotimäärus, vt 16. juuni 2010 määruskaebuse lisa 1) pöördus Kostja korduvalt nii Hageja kui pankrotihalduri poole, soovides teada, kuidas kavatseb maksejõuetu Hageja jätkata Operaatorlepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seejuures nõudis Kostja korduvalt Operaatorlepingu p 2.2.6 ja p 3.3.1 alusel 2010. aasta müügitegevuse plaani esitamist ja teavet selle kohta, milliseid meetmeid Hageja on rakendanud ja kavatseb veel täiendavalt rakendada, tagamaks Operaatorlepingust tulenevate kohustuste, sh 2010. aasta müügitegevuse plaani esitamise, täitmist (vt näiteks 6. aprilli ja 28. aprilli 2010. a kirjalikke pöördumisi, 16. juuni 2010 määruskaebuse lisad 2 ja 3). Vaatamata korduvatele järelepärimistele ja Operaatorlepingu täitmise nõuetele, Hageja rikkumisi ei kõrvaldanud ega esitanud ka Kostja nõutud teavet. 11. mai 2010. a kirjalikus pöördumises selgitas Kostja Hagejale, et olukorras, kus Hageja pole suutnud pikemat aega nõuetekohaselt täita Operaatorlepingust tulenevaid kohustusi, on keeldunud konstruktiivsest koostööst ning keeldub järjepidevalt Operaatorlepingu täitmise kohta andmeid esitamast, on Kostja sunnitud oma õiguste kaitseks ja kahju edasise suurenemise vältimiseks rakendama kõiki seadustega kooskõlas olevaid meetmeid (vt 16. juuni 2010 määruskaebuse lisa 4). Oma õiguste kaitseks esitas Kostja 7. juunil 2010. a Pärnu Maakohtule tuvastushagi, taotledes maakohtult asjaolu tuvastamist, et Operaatorleping ei piira Kostja õigust ise müüa Operaatorlepingus sätestatud Teenuseid (tsiviilasi nr 2-10-27162).

lk 12

Hageja pahatahtlikust käitumisest annab tunnistust ka asjaolu, et kuigi Hageja ei suuda nõuetekohaselt Teenuseid osutada ning tema majandustegevus on lõppenud, üritab Hageja kohtu kaudu takistada Kostja majandustegevust. Ajutise halduri aruandes on haldur märkinud (Kostja rõhutused): „Võlgniku (st Hageja) tegevus on lõpetatud. Selle jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. [...] Arvestades eeltoodut, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks.“ (vt pankrotimääruse lk 5). Samuti viitab Kostja, et hoonestusõigus, mille alusel Hageja rajas Merikotka tn 35 kinnistule klubihoone, on pandud pankrotihalduri poolt 21. mail 2010 avalikule enampakkumisele. Klubihoone on aga ehitatud spetsiaalselt Golfiväljaku teenindamiseks ning sellega on tagatud Golfiväljaku täisfunktsionaalseks teenindamiseks vajalikud olmetingimused. Arvestades, et Hageja on maksejõuetu ega suuda tagada Operaatorlepingus sätestatud Teenuste osutamist, samuti et hoonestusõigus ja selle oluliseks osaks olev Klubihoone on pandud enampakkumisele, on selge, et Hagejal puuduvad nii võimalused kui ka tegelik tahe täita Operaatorlepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud endast kõik sõltuva Operaatorlepingus näidatud müügimahtude saavutamiseks. Sellele ei viita kuidagi ka Hageja pankrot ja Klubihoone enampakkumisele panemine. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole Hageja vaatamata Kostja korduvatele järelepärimistele isegi esitanud oma müügitegevuse plaani ega andnud infot lepingujärgsete müügimahtude tagamiseks kavandatavate meetmete kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta üleüldse oleks kuidagi panustanud kokkulepitud müügimahtude saavutamisse, teinud mistahes sisulist reklaamitööd vms. Seevastu Kostja on mai ja juuni kuude jooksul mh osalenud antud kutseala Soomes peetaval tähtsaimal messil „GoExpo 2010“ (vt lisa 7 – osalejate nimekiri), sõlminud koostöölepingu GOSPA-ga Green Fee’de nö paketina müügiks, avaldanud trükireklaami Eesti Päevalehe väljaandes „Aktiivne puhkus“ (22. juuni 2010, tiraaž 40,000 eksemplari, kättesaadav veebis: http://issuu.com/epl.ee/docs/seiklus?mode=embed&viewMode=presentation&layout=http ://skin.issuu.com/v/color/layout.xml&backgroundColor=FFFFFF&showFlipBtn=true ), avaldanud artikli koos reklaamiga Eesti Ekspressi lisalehes „EE Mees“ (13.mail 2010). Lisaks juunis 2010 on kostja esitanud toetustaotluse turundustoetuse saamiseks EAS-ile. Kuigi Hageja alusetult väidab, et ta on teinud endast kõik mõistlikult võimaliku kokkulepitud müügimahtude saavutamiseks, ei ole Hagejal ette näidata midagi Kostja turundustegevusega (mis on Kostja hinnangul olnud antud kutsealal mõistlik ja vajalik) võrreldavat. Hageja tegevusetus tekitab Kostjale olulist varalist kahju, jättes Kostja ilma tulust Operaatorlepingu alusel kokkulepitud müügimahtudelt ja Golfiväljaku korrashoiuks vajalikest rahalistest vahenditest. Vaatamata Hagejapoolsele järjepidevale kokkulepitud müügimahtude mittesaavutamisele ja tegevusetusele on Kostja pidanud täitma Operaatorlepingust tulenevat Golfiväljaku korrashoiukohustust, mille täitmine on paraku nõudnud enam kui kahekordseid kulutusi võrreldes hageja poolt saavutatud müügimahtudega (vt menetlusdokumendi p 2.3.). Kostja on veendunud, et tal on VÕS-st tulenev kohustus Hageja tekitatavat kahju vähendada.

lk 13 Kostja jääb oma 16. juuni 2010 määruskaebuses toodud seisukoha juurde, et vastavalt VÕS § 139 lg-le 2 on võlausaldaja kohustatud tegema toiminguid, mis temalt võib mõistlikult oodata tekkinud kahju vähendamiseks. Operaatorlepingu eesmärgiks on tagada klientidele Teenuste osutamine seoses Kostja poolt hoonestusõiguse alusel Merikotka tn 10 kinnistule rajatud Golfiväljaku kasutamisega, samuti on eesmärgiks luua tervikliku üksusena toimiv, golfiklubi, klientide kõrgendatud nõudmisi rahuldav Saaremaa golfi- ja vaba aja keskus (Operaatorlepingu p 1.1). On ilmne, et olukorras, kus Hageja kui teenuse osutaja suutmatus Operaatorlepingut täita tekitab Kostjale olulist ja üha suurenevat kahju, on vastavalt asjaoludele mõistlik Kostja poolt abinõude rakendamine edasise kahju ärahoidmiseks. Arvestades Operaatorlepingu eesmärki, saab ainsaks mõistlikuks lahenduseks siinjuures olla Kostja enda poolt klientidele Teenuste osutamine. Oleks igasuguse loogikaga vastuolus nõuda Kostjalt tegevusetust, kuni Hageja likvideerimine pankrotimenetluses lõpuni viiakse. Veelgi enam, VÕS § 139 lg 2 ja § 7 järgi ei ole käesoleval juhul Teenuste müük Kostja enda (või tema poolt määratud kolmanda isiku) poolt Kostja seadusest tulenev õigus, vaid ka selge kohustus. Kostja märgib, et eeltoodust lähtuvalt on Kostja enda poolt Teenuste osutamine antud asjaoludel ilmselgelt õigustatud ka juhul, kui asuda seisukohale, et Operaatorleping keelab Kostjal ise Teenuste osutamise (milline piirang ei tule aga mistahes viisil Operaatorlepingu tekstist). VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus Hageja tekitab pahatahtliku käitumisega Kostjale kahju ning välistatud on Kostja võimalus astuda mõistlikke samme kahju vähendamiseks/vältimiseks. Kuivõrd VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte on aluseks ka VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kohustusele vähendada kahju, on selge, et lähtuda tuleb eelmärgitud sätetest ning Kostja on nii õigustatud kui kohustatud ise Teenuseid osutama. Hageja etteheited tema majandushuvide väidetava kahjustamise kohta on alusetud ja paljasõnalised Hageja väidab, et Kostja tegevus Teenuste osutamisel kahjustab tema majandushuve. Hageja sellekohased väited on täiesti paljasõnalised. Hagiavaldusest ei selgu, milles kahju Hagejale seisneb, kuidas kahju avaldab ning kuidas Hageja kahju mõõtnud on. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta. Muuhulgas ei selgu, kas nt oleksid Kostja tegevuse tõttu luhta läinud Hageja (turundusalased) investeeringud, kas Hageja on kostja tegevuse tõttu pidanud üles ütlema broneeringud, korraldatud võistlusi vms, ega esitatud vastavaid tõendeid. Olukord, kus ja Kostja Teenuseid osutab, on Hageja majandushuvidele tegelikult kasulik. Asjaolu, et Golfiväljaku mänguõigust müüvad kooskõlastatud hinnakirja alusel nii Hageja kui Kostja, suurendab mängijate arvu Golfiväljakul, mis omakorda tõstab Hagejale kuuluva Klubihoone restorani külastatavust ja käivet, kuna golfimängijad kasutavad Klubihoone riietusruumi ja pesemisvõimalusi ning lähedalasuv alternatiivne toitlustusasutus puudub. Samuti viiakse reeglina läbi golfivõistluste pidulikud lõpetamised Hageja restoranis. Kuna Kostja on asunud aktiivselt Golfiväljakut ja Klubihoonet reklaamima ja turustama, suurendab Kostja tegevus ka Hageja müügitulu. Hageja ise pole golfiväljakut sisuliselt reklaaminud (Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis vastupidist kinnitaks, ega müügitegevuse kava, vaatamata kostja korduvatele nõudmistele), ega sellega seoses

lk 14 kulutusi kandnud. Kostja reklaam võimaldab Hagejal saada majanduslikku kasu Kostja tegevusest ja vastavatest kulutustest. Seega omab Kostja tegevus Teenuste osutamisel Hageja majandushuvidele pigem kasulikku, kui kahjulikku mõju. Paljasõnalised ja väärad on Hageja väited, justkui kahe erineva isiku poolt golfiväljaku mänguõiguse müük juba iseenesest Golfiväljaku kasutamise spetsiifika tõttu kahjustaks Hageja majandushuve. Vastupidi, olukord, kus golfiväljak on täielikult broneeritud, on praktiliselt mitteesinev. Mängijad läbivad golfirajad üksteise järel järk-järgult. Golfiväljak on suur (18 rada), mistõttu on pigem probleemiks väljaku maksimaalne ekspluateerimine, kui nn ressursipuudujääk. Tuleb toonitada, et Hageja pole siiski mingil moel tõendanud, et golfiväljaku kui ressursi väidetav piiratus oleks Hagejal takistanud Teenuseid soovitud mahus osutada. Hageja majandushuvide kahjustamine ei nähtu ka mingil moel Golfiväljaku 2009. ja 2010. aasta müügistatistika võrdlusest mai ja juuni kuude kohta (vt lisa 3). Müügistatistika võrdlusest nähtub, et Hageja müügitulu võrreldes 2009. aasta maikuuga on 2010. aasta mais tõusnud 244 869 kroonilt 370 650 kroonile, juunikuu osas aga vastavalt 246 365 kroonilt 297 799,5 kroonile. See võimaldab üheselt järeldada, et Hageja etteheited tema majandushuvide kahjustamise kohta on alusetud ja Hageja on Kostja tegevusest hoopis kasu saanud. Kostja arvates teenuste mitteosutamine Kostja poolt seaks ohtu Operaatorlepingu eesmärgi realiseerumise tervikuna Kostja hinnangul tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka Hageja pankroti väljakuulutamise mõju Golfiväljaku tegevusele tervikuna. On ilmselge, et Hageja pankrot kahjustas Golfiväljaku mainet. Juhul, kui Golfiväljakut opereeriks üksnes pankrotis olev Hageja, kahjustaks see Golfiväljaku mainet ja klientide usaldust oluliselt ka edaspidi. Kuna Golfiväljaku Teenuste broneerimine toimub reeglina järgmise golfihooaja kohta ette, pole kahtlust selles, et pikaks ajaks etteplaneeritava tegevuse puhul eelistab klient golfiklubi, mille järjepidevuses ja kvaliteedis ta saab kindel olla. Seega juba ainuüksi Hageja pankrott tingib Golfiväljaku maine ja klientide usalduse kahjustamise vältimiseks (ja/või vähendamiseks) vajaduse Teenuste aktiivse osutamise järele Kostja poolt. Hagejapoolsed Operaatorlepingu rikkumised (vt menetlusdokumendi p 2.1.2.) ja selgelt ettenähtavad rikkumised tulevikus tingivad olukorra, kus Kostjal ei ole majanduslikult võimalik omapoolsete operaatorlepingust tulenevate kohustuste täitmine (eelkõige golfiväljaku hoolduse ja korrashoiu kohustus). Arvestades, et Hageja poolt saavutatud 2009.a. müügitulu kattis vaid 43,6 % Golfiväljaku hoolduskuludest (vt lisa 4) kinnitab, et Teenuste osutamise jätkamine ainuüksi maksejõuetu Hageja poolt, seab tõsisesse ohtu Golfiväljaku tegevuse perspektiivid tulevikuks. Seega Hageja pea olematu panuse tõttu Operaatorlepingus sätestatud müügimahtude saavutamisele, on Kostjapoolne müügitegevus vajalik ka Operaatorlepingu eesmärgi täitumist silmas pidades. Vaidlust ei saa ju olla selles, et juhul, kui Kostja ei suuda (Hageja rikkumiste tõttu) Golfiväljaku korrashoiukohustust täita, pole ka Hagejal võimalik Teenuseid müüa ega müügist tulu saada. Hageja väited Teenuste hindade mittemääramise kohta on valed ja tõendamata. Hagiavalduse p-des 1.11 ja 1.12 väidab Hageja, et kostja osutab teenuseid hagejast madalama hinnaga ning on keeldunud vastupidiselt Hageja korduvatele nõudmistele Teenuste hindu määramast. Hagiavalduse kohaselt peab kostja väidetavat hindade

lk 15 mittemääramist oma majandustegevust takistavaks. Hindade mittemääramist püüab Hageja seejuures tõendada oma tegevjuhi Anu Lomp’i poolt novembris 2009 ja jaanuaris 2010 saadetud e-kirjadega kostja nõukogu liikmele Jüri Tiitusele, milles Anu Lomp nõuab 2010. aastaks hindade määramist. Kostja palub esiteks jätta Hageja koostatud e-kirjad asja juurde võtmata, kuna need ei tõenda, justkui teenuste osutamiseks puuduksid Kostja poolt määratud hinnad. E-kirjad tõendavad üksnes Hageja etteheiteid Kostja nõukogu liikmele, mitte aga selliste etteheidete põhjendatust. Vahemärkusena, Kostja nõukogu liige ei pidanudki Hageja ekirjadele vastama, kuna kostja igapäevase juhtimisega tegeleb juhatuse liige Torel Neider. Tegelikkuses on Hageja alates aastast 2008, kui Operaatorleping sõlmiti, osutanud teenusteid Kostja kindlaksmääratud hindadega – 40 EUR paketina müügiks ja 50 EUR kohapeal müügiks. Kuna hinnad olid kehtivalt määratud, puudus Kostjal kohustus uuesti hinnad määrata. Hindade määramise kohustus iga-aastaselt Operaatorlepingus puudub. Hageja väidab valesti, et Kostja osutab Teenuseid madalama hinnaga kui Hageja. Kostja müüb teenuseid Hagejale kindlaksmääratud hinnakirja alusel. Golfiväljaku mänguõiguse hinnakiri nähtub ka veebilehel www.saaregolf.ee. Seejuures on hagiavalduse viidatud punktis esitatud väide vastuolus Hageja etteheidetega hindade määramise kohustuse väidetava rikkumise kohta. Nimelt tuleneb Hagiavalduse p-st 1.11, et Teenuste hinnad on Hagejale kindlaks määratud. Vastasel juhul puuduks loogiliselt ka teoreetiline võimalus osutada teenuseid alla Hagejale kindlaksmääratud hinna. Kostja selgitab, et messil vautšerite jagamine, mis võimaldasid potentsiaalsetel klientidel osta Green Fee’d hinnaga 30 EUR, oli ühekordne turundustegevus, mis arvestades Hageja pankrotti ja turundustegevuse puudujääke oli Golfiväljaku reklaamimiseks hädavajalik, samuti on selline turundus mujal maailmas alustavatel golfiväljakutel ära proovitud ja ennast tõestanud. Samuti ei tulene Operaatorlepingust Kostja kohustust osutada teenuseid Hagejale kindlaksmääratud hindadega. Hageja Saaremaa Golf AS haginõue ja põhjendused: Vastavalt esitatud hagile /I.kd. lk. 2/ palub hageja tuvastada, et 4. juunil 2008.a. hageja Saaremaa Golfi AS ja kostja Saare Golf Travel (pankrotis) vahel sõlmitud operaatorteenuse osutamise leping ei piira Saaremaa Golf AS õigust ise müüa viidatud lepingu punktides 2.1.1.1- 2.1.1.4 sätestatud teenuseid. Menetluskulud mõista välja kostjalt OÜ Saare Golf Travel(pankrotis) Saare Golfi AS põhjendab oma haginõuet järgmiselt:

lk 16 kinnistule valmis ehitama golfi klubihoone (edaspidi „Klubihoone“). Klubihoone valmis 2008. aasta augustis.

lk 17 detailse tegevuskava esitamist, kus on toodud Kostja 2010. a müügitegevuse plaan ja teave selle kohta, milliseid meetmeid Kostja on rakendanud ja kavatseb veel täiendavalt rakendada 2010. aasta müügitegevuse plaani täitmiseks. Samas taotles Hageja PankrS § 46 lg 5 alusel Operaatorlepingust tulenevate Kostja kohustuste täitmise tagamiseks pangagarantii esitamist.

lk 18 mahus vähemalt 4,5 miljonit krooni; ja (3) 2010. aastal mahus vähemalt 5,5 miljonit krooni.

lk 19

lk 20 vajalik ka vastava keskuseks oleva hoone olemasolu ning hagejal vastava investeeringu tegemiseks rahalised vahendid puudusid, siis sõlmisid hageja ja kostja 15.09.2007.a (endise ärinimega „OÜ Saarte Projektid“, LISA 1) hoonestusõiguse koormamise lepingu hagejale kuuluvale Merikotka 35 asuvale kinnistule. Hoonestusõiguse seadmise lepinguga võttis kostja üle hageja kohustuse püstitada hoonestusõigusega koormatud kinnistule 2-korruseline nn klubihoone (edaspidi nimetatud „Klubihoone“).

lk 21 olemusest ja mõistlikkusest (Operaatorlepingu punktid 2.1.1 ja 2.1.2.). Sama lepingu alusel on hagejal kohustus tagada Golfiväljaku jätkuv hooldus ja Golfiväljakule esitatavatele nõuetele vastavus, võimaldamaks kostjal ja tema poolt määratavatel kolmandatel isikutel takistamatult osutada Operaatorlepingujärgseid Teenuseid (Operaatorlepingu punkt 3.1.1.). Operaatorlepingu punkti 3.2.1. kohaselt kohustus hageja mitte andma Operaatorlepingus nimetatud Teenuste osutamise õigust Operaatorlepingu kehtivuse ajal kolmandatele isikutele (v.a.Operaatorlepingu punktis 3.1.1. nimetatud kolmandatele isikutele). Kolmandatena isikutena, kellele hagejal on õigus Operaatorlepingujärgsete Teenuste osutamise õigust üle anda, on pooled silmas pidanud üksnes kostja poolt määratud kolmandaid isikuid. Lepingu p 3.1.1: „Golfiväljaku jätkuva hoolduse ning golfiväljakule esitatavatele nõuetele vastavuse tagamine võimaldamaks kostja või kostja poolt määratavatel isikutel takistamatult osutada Lepingus kokkulepitud Teenuseid ning saada Teenuste osutamise eest tasu kogu Lepingu kehtivuse ajal.“ Seega on Operaatorlepingu sõnastusest üheselt näha, et nii õigus Teenuseid osutada kui ka õigus määrata kolmandaid isikuid, kes võivad Teenuseid osutada, on Operaatorlepinguga üle antud kostjale. Sellest tulenevalt ei saa hageja väita ka seda, et tema ise võiks Teenuseid osutada, sest see läheks vastuollu eeltooduga, kus õigus Teenuseid osutada või õigus määrata isikuid, kes võivad Teenuseid osutada, kuulub kostjale. Riigikohtu 28. oktoobri 2009.a lahendis nr 3-2-1-98-09 p-s 11 on kohus välja toonud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, mille kindlakstegemisel arvestatakse ka seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi arvesse võtta lepingu olemust ja eesmärki. Kõnealusel juhul, arvestades lepingu olemust, on tegemist ilmselgelt ainuõiguse üleandmisega, kuivõrd operaatorlepinguga on antud üle kõigi Golfiväljaku opereerimisega seotud Teenuste osutamise õigused. Asjaolu, et Golfiväljaku opereerimise Teenuste üleandmise lepingu näol on tegemist tavapäraselt ainuõiguse üleandmisega kinnitab samuti üldlevinud praktika, mille kohaselt ei osutata golfiväljakul teenuseid kunagi kahe erineva isiku poolt. Antud praktika on tavapärane ilmselt seetõttu, et vastav ressurss (golfiväljak) on piiratud. Teenuste osutamine kahe isiku poolt on kulukas, kuivõrd samaliigilist tegevust dubleeritakse, tekitab klientides segadust ning häiritakse üksteisi majandustegevust. Kui poolte tegelik tahe oleks olnud teistsugune, siis oleks see Operaatorlepingus ka konkreetselt välja toodud. Operaatorleping sõlmiti 04.06.2008.a ning alates selles ajast osutas Teenuseid ainuisikuliselt kostja, hageja Teenuseid ise ei osutanud. See kinnitab poolte tahet ning asjaolu, et pooled mõistsid Operaatorlepingut viisil, et Teenuste osutamise õigus anti täielikult Operaatorlepinguga üle kostjale. Kostja rõhutab, et ainult viisil, kus Golfiväljakut opereerib ainult üks isik, on võimalik saavutada Operaatorlepingu eesmärk, milleks oli luua tervikliku üksusena toimiv ja golfiklubi klientide kõrgendatud nõudmisi rahuldav golfikeskus (Operaatorlepingu punkt 1.1.1.). Antud seisukohta, et Operaatorlepinguga anti kostjale üle ainuõigus Teenuste osutamiseks, kinnitab ka see, et Golfiväljakul osutatavate teenuste maht on piiratud teatud kindla klientide arvuga, mida ei ole Golfiväljaku kasutamise spetsiifikat arvestades võimalik suurendada lõpmatult.

lk 22 Seega olukorras, kus pooled on Lepingus sätestanud teatud mahulise eesmärgi saavutamise, ei ole mõeldav, et Teenuseid osutaksid samaaegselt mitu isikut. Vastasel juhul jääks arusaamatuks, kuidas üleüldse on võimalik leida, et kostja peab tegema kõik võimaliku müügimahtude saavutamiseks, aga samas hageja ise asub selle eesmärgi täitmist takistama. Samuti kinnitavad ainuõiguse üleandmist asjaolud, et hageja nimele registreeritud kaubamärk on olnud Operaatorlepingu sõlmimisest alates kostja kasutuses ning kliendi broneeringuid Golfiväljaku kasutamiseks haldas kostja. Seda muidugi ajani, mil hageja hoiatamatult sulges ligipääsu kostjale kodulehel www.saaregolf.ee asuvale broneerimissüsteemile ning sulges ligipääsu e-posti aadressile [email protected], mille kaudu toimus kostja kogu kliendisuhtlus (sh arvepidamine ning restorani „Saaremaa Pegasus“ majandustegevus). Kusjuures eeltoodud vahendite kasutamisel tugines kostja hageja ja kostja vahelisele varasemale kokkuleppele, et kostja võib nimetatud kodulehte ning e-posti aadressi kasutada Teenuste osutamiseks. Arvestades eeltoodut on kostja arvates üheselt arusaadav, et Operaatorlepingu alusel anti kostjale üle ainuõigus Teenuseid osutada ning olukord, kus Teenuseid asub paralleelselt kostjaga osutama ka hageja on käsitletav Operaatorlepingu rikkumisena. Eeltoodut arvestades jääb kostjal igapäevaselt saamata märkimisväärne summa rahalisi vahendeid, mis pärsib kostja majandustegevust ning kahjustab kostja võlausaldajate huve. Eeltoodust lähtuvalt ei saa pidada õigeks hagiavalduse punktis 2.6. hageja esitatud väidet, et pooltel ei olnud Operaatorlepingu sõlmimisel mistahes tahet piirata hageja õigust ja võimalust panustada ise oma äritegevuse kasumlikkusesse, sh osutada Teenuseid. Hageja väide ei ole kooskõlas Operaatorlepingu sõnastuse, pooltevahelise praktikaga ega antud valdkonnas levinud tavaga. Kostja arvates ei saa seisneda oma äritegevusse kasumlikkusesse panustamine selles, et hageja võib oma suva järgi asuda ise Teenuseid osutama ning selle teoga kahjustada kostja majandustegevust. Mistahes hageja poolt väidetav Operaatorlepingu rikkumine kostja poolt ei annaks hagejale õigust ise asuda Teenuseid osutama Järgnevalt toob kostja välja hageja väited kostjapoolsete Operaatorlepingu rikkumiste kohta ning põhjendab, miks ei saa need (isegi kui need oleks käsitatavad kostjapoolsete rikkumistena, mida need aga ei ole) olla aluseks Operaatorlepingu vastaseks Teenuste osutamiseks hageja poolt. Hageja sisuliselt põhjendab, et tal on õigus ise Teenuseid paralleelselt kostjaga osutada seetõttu, et kostja ei suuda ise Teenuseid osutada ning tulenevalt VÕS § 139 lg 2 on hageja väidetava edasise kahju vältimiseks asunud ise Teenuseid osutama. Esiteks on hageja väide, et kostja ei suuda klientidele Teenuseid osutada paljasõnaline ning ei põhine tegelikel asjaoludel. Kostja jätkab endiselt Operaatorlepingujärgsete Teenuste osutamist ning on täitnud Operaatorlepingu tingimusi hageja tegevust arvesse võttes parimal võimalikul viisil ning hageja vastupidised väited viitavad hageja soovile kostja majanduslikku olukorda raskendada ning tema tegutsemist takistada. Hageja on alates 2010.a jaanuarist sisuliselt kostjaga koostööst loobunud ning üritanud leida erinevaid võimalusi, kuidas kostja majandustegevust halvata. Asjaolu, et sellest tulenevalt on Golfiväljakul pakutatavate Teenuste osutamine klientides segadust tekitanud, on otseselt tingitud hageja enda käitumisest.

lk 23

Lisaks on kostja pankrotihaldur on teavitanud nii hagejat kui ka kohut 21. juunil 2010.a esitanud ettekandes pankrotivara kohta (LISA 2), et jätkab kostja majandustegevust ning peab seda jätkusuutlikuks. Teiseks ei ole Operaatorlepingu punktis 2.2.2 sätestatud mahuliste eesmärkide mittesaavutamine käsitatav kostjapoolse Operaatorlepingu rikkumisena. Operaatorlepingu punkt 2.2.2 sätestab, et „Travel kohustub tegema kõik võimaliku tagamaks lepingu punktides 2.1.1.1 – 2.1.1.3 nimetatud teenuste müügi Golfi poolt määratavate hindadega /.../“. Eeltoodust nähtub, et tegemist on nn best efforts klausliga, mille järgi on müügimahtude mittesaavutamine kostjale võimalik ette heita, vaid juhul, kui vastavalt asjaoludele on arusaadav, et kostja ei ole teinud kõik mõistlikult võimaliku kokkulepitud müügimahtude saavutamiseks. Samas ei ole hageja välja toonud asjaolusid ega tõendanud, mida kostja on jätnud tegemata, et müügimahud nimetatud aastatel ei ole saavutatud. Kostja toob välja, et müügimahtude mittesaavutamine 2008.a ja 2009.a ei olnud tingitud kostjast, vaid üleüldisest turusituatsioonist. Langused käibes toimusid turismi ning vabaaja meelelahutust pakkuvas majandussektoris üldiselt ning sellises olukorras suutis kostja kahekordistada müügitulusid võrreldes 2008. aastaga. Samuti tegi kostja sel perioodil turundusele ja reklaamile kulutusi ca 2 miljoni krooni ulatuses, mistõttu kostja on teinud kõik võimaliku, et klientide arvu suurendada. Kuivõrd hageja on ise asunud Teenuseid osutama (ning seda juba enne hagi esitamist), siis olukorras, kus kostja ei saavuta 2010.a müügimahu eesmärke, on otseselt tingitud hageja tegevusest. Juhul, kui müügimahte ei saavutata, on pooltel tulenevalt Operaatorlepingu punktist 2.2.2.1 õigus teha teisele poolele ettepanek läbirääkimiste alustamiseks mahtude muutmiseks, eelkõige juhul, kui turusituatsioonist tulenevalt ei ole müügimahud realistlikud. Vastava sätte alusel pöördus kostja hageja poole juba 2008.a sügisel ning hiljem 2009.a sügisel ning 2009.a jaanuaris, kusjuures kahele hilisemale kostja ettepanekule alustada läbirääkimisi hageja ei reageerinud. Kostja rõhutab, et Operaatorlepingu punktis 2.2.2. sätestatud mahud on eesmärgid, mitte kohustused, mille mittesaavutamine ei ole kostjale etteheidetav. Hagejal on väidetavate rikkumiste puhul õigus kasutada Operaatorlepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid, mida hageja aga teinud ei ole. Hageja on hagi punktis 1.11 ja 1.12 viidanud asjaoludele, et haldur on keeldunud taotletud pangagarantii andmisest, ei ole esitanud 2010.a müügitegevuse plaani ega 2010.a golfihooajaks tehtud broneeringute kohta. Eeltoodu kohta toob kostja esiteks välja seda, et hageja nõudis kostjalt pangagarantiid 5,5 miljonile kroonile (hagiavalduse lisa nr 7). Hageja vastav nõue on ilmselgelt ebamõistlik ning ei ole õiguslikult põhjendatud, sest sellises suuruses nõuet hagejal kostja vastu ei ole, mida tõi haldur välja ka oma 5. mai 2010.a ja 27. mai 2010.a vastustes (hagiavalduse lisa nr 8 ja hagiavalduse lisa nr 10). Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et kui hageja soovib kostja asemel

lk 24 Operaatorlepingujärgseid Teenuseid ise osutada, siis tuleb Operaatorleping üles öelda, kuid hageja ei saa osutada Teenuseid paralleelselt kostjaga. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, VÕS § 139 lg 2 ei kuulu kohaldamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse tulemusel oleks hagejale tekkinud kahju, mistõttu ei kuulu VÕS § 139 lg 2 kohaldamisele. Kostja selgitab, et hoopis hageja tegevus tekitab kostjale kahju. Hagejapoolse tegevuse tulemusena jäävad kostjal saamata Operaatorlepingujärgsete teenuste müügist laekuvad rahalised vahendid, millised laekuvad hoopis hagejale. Arvestades sellega, et Lepinguga andis hageja operaatorlepingujärgsete Teenuste osutamise ainuõiguse kostjale, kuuluvad kõik vastavate teenuste eest saadavad rahalised vahendid 25 % ulatuses kostjale. Lisaks on hageja vastuolus pooltevahelise kokkuleppega, mille kohaselt saab kostja kasutada kodulehte www.saaregolf.ee ning e-posti aadressi [email protected], sulgenud ligipääsu kostjale. Vastava domeeni ja kontakti jaoks on kostja Operaatorlepingu järgselt teinud märkimisväärseid kulutusi. Mõlemale, nii kodulehele kui ka sellel asuvale broneerimissüsteemile ning e-posti aadressile on hageja hoiatamata nö päeva pealt sulgenud ligipääsu kostjale ning seetõttu ei ole kostjal ülevaadet suhtlusest klientidega ega tehtud broneeringutest. Samuti toimus viidatud e-posti aadressi kaudu restorani „Saaremaa Pegasus“ majandustegevus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega tuvastas järgmist: Hageja 1 (Saaremaa Golfi AS) omandis on kinnistu Kuressaares, Merikotka registriosa nr. 2439534 /I kd. lk. 12/.

35,

lk 25 Nii nägi lepingu p. 2 ette Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) kui teenuse osutaja põhiülesanded, milleks oli kinnistul asuva golfiväljaku opereerimine, mille all mõistetakse eelkõige: Golfiväljakul asuvate golfiradade müügi teenuste osutamist (Green Fee müük)(p. 2.1.1.1), Gofiväljakul golfivõistluste korraldamist ja müüki (p. 2.1.1.2), Golfivarustuse müüki ja laenutust (p. 2.1.1.3), Golfiväljaku opereerimisega seonduvate teenuste reklaamimist, muude, lepingus nimetamata tööde teostamist või teenuste osutamist, mille teostamise vajadus tuleneb osutatava golfiväljaku opereerimisteenuse olemusest ja mõistlikkusest (p. 2.1.2). Saaremaa Golfi AS kui golfiväljaku valdaja põhiülesandeks oli golfiväljaku jätkuva hoolduse ning golfiväljakule esitatavatele nõuetele vastavuse tagamine võimaldamaks hagejale 2 või viimase poolt määratavatel kolmandatel isikutel takistamatult osutada lepingus kokkulepitud teenuseid ning saada teenuste osutamise eest tasu kogu lepingu kehtivuse ajal (p. 3) Saaremaa Golfi AS kohustus mitte andma lepingus nimetatud teenuste osutamise õigust lepingu kehtivuse ajal kolmandatele isikutele, mitte kahjustama Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) majandushuve s.h. mitte määrama teenustele ebamõistlikult madalaid hindu ning mitte andma hagejale 2 teenuste osutamiseks ebamõistlikke juhiseid, teavitama hagejat 2 viivitamatult lepingu täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teenuste osutamist Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) poolt, andma viivituseta juhiseid hagejale 2 teenuste osutamiseks, kui Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) neid nõutab. Punkti 2.2.2.1 kohaselt, kui Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) on teinud kõik võimaliku lepingus nimetatud teenuste müümiseks lepingus märgitud mahtudes, kuid mahte ei ole õnnestunud saavutada, siis on mõlemal poolel õigus teha teisele poolele ettepanek läbirääkimiste alustamiseks mahtude muutmiseks. Pool, kes soovib lepingu punktis 2.2.2 nimetatud mahtude muutmiseks alustada läbirääkimisi, on kohustatud esitama teisele poolele kirjaliku avalduse läbirääkimiste alustamiseks vähemalt üks kuu enne jooksva aasta lõppu. Pooled võtsid lepinguga 1 endale kohustuse mitte kahjustada kummagi poole majandushuvi. Lepingu p. 4 lepiti kokku lepingutasu, mille omandab Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) kui teenuse osutaja ja see oli 25 % üldisest müügitulust. 75% pidi jääma hagejale 1.

lk 26 Samal päeval on OÜ Saare Golf Travel (pankrotis) esitanud kohtusse hagi Saaremaa Golfi AS vastu lepingu rikkumise lõpetamise ja lepingu täitmise nõudes.

lk 27 Travel kohustub mitte paigaldama Klubihoonele selle arhitektuuriga esteetiliselt sobimatuid reklaamsilte.

lk 28 koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist(lg. 6). Saaremaa Golfi AS käsitluse kohaselt ei välista operaatorlepingu Saaremaa Golfi AS kui lepingupoole õigust teenuse osutamiseks. Kostja Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) leiab, et hageja1, asudes ise operaatorlepingu esemeks olevaid teenuseid müüma, on rikkunud lepingut. Nagu selgub lepingust 1, on pooled määratlenud mõlema poole kohustused piisavalt täpselt- nimelt oli hageja 1 ülesandeks golfiväljaku korrashoid ja teenuste mahu ja hindade kinnitamine, Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) aga golfiväljaku opereerimine, mis tähendas eelkõige golfiteenuste müüki s.h. golfiradade müük, golfivarustuse müük, teenuste reklaam. Saaremaa Golfi AS võttis endale muu hulgas ka kohustuse võimaldada Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) või Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) poolt määratavatel kolmandatel isikutel takistamatult osutada lepingus kokkulepitud teenuseid ning saada nende eest teenuse osutamise eest tasu kogu lepingu kehtivuse ajal. Saaremaa Golfi AS ülesandeks oli määrata teenuse hinnad ja anda juhiseid teenuste osutamiseks. Kui Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) ei suuda ette antud mahtudega toime tulla, nägi leping ette võimaluse läbirääkimisteks lepingu p. 2.2. 2 nimetatud mahtude muutmiseks. Kuigi lepingus ei märgitud , et sellega antakse üle teenuste müügi ainuõigus ja välistati vaid teenuse müük Saaremaa Golfi AS poolt kolmandate isikute kaudu, annab lepingu sõnastus aluse järeldada, et hagejal 2 võis lepingut sõlmides tekkida õigustatud ootus, et operaatorteenuste müük jääb tema ainuõiguseks ja Saaremaa Golfi AS ei hakka seda ise müüma, et ei tekiks konkurentsi. Just selliselt on seda lepingut võimalik ka tõlgendada. Lepinguga on pooled kokku leppinud võimalikud õiguskaitsevahendid lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) poolt. Lepingus ei nähta ette võimalust, et sellisel juhul võib Saaremaa Golfi AS ise asuda teenuseid müüma. Saaremaa Golfi AS, asudes ise paralleelselt hagejaga 2 müüma operaatorteenuse lepingu esemeks olevaid teenuseid, kahjustab ilmselgelt Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) majanduslikku huvi, sest kuigi Saaremaa Golfi AS arvamuse kohaselt ei ole ta teenuse müügiga konkureerinud hagejaga 2, on selge, et sedavõrd piiratud turuga teenuse puhul, nagu seda on golf, on teenuse jagamine kahjulik mitte üksnes teenuse osutajale vaid ka operaatorlepingu teisele poolele, sest võib juhtuda, et kumbki neist ei suuda end saadud rahaga mõistlikult majandada. Kuigi pooled tõlgendavad lepingut erinevalt, on kohus veendunud, et lepinguga usaldas Saaremaa Golfi AS teenuste müügi golfiväljakul hagejale 2. Teenuste müügi mahu ja hinnad määras Saaremaa Golfi AS ise, samuti oli Saaremaa Golfi AS ülesandeks juhiste andmine hagejale 2 teenuste müügiks. Olukorras, kus Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) Saaremaa Golfi AS arvates ei suutnud enam piisavas mahus teenust müüa ja ei saanud hakkama ette antud mahtudega ei olnud Saaremaa Golfi AS poolne teenuste müük hea usu põhimõttega kooskõlas. Pigem oleks ta pidanud kaaluma juhiste andmist hagejale 2 teenuste müügi tulemuste võimalikuks parandamiseks.

lk 29 Juhul, kui Saaremaa Golfi AS leidis, et Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) ei tule oma lepinguliste kohustuste täitmisega toime, oli tal võimalus lepingu p. 5 tulenevalt operaatorleping üles öelda, kuid sellisel juhul tulnuks tal lepingu punktist 3.2.8 tulenevalt hüvitada hagejale 2 viimase poolt teostatud klubihoone ehituskulud või tasuda hoonestamise kulud vastavalt hoonestusõiguse lepingule. Jääb mulje, et viimatinimetatud kohustusest kõrvalehoidmiseks on Saaremaa Golfi AS asunud teenuse müüki üle võtma ilma, et oleks lepingut 1 üles öelnud. Selle üheks tõendiks on asjaolu, et AS Saaremaa Golf on asunud end reklaamima ja pidanud läbirääkimisi teenuse pakkumiseks ja müügiks /kd. II lk. 105-107/. Samuti on ta suunanud kliendid teenusele mitte hagejale 2 kuuluva klubihoone kaudu, vaid endale kuuluva hooldushoone kaudu ja jaganud klientidele vautšereid teenuste kasutamiseks soodsama hinnaga kui seda tegi hageja 2 jne. Lepingus ja seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid eirates asus Saaremaa Golfi AS ise teenust müüma ja kuna ta samal ajal hakkas hagejale 2 tegema piiranguid, raskendas ta sellega veelgi Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) olukorda. Seda, et OÜ-le Saare Golf Travel piiranguid tehti, selgub ka pooltevahelisest kompromissist, millega peeti vajalikuks panna Saaremaa Golfi AS-ile kohustus võimaldada teisel lepingupoolel kasutada www.saaregolf.ee koduleheküljel asuvat broneerimissüsteemi, millele selle ajani oli Saare Golf Traveli juurdepääs piiratud. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks Saaremaa Golfi AS väiteid, et Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) on oma tegevuse või tegevusetusega tekitanud talle kahju ja kahju vähendamiseks on Saaremaa Golfi AS ise asunud teenust müüma, sest hageja 1 sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.. Sisuliselt tähendas hageja 1 tegevus teenuste müügil lepingu 1 muutmist, mis lepingu p. 7.1 järgi tulnuks vormistada kirjalikult ja allkirjastada lepingu poolte poolt. See eeldanuks aga kokkulepet, sest selline oluline lepingutingimuste muutus nagu seda on teenuse mahtude ja lepinguliste kohustuste ümberjagamine, oleks saanud toimuda vaid läbirääkimiste kaudu sõlmitud kokkulepetega. Antud juhul seda tehtud ei ole, mistõttu AS Saaremaa Golfi tegevust teenuste müügi korraldamisel tuleb käsitleda sisuliselt lepingutingimuste olulise rikkumisena. Kohus ei nõustu siinjuures Saaremaa Golfi AS-i väidetega, et otsustades lepingu täitmist jätkata on Saare Golf Travel käitunud vastuoluliselt ja kahjustab Saaremaa Golfi AS’i huve. Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek otsustas jätkata lepingu 1 täitmist kuni vara müügini. Otsust ei ole vaidlustatud, mistõttu esitatud vastuväiteid ei saa lugeda põhjendatuks. Pankrotihaldur on oma tegevust ka ise põhjendanud nii teatega operaatorlepingu osutamise lepingu jätkamise kohta /kd. II lk. 21/ kui vastuses Saaremaa Golfi AS prokuristile /kd. II lk. 23/, juhtides teise lepingupoole tähelepanu lepingu rikkumisele ja OÜ-le Saare Golf Travel kahju tekitamisele, kuid Saaremaa Golfi AS seda õigeks ei võtnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et Saaremaa Golfi AS esitatud hagi teenuste müügi õiguse olemasolu kohta tuleb jätta rahuldamata ja Saare Golf Travel OÜ (pankrotis) esitatud hagi lepingu rikkumise lõpetamise nõudes kuulub rahuldamisele.

lk 30 Kohus on püüdnud pooli suunata kompromissile, et pooled saaksid lahendada kõik omavahelised erimeelsused, kuid Saaremaa Golfi AS soorituste tõttu ei ole kompromissi sõlmimine õnnestunud. Siinjuures peab kohus vajalikuks juhtida poolte tähelepanu asjaolule, et kuni kohtulahendi jõustumiseni on pooltel võimalik lõpetada menetlus kompromissi sõlmimisega. Asja selline lahendamine oleks mõistlik juba sel põhjusel, et kuna on selge, et pooled ei suuda teha koostööd sõlmitud lepingu täitmisel, siis võib nende tegevus lõppkokkuvõttes kujuneda mõlema poole huve kahjustavaks. Menetluskulud. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud Saaremaa Golfi AS kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkused:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.