Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-7) 22.02.2011 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt arvutivõrgu lehekülje vahendusel 15.01.2008 ja 04.08.2008 eralaenu vastavalt 20 000 krooni ja 5000 krooni. Hageja kandis taotletud laenusummad kostja arvelduskontole 21.01.2008 ja 08.08.2008. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. 18.02.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 2387,95 eurot, millest 1560,70 eurot on põhinõue, 790,16 eurot intress perioodi 22.04.2009 kuni 18.02.2011 eest ja 37,09 eurot kahju. Hageja on lähtunud intressi arvestamisel nii lepingus fikseeritud intressimäärast 24% aastas kui alates 22.04.2009 toimunud intressi määra muudatusest 27,6% aastas. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis sõlmis ta inkassofirmaga käsunduslepingu. Hageja kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus 79,56 eurot, millest hageja palub välja mõista 37,09 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2387,95 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja lisas avaldusele koopia eralaenu tingimustest (tl 8), 15.01.2008 esitatud laenutaotluse rahuldamise kinnitusest koos maksekorraldusega taotletud summa kostja kontole kandmise kohta ja makseblankettidest (tl 9-17), 04.08.2008 esitatud laenutaotluse rahuldamise kinnitusest koos maksekorraldusega taotletud summa kostja kontole kandmise kohta ja makseblankettidest (tl 1824, 26, 28), lepingu ülesütlemise teatest (tl 29), meeldetuletusest (tl 30), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 31) ja 30.04.2009 nõudekirjast (tl 32). Kostja vastus hagile (tl 42) Kostja kirjalikus vastuses hagile ei tunnistanud 2387,95 euro suurust nõuet. Kostja väitel on tegelik põhinõue 1056,76 eurot. Samuti on pooled leppinud kokku intressis määraga 24% aastas. Kostja märgib, et teatas hagejale 2009. aastal, et ta on sundpuhkusel ega jõua laenu tagasi maksta rohkem kui 200 krooni kuus, kuid seda oli hagejale vähe. 2010. aastal jäi kostja töötuks, teavitades ka sellest hagejat. Praegu käib kostja tööl ja tema neto töötasu on 242 eurot kuus, millest eluasemekulu on 187 eurot ja transpordikulu 40 eurot. Kostja selgitab, et ta ei ole oma kohustusest kõrvale hoidunud, vaid tal ei olnud majanduslanguse tingimustes võimalik tööd leida. Kostja on nõus tasuma hagejale igakuiselt 12,78 eurot. Kostja lisas vastusele koopiad maksekorraldustest (tl 43-55) ja Eesti Töötukassa 12.01.2010 otsusest (tl 56-57). Hageja nõude täpsustus ja seisukoht kostja vastuse osas (tl 64-65) Hageja ei nõustunud kostja väitega, et põhinõude suurus on vale ning et hageja ei ole arvestanud kostja poolt tasutud makseid. Kostja esitatud maksekorraldustes nähtuvad maksed kajastuvad kõik hagi lisaks olevatel makseblankettidel, samuti on põhinõudest arvestatud maha hilisemad maksed summas 15,99 eurot. Hageja palub hagis esitatud intressinõude asendada viivisenõudega, mille suurus 12.04.2011 seisuga on 252,17 eurot. Eeltoodust lähtudes palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 1560,70 eurot põhinõude, 252,17 eurot viivise ja 37,09 eurot kahju katteks, kokku seega 1849,96 eurot. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

Nimetatud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimustest nähtuvalt (tl 8) kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja laenusumma) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja rikkus oma kohustusi (nähtub makseblankettidelt tl 28-30), mistõttu ütles hageja 22.04.2009 lepingu üles, loovutades talle kuuluva nõude inkassobüroole võla sissenõudmiseks (tl 31).

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajal 23.04.2009 kuni 30.06.2009 oli seadusjärgne viivisemäär 9,5% aastas. Alates 01.07.2009 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Kuivõrd kohus leidis kohtu põhjenduste p-s 4, et põhinõude suuruseks lepingu ülesütlemise ajal oli 23 021,43 krooni, siis tuleb viivist arvestada nimetatud summalt, mitte kogu võlgnevuselt 24 669,86 kroonilt nagu on arvestanud hageja. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja poolt põhinõude osalist tasumist peale lepingu kehtivust esitab kohus viivise arvestuse järgmiselt: Võlgnetav summa kroonides

Periood

23 021,43

Viivise määr

Päevade arv

Arvutuse käik

Viivis kroonides

23.04.09-30.06.09 9,5%

23 021,43 × 9,5% × 69 / 365

413,44

23 021,43

01.07.09-16.08.09 8%

23 021,43 × 8% × 47 / 365

237,15

22 871,43

17.08.09-10.10.09 8%

22 871,43 × 8% × 55 / 365

275,71

22 821,43

11.10.09-17.12.09 8%

22 821,43 × 8% × 68 / 365

340,13

22 771,43

18.12.09-12.04.11 8%

22 771,43 × 8% × 481 / 365

2400,67

Seega on 12.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3667,10 krooni, mis on 234,37 eurot ja milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.