Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Jätta rahuldamata Annika Urmi hagi Irina Pulatova vastu lepingu alusel üleantu (ostuhinna) tagastamiseks ja sellelt intressi tasumiseks ning kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Irina Pulatova poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Annika Urmi kanda ja Annika Urmi menetluskulud jätta tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 21.12.2009 esitas Annika Urm Harju Maakohtule hagi Irina Pulatova vastu lepingu alusel üleantu s.o ostuhinna 10 000 krooni tagastamiseks, tagastatavalt summalt intressi 135,07 krooni saamiseks, kahju 10 185,20 krooni hüvitamiseks ja sissenõutavaks muutunud viivise 300,84 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 25.01.2009 müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale tiibeti spanjeli nimega Mahendra ́s Tibetan Dance. Vastavalt lepingu p-le 8 läks koera omandiõigus hagejale üle ostuhinna 10 000 krooni tasumisel. Ostuhind oli hageja poolt kostjale täielikult tasutud enne müügilepingu sõlmimist. Septembris 2009 jäi koer haigeks. Veterinaaruuringute kohaselt diagnoositi koeral syrigomyelia ja hydrocephalus, mille puhul on tegemist kroonilise haigusega, mille tekkepõhjuseks on kaasasündinud ehk pärilikud faktorid. Veterinaararsti tõendi kohaselt ei ole koera täielik paranemine võimalik. Seoses koera ravimisega kandis hageja kulutusi kokku 10 185,20 krooni. Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele koera ravikulude hüvitamise osas, esitas hageja kostjale 25.09.2009 lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Kostja sai avalduse kätte 02.10.2009, kuid ei täitnud avalduses esitatud nõudeid. Kostja on oma müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuivõrd kinnitas lepingu p-s 3, et teatas hagejale kõikidest koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera eelsoodumustest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Tegelikult ei teatanud kostja hagejale ühestki haigusest, välja arvatud väikesest nabasongast, mis ei vaja operatiivset sekkumist. Kostja müüs hagejale koera päriliku haigusega, mis esines koera juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal (ehk lepingutingimustele mittevastava asja), rikkudes sellega oma lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Puuduste olemasolu koera üleandmise hetkel ei ole tõendatud. Lisatud tõendid viitavad sellele, et puudusi ei olnud koera üleandmise hetkel olemas ning need tekkisid hiljem. Vastavalt müügilepingule laienes kostja vastutus ainult sellistele koera puudustele, millest ta oli koera üleandmise hetkel teadlik, s.o kostja vastutus varjatud puuduste eest oli lepinguga välistatud. Isegi kui eeldada, et kirjeldatud tervisehäired või muu puudus oli koeral üleandmise ajal olemas, välistab müügileping kostja vastutuse. Kostja ei olnud teadlik koeral puuduste olemasolust. Kostja oli kindel, et koer on terve ja müügilepingu p 7 alusel oli kostja vastutus välistatud. Hageja teatas puudustest hilinenult. Isegi kui eeldada, et koera puudus oli üleandmise hetkel olemas ning kostja teadis sellisest puudusest, on hageja nõue välistatud, sest hageja ei teatanud koera puudustest müügilepingus sätestatud mõistliku tähtaja jooksul. Müügilepingust taganemine ei ole lubatud õiguskaitsevahend. Müügilepingu p 7 kohaselt võib koeral puuduste avastamise korral nõuda kahju hüvitamist, müügilepingust taganeda saab aga väga piiratud juhtudel. Kostja sõlmis müügilepingu hobitegevuse käigus. Kodulehe olemasolu kennelil ei tähenda majandus- ja kutsetegevust. Kutsikate müügist ei saa kostja kasumit, tema kulud seoses kutsikatega ületavad tulusid. Maakohtu otsuse põhjendused 04.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis välja Irina Pulatovalt Annika Urmi kasuks kahjuhüvitise 10 185,20 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivise 151,80 krooni ja viivise alates 19.12.2009 põhinõudelt (10 185,20 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pooled sõlmisid 25.01.2009 müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale tiibeti spanjeli nimega Mahendra ́s Tibetan Dance. Septembris 2009 jäi koer raskelt haigeks ning tal diagnoositi vesipea ja süringomüelia. Eeltoodud asjaolude osas ei ole poolte vahel vaidlust. Asjatundjate arvamustest nähtub, et nimetatud haigusi ei peeta tiibeti spanjelitel pärilikeks. Seda asjaolu ei lükka ümber ka asjatundja R V arvamus, mille järgi on koeral avastatud haiguste põhjuseks kõige tõenäolisemalt kaasasündinud või pärilikud põhjused. Asjatundja on avaldanud, et avastatud haigused võivad olla pärilikud, kuid võivad olla ka kaasasündinud. Kuna pärilikud põhjused ei leidnud tõendamist, asus kohus seisukohale, et veenvalt on tõendatud asjaolu, et tegemist oli kaasasündinud haigustega. Seda tõendas kohtu arvates asjatundja arvamuses väljendatu ja loomaarsti diagnoos, et süringomüelia näol on tegemist kaasasündinud haigusega. Kostja väited, mille kohaselt võisid haigused tekkida traumast, on tõendamata. Seega oli koeral üleandmise ajal puudus, mille olemasolus pooled kokku ei leppinud ja koer ei vastanud lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud leping ei sisalda tüüptingimusi VÕS § 35 mõttes. Kuigi poolte vahel sõlmitud leping on Eesti Kennelliidu poolt välja töötatud koera müügi tüüpleping, ei ole tüüptingimustega lepinguga tegemist juhul, kui lepingupooled otsustavad kokkuleppeliselt kasutada mõnda varem kolmanda isiku poolt väljatöötatud tüüplepingut. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostja tegutses ostu-müügilepingut sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuses. See, et kostjal on registreeritud kennel, ei tõenda veenvalt hageja väidet kostja tegutsemise kohta koera müümisel majandus- või kutsetegevuses.

Ostu-müügilepingu p 7 kohaselt on ostjal õigus tehing üles öelda, kui loomaarst hiljemalt kolmandal päeval koera loovutamisest tunnistab koera püsivalt haigeks. Lepingus on pooled piiranud taganemisõiguse kasutamist ajaliselt. Hagejal oli õigus lepingust taganeda 3 päeva jooksul koera üleandmisest. Kuivõrd lepingust taganemise piiramises leppisid pooled kokku ning taganemist lubav tähtaeg oli hageja poolt taganemisavalduse tegemisel möödunud, leidis kohus, et hageja poolt tehtud taganemisavaldus ei ole kehtiv. Veenev on kostja seisukoht, mille järgi oli lepingust taganemine piiratud ning sellisena kokku lepitud seetõttu, et lemmikloom on eriline müügilepingu objekt ning tema eemaldamine harjumuspärasest elukeskkonnast tekitaks eetilisi probleeme. Seega ei ole hageja taganemisest tulenevad nõuded põhjendatud. Asjas on tõendamist leidnud, et koer ei vastanud üleandmise ajal lepingutingimustele. Ostumüügilepingu p-dest 3 ja 7 nähtub, et pooled on piiranud ka kahjuhüvitise nõude esitamist. Kui koeral ilmneb üleandmise järel haigus, mis on varjatud kujul olnud juba üleandmise hetkel, vastutab müüja vaid tahtliku rikkumise korral, s.o juhul, kui ta teadis koeral haiguse olemasolust, kuid ei avaldanud seda ostjale. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude piiramise kokkulepe on tühine. Pooled leppisid kokku ainult teatatud õiguskaitsevahendite õiguse kasutamises (positiivne õiguskaitsevahendi kokkulepe). Kui kahju hüvitamise nõue on piiratud vaid tahtliku rikkumise puhuks, siis sellise kokkuleppe kehtivuse korral puuduks hagejal sisuliselt võimalus oma õigusi kaitsta. Kuna poolte vahel puudub vaidlus kahju suuruse üle ning selle üle, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses koeral avastatud haigustega, leidis kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis (viivisemäär 8% aastas) ajavahemiku 12.10.2009 kuni 18.12.2009 eest summas 151,80 krooni ja sealt edasi VÕS § 113-s sätestatud määras. Apellatsioonkaebus Kostja Irina Pulatova palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja uue otsusega jätta kõik nõuded rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Et müüdud koera haigused ei pruugi olla pärilikud, kuid võivad olla kaasasündinud, ei ole kordagi arutatud. 10.03.2010 kohtuistungil tegi maakohus apellandile ettepaneku esitada tõendid just päriliku haiguse puudumise kohta, kaasasündinud haiguste kohta maakohus tõendeid esitada ei palunud. Küsimust, et koera haigus võib olla kaasasündinud, ei ole kordagi tõusetunud, sest nii asjatundja R V, välismaised asjatundjad kui ka vastustaja kasutasid mõisteid „pärilik“ ja „kaasasündinud“ järjekindlalt samas tähenduses – tähistamaks sellist haigust, mis küll ei avaldunud vaidlusaluse koera üleandmise hetkel, kuid oli ometi juba olemas. Ainukeseks võimaluseks väita, et olgugi, et haigus avaldus oluliselt hiljem, oli see siiski varjatud kujul olemas juba koera üleandmise hetkel, oli läbi haiguse päriliku iseloomu ehk väites, et tegemist on päriliku haigusega. Vastustaja kasutaski viimatinimetatud põhjendust. Olgugi, et apellant oli seisukohal, et haiguse pärilikkuse väide ei ole tõendatud, esitas apellant 05.04.2010 seda väidet kummutavad tõendid (lk. 72-100). Maakohus nõustus apellandiga ning luges esitatud tõenditega kummutatuks haiguse päriliku iseloomu väite. Sellele järgnes üllatuslik maakohtu seisukohavõtt, et olgugi et tegemist ei ole päriliku haigusega, on tõendatud, et haigus on kaasasündinud. Haiguse kaasasündinud iseloomu argumenti pole iseseisva argumendina esitatud. Apellant oli kindel, et tema poolt esitatud tõendid välistavad koera haiguse nii päriliku kui kaasasündinud iseloomu, sest menetlusosalised ega maakohus ei andnud kordagi mõista, et käsitlevad neid kahte eritähendusega mõistetena. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei olnud esitatud tõendid, et

koera haigus ei ole kaasasündinud, pidi maakohus juhtima apellandi tähelepanu asjaolule, et käsitleb kaasasündinud ja päriliku haigust eraldi mõistetena ning tegema ettepaneku esitada täiendavad tõendid, et koera haigus ei ole käsitletav kaasasündinud haigusena. Kui maakohtul tekkis kahtlus mõistete „pärilik haigus“ ja „kaasasündinud haigus“ tähenduses esitatud tõendite kontekstis, pidi ta selle kahtluse pooltele avaldama ning andma võimaluse tõendite esitamiseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendid: asjatundja arvamuses väljendatud ja loomaarsti külastuste väljavõttes märgitud diagnoos tõendavad koeral kaasasündinud haiguse olemasolu. Asjatundja R V kasutas mõisteid „pärilik haigus“ ja „kaasasündinud haigus“ samas tähenduses. Samas tähenduses kasutas neid mõisteid ka vastustaja. Seega, kui maakohus luges mitte tõendatuks koeral päriliku haiguse olemasolu, pidi olema välistatud ka kaasasündinud haigus. Vesipeasuse ja süringomüelia diagnoosist ei saa teha automaatselt järeldust, et tegemist on kaasasündinud haigusega. Kohtumenetluses pole ükski osapool esitanud väidet, et haiguse kaasasündinud iseloom võib tuleneda pelgalt diagnoosist, s.t et kõik selle diagnoosiga haigusjuhud on kaasasündinud. 01.04.2010 e-kirja p-s 3 kinnitas asjatundja Ranno Viitmaa, et koera haigusnähud on taandunud ning ta ei saa enam püsiravi. Välismaised asjatundjad on avaldunud, et haiguse ilmnemine koeral pärast 1 aasta vanusesse jõudmist ning haiguse kiire taandumine (s.h püsiravi mittevajamine) viitavad sellele, et tegemist ei ole vesipeasuse ja süringomüeliaga. Kohtutoimikus olevatest välismaiste asjatundjate arvamustest on näha, et ka nemad kasutavad mõisteid „kaasasündinud“ (ing. k. congenital) ja „pärilik“ (ing. k. inherited) samas tähenduses. Sellele viitab nende mõistete vaheldumisi kasutamine. Et „kaasasündinud“ tähendab sama mis „pärilik“ (vähemalt asjatundjate jaoks), tuleb ilmekalt välja veterinaar-neuroloogi A U arvamusest. Kaasasündivus on seotud geneetilise predispositsiooniga, seega on see sama, mis pärilikkus. Välismaised asjatundjad on arvamusel, et koeral väidetavalt esinenud haigust ei saa nimetada kaasasündinuks. Apellant on saanud arvamused 14 välismaiselt asjatundjalt. Lisaks sellele, et keegi asjatundjatest ei eristanud mõisteid „kaasasündinud haigus“ ja „pärilik haigus“, tõid nad välja ka vesipeasuse ja süringomüelia tekkepõhjuste paljususe. Apellant on seisukohal, et toimikus olevate tõendite põhjal ei saa väita, et koera haigus on kaasasündinud. Apellant ei nõustu otsuses esitatud seisukohaga, et koera ostu-müügilepingus sätestatud kahju hüvitamise nõude aluste piiramine võrreldes seaduse dispositiivsete normidega on kehtetu. Apellant jääb oma 05.02.2010 vastuse p-s 2 esitatud käsitluse juurde (lk. 43-44). Apellandi õiguslikku käsitlust jagab ka asjatundja R V, kes ühtlasi on ka EKL teadusnõukogu liige. Apellant leiab, et koera müüjale ei saa langeda mingit vastutust järgmiste eelduste kumulatiivsel esinemisel: müüdud koera vanemad on terved ja aretusmäärustes ette nähtud müüdava koera uuringud on tehtud ning selle järgi ei ole koeral puudusi avastatud. Vaidlusaluse koera puhul on tõendatud, et koera vanemad on terved. Samuti on koerale tehtud põlve ja silma uuringud (välistamaks kahte tõus tuvastatud pärilikku haigust: cherry eyes ja põlvede vale nurk). Maakohus asus ekslikult seisukohale, et koera ostu-müügilepinguga piirati vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 kahju hüvitamise nõue vaid tahtliku rikkumise puhuks. Apellatsioonkaebuses kirjeldatud vastutuse välistamise eeldused on objektiivsed. Vastutuse välistamiseks peavad need kaks eeldust olema täidetud. Seega ei saa öelda, et koera müügilepinguga on müüja vastutus piiratud nii, et müüja vastutab ainult tahtliku müügilepingu rikkumise puhul. Kui need kaks eeldust on täidetud, siis ülejäänud koera puuduste eest vastutab müüja ainult juhul, kui oli nendest teadlik. Kuna koera vanemad on terved ning koera on kontrollitud tõus esinevate pärilike haiguste osas, on apellandi vastutus välistatud. Kõikide ülejäänud haiguste ja saatuse ilmingute riski kannab müügilepingu järgi vastustaja. Ülejäänud koera puuduste eest vastutaks apellant ainult juhul, kui oleks olnud nendest üleandmisel hetkel teadlik.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada. Kolleegiumil on võimalik teha uus otsus, millega tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kuna pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue ostuhinna 10 000 krooni tagastamiseks ja sellelt intressi (viivise) saamiseks, siis TsMS § 651 lg 1 kohaselt kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 10 185,20 krooni ja sellelt summalt viivise. Hageja nõude aluseks on 25.01.2009 sõlmitud müügilepingu rikkumine kostja poolt. 25.01.2009 müügilepinguga müüs kostja hagejale 28.07.2008 sündinud tiibeti spanjeli. Septembris 2009 müüdud koer haigestus ja tal diagnoositi syrigomyelia ja hydrocephalus (vesipeasus ja süringomüelia). Vaidlust ei ole, et koeral avaldunud haigus ei ole selline, mida loetakse selle tõu puhul pärilikel põhjustel tekkinud haiguseks. Koera raviks kulus 10 185,20 krooni. Hagejal on õigus nõuda seoses lepingu rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist kostjalt müügilepingu p-de 3 ja 7 alusel. Müügilepingu p-s 7 on pooled kokku leppinud, et kui koeral ilmneb pärast loovutamist haigus või mõni muu oluline viga, mis on koeral varjatud kujul olnud juba loovutamise hetkel, on ostjal õigus nõuda vea alusel hüvitist, kui koer ei vasta p-s 3 mainitud andmetele või müüja on jätnud rääkimata sellistest temale teadaolevatest asjaoludest, millistel on tehingu otsustamise seisukohalt oluline tähtsus. Lepingu p 3 kohaselt ostja avaldab, et on koera üle vaadanud ja nõustub ta vastu võtma sellises seisundis, nagu on ja müüja kinnitab, et on rääkinud teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikest eelsoodumustest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Müüja kinnitab, et ta vastutab antud teabe tõepärasuse eest p-s 7 toodu kohaselt. Müüja on avaldanud ostjale, et koeral on väike nabasong, mis ei vaja operatiivset sekkumist. Seega lepingu p 7 alusel kahju hüvitamise üheks eelduseks on see, et müüdud koeral peab olema loovutamise (üleandmise) hetkel varjatud puudus, milleks võib olla kolleegiumi arvates koera haigus. Hageja väitis, et vesipeasus ja süringomüelia on kaasasündinud haigus ja see oli olemas koera hagejale üleandmisel. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, seega ka seda, et koer oli üleandmise ajal haige. Ebaõige on vastustaja käsitlus, mille kohaselt lasus kostjal kohustus tõendada, et koer ei olnud haige üleandmise ajal. Ka maakohus on selles osas tõendamiskoormise ebaõigesti määranud. Pooled ei vaidle, et müügilepingu sõlmimise ajal oli koer koos registreerimistunnistusega üle antud hagejale ja hageja on lepingu p 3 kohaselt looma üle vaadanud ja nõustub selle vastu võtma seisundis, nagu ta on. Koera üleandmisel (loovutamisel) oli koer väliste haigustunnusteta v.a nabasong, millele on kostja hageja tähelepanu juhtinud. Seega pidi hageja tõendama, et tegemist on haigusega, mis oli koeral olemas üleandmise hetkel. Hageja tugines koera ravinud loomaarsti Ranno Viitmaa antud arvamusele (lk 14-15), mille kohaselt võib olla koera haiguse tekkepõhjus pärilik ehk kaasasündinud ja haigusloo väljavõttele (lk 17), mille kohaselt on tegemist kaasasündinud kroonilise haigusega.

Maakohus leidis, et koeral ei olnud pärilikku haigust, kuid tegemist on kaasasündinud haigusega. Pärilike haigustena käsitles maakohus neid haigusi, millesse haigestumise risk on tõule omane ja mille esinemine on tingitud tõenäoliselt geneetilisest põhjusest. Teadusuuringute kohaselt ei ole vesipeasus ja süringomüelia tiibeti spanjelite geneetilised haigused. Eeltoodust on maakohus teinud järelduse, et juhul, kui tegemist ei ole pärilike põhjustega haigusega, siis on tegemist kaasasündinud haigusega. Õige on kaebaja väide, et maakohus ei ole sellise käsitluse võimalikkusele menetluses viidanud ega juhtinud poolte tähelepanu sellele. 10.03.2010 toimunud korraldaval kohtuistungil on maakohus selgitanud kostjale, et tal tuleb tõendada, et tegemist ei ole päriliku haigusega, eristamata pärilikku ja kaasasündinud haigust (lk 62). Apellant on maakohtu menetluses esitanud tõendid, mille kohaselt ei ole vesipeasus ja süringomüelia tiibeti spanjelitele pärilikud haigused. Maakohus ei ole otsuses sisustanud mõistet „kaasasündinud“. Kolleegium leiab, et mõistete sisustamisel tuleb lähtuda tähendusest, mis neil on tavaliselt, kui mõistete teistsugune sisu ei tulene vaidluse olemusest. Kolleegiumi arvates tavakasutuses sõna „pärilik“ näitab, et haigus on tekkinud päriliku eelsoodumuse tõttu, kuid „kaasasündinud“ tavatähendusena näitab, et haigus on olnud sünnihetkel olemas. Kaasasündinud haigus ei pea olema alati pärilik. Samas on võimalik kasutada eeltoodud termineid samasisulisena, kus mõlemad tähendavad pärilikku haigust. Hageja poolt esitatud R V arvamuses on öeldud: ... „Kuigi selliste muutuste süüd võivad olla mitmekesised, tuleks antud juhul pidada kõige tõenäolisemaks kaasasündinud ehk ka pärilikke põhjuseid. .... Sellisel juhul on tegemist päriliku sündroomiga, kus esinevad probleemid ajuvedeliku ringluses. ...“ Hilisemas kirjavahetuses ei ole R V eraldi käsitlenud mõisteid „pärilik“ ja „kaasasündinud“, vaid on kirjeldanud pärilikke ehk geneetilisi haigusi ja hageja koera haigusi sellest aspektist lähtudes (lk 88). Kolleegiumi arvates ei tulene R V arvamusest, et koer oli haige juba sündides ja seega oli haigus olemas ka loovutamise ajal, pigem on käsitletud arvamuses mõisteid „pärilik“ ja „kaasasündinud“ sünonüümidena, millele viitab R V poolne probleemi käsitlus järgnevas kirjavahetuses. Kostja on pöördunud arvamuse saamiseks teiste maade erialaspetsialistide (dr Sergio Rodenas ja dr Ane Uriarte) poole ja nende vastustest nähtub, et vesipeasust ja süringomüeliat ei peeta tiibeti spanjelite pärilikuks haiguseks, kuid ühegi spetsialisti arvamusest ei tulene, et vesipeasus ja süringmüelia on haigused, mis on tavapäraselt tiibeti spanjelil sünni hetkel olemas. Apellant on õigesti viidanud, et erialaspetsialistid on kohtule esitatud e-kirjades kasutanud mõisteid „pärilik“ ja „kaasasündinud“ sünonüümidena. Loomaarsti poolt peetud koera haigusloost (lk 17), tuleneb, et süringomüelia näol on tegemist kroonilise kaasasündinud haigusega. Samas jääb haigusloos sisalduv järeldus paljasõnaliseks, kuna ühestki esitatud tõendist ei tulene, mille alusel selline järeldus on tehtud. Seda, et haigus on kaasasündinud, ei saa järeldada ainuüksi diagnoosist, kuna ükski esitatud tõend seda ei kinnita, et vesipeasus ja süringomüelia on sellised haigused, mis on loomal juba sündides ja tavapäraselt ei teki need haigused loomal hiljem. Ka R V arvamusest tuleneb, et põhjuseid haiguse tekkeks võib olla mitmeid. Kuna tõendatud ei ole, et koer oli haige üleandmise (loovutamise) ajal, siis ei ole lepingu p-s 7 sätestatud eeldus müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks täidetud ja hageja ei ole õigustatud nõudma kahju hüvitamist. Eeltoodud põhjusel tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Apellant on vaidlustanud maakohtu järelduse, milles maakohus leidis, et müügilepingu p 7 on tühine osas, millega piiratakse kostja vastutust. Kolleegium leiab, et kuna eelnevalt on

tuvastatud, et tõendamata on asjaolu, et müüdud koeral oli puudus (oli haige) juhusliku hävimise riisiko ülemineku ajal (loovutamisel), mis välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis kolleegiumil puudub vajadus hinnata müügilepingu p 7 kehtivust vastutuse piiramise osas. Kuna mõlemad hageja nõuded jäävad rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

Margo Klaar

Kaupo Paal

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.