Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.aprillil 2011.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-63009
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Ellar Eesmaa vastu 481.01 euro nõudes
Hagihind
481.01 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Marge Goldberg, e-post: [email protected] Kostja: E. E., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
25.aprillil 2011.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista E. Elt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevus 481.01 eurot (nelisada kaheksakümmend üks eurot ja 01 senti), s.o. 7526.21 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (481.01 eurot) alates 15.12.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr 0140515L p-s 5.1 sätestatud määras (7% aastas).. 3.Välja mõista E. Elt Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 150.19 eurot (ükssada viiskümmend eurot ja 19 senti). Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 27.09.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto BMW 520l, 2,0, ehitusaasta 1997. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sealhulgas intressi, vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi kohustus lepingu p 6.3 kohaselt tasuma kostja. 26.09.2006..a ja 27.09.2006.a. sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille p 2.2.6 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingus ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena oli kostja võlgnevus 9368.35 krooni, lisaks viivisvõlgnevus 635.67 krooni. Kuna kostja võlgnevust ei tasutud, luges hageja lepingu üldtingimuste p 7.1.2 alusel erakorraliselt ülesöelduks. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Valdus taastati 29.05.2009.a. ning antud võõrandamiseks üle Saksa Auto ASle. Vara tagastamisteenuse ja realiseerimise eest on hagejale esitatud arveid summas 5500.00 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu ning hageja nõuab kostjalt 7526.21 krooni (481.01 eurot). Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p
1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 455 lg-test 1 ja 2 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete võlgnevust. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. alates 15.12.2010 liisingulepingu nr 0140515L p-s 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1600.00 krooni ja TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kuludest 750.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 2350.00 krooni, s.o. 150.19 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.