Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik OÜ KV esitas kohtule 03.09.2010 avalduse T OÜ-lt maksekäsu kiirmenetluses 95 379,18 krooni (üürivõla ja viiviste) saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite (ilma selgituseta). Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. 04.11.2010 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagi-menetluses Harju Maakohtus. Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat 09.11.2010 kohtumäärusega esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu. 02.12.2010 esitas OÜ KV hagi T OÜ vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused 02.12.2010 esitas hageja KV OÜ hagiavalduse kostja T OÜ vastu tasumata üüri ja kommunaalteenuste nõudes ja hageja palub kostjalt välja mõista 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni), sissenõutavaks muutunud viivise 732,84 eurot (11 466,44 krooni), viivise 0,05% päevas summalt 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni) alates 10.09.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning menetluskulud. Esitatud hagi kohaselt 17.06.2008 sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu Tartu linnas, XXXasuvate ruumide kasutamiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kuus iga äriruumide ruutmeetri kasutamise eest üüri 130 krooni, kokku igakuiselt 26 000 krooni, millele lisandub õigusaktidega sätestatud suuruses käibemaks üks kord kuus jooksva kuu 10. kuupäevaks. Lisaks kohustus kostja tasuma kõrvalkulude eest. Alates veebruarist 2010 tekkisid kostjal hageja ees üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlgnevused kokku summas 85 568,38 krooni. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud, on hageja arvestanud hagi esitamise seisuga viivist 0,05% päevas, kokku summas 11 466,44 krooni. Lisaks taotleb hageja VÕS § 113 lg. 1 sätestatu kohaselt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni selle kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistab, et poolte vahel on sõlmitud üürileping, kuid hageja on jätnud märkimata, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub teatud hetkest alates üüri väiksemas summas, kui see, mida hageja hagiavalduses väidab. Kostjal puudub hageja ees võlgnevus. Kohtuotsuse põhjendus Tulenevalt TsMS § 410 vaatab kohus tulenevalt hageja taotlusest antud asja läbi sisuliselt. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige MN sai 12.04.2011 kell 11.00 toimuvale istungile kohtukutse kätte 03. veebruaril 2011. MN esitas 11.04.2011 kohtule meili teel taotluse 12.04.2011 istungi edasilükkamiseks põhjendusega, et seoses külmetumisega on haigestunud ning tervislikust seisundist tulenevalt ei ole saanud tegeleda advokaadi leidmisega. MN ei ole kohtule esitanud perearsti tõendit selle kohta, et seoses haigestumisega ei ole tal võimalik osa võtta istungist. Äriregistri andmetel on kostjal ka teine juhatuse liige, KT. Kohus leiab, et äriühingu enda otsustada on, kuidas ta korraldab oma sisemist tööjaotust ning kuidas toimub äriühingu esindamine kohtuvaidluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja esindaja taotluse, antud tsiviilasi läbi vaadata sisuliselt. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled sõlmisid 17.06.2008 äriruumide üürilepingu Tartu linnas, XXX asuvate ruumide kasutamiseks (tlk. 36-47). Lepingu p. 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale äriruumide iga ruutmeetri kasutamise eest üüri 130 krooni kuus, kokku igakuiselt 26 000 krooni, millele lisandub õigusaktidega sätestatud suuruses käibemaks üks kord kuus jooksva kuu 10. kuupäevaks. Lisaks lepingu p. 3. 4. järgi kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude (prügiveo ja mistahes muude kommunaalteenuste; sealhulgas soe ja külm vesi, kanalisatsioon, koristus teenuse, elektrienergia, valveteenuse, sidekommunikatsiooni jne teenuste eest). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Alates veebruarist 2010 tekkisid kostjal hageja ees üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlgnevused kokku summas 85 568,38 krooni. Hageja esitas kostja vastu nõude, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 2010 aasta veebruarist tekkinud üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse kokku summas 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni). VÕS § 113 lg. 1 sätestatu ja lepingu punktis 3.7 kokkulepitu kohaselt palub hageja välja mõista viivise määras 0,05 % õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hagi esitamise ajaks summalt 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis 732,84 eurot (11 466,44 krooni) ning viivise 0,05% päevas alates 10.09.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning menetluskulud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel oli kostjal üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustus. Hageja nõue põhineb poolte vahel 17.06.2008 sõlmitud üürilepingul ja hageja on esitanud kostjale arved nr 3699, 3717, 3820, 3836, 3901, 3915, 4026 (tl 27-33) üüri ja –kõrvalkulude tasumiseks, millest kostjal seisuga veebruar 2010 on tasumata kokku summas 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni). Kostja ei ole vaidlustanud eelnimetatud arvete kättesaamist. Kostja väited, et poolte vahel oli kokkulepe, et teatud ajast tasub kostja väiksemat üüri, kui üürilepingus on kokku lepitud, on tõendamata ja põhjendamata. Vastavalt lepingu punktile 5. 2 leppisid pooled kokku, et ühe poole esitatud kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi kümne (10) päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele poolele koos vastavasisulise põhjendusega viie (5) päeva jooksul. Hageja väitel ei ole pooled sõlminud üüri vähendamise kokkulepet. Kostja ei ole esitanud kirjalikku kokkulepet üüri vähendamise kohta ega tõendanud selle sellise kokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta on hageja poolt esitatud arved tasunud. Seega leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele üüri- ja kõrvakulude võlgnevus summas 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni). VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punti 3.7. järgi on hagejal õigus nõuda maksetähtajaks tasumata summalt kostjalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 732,84 eurot (11 466,44 krooni) ja viivise 0,05% päevas summalt 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni) alates 10.09.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 732,84 eurot (11 466,44 krooni) ja viivis 0,05% päevas summalt 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni) alates 10.09.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 122 lg. 2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 5 468,82 eurot (85 568,38 krooni) Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.