Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretärid Kaidi Kanarbik ja Terje Üürike
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.aprill 2011. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9995
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi M.L. ( L.) vastu võlgnevuse 1 000 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS SEB Pank reg kood 10004252 Tornimäe 2 , 10145 Tallinn Volitatud esindajad: Juristid Raja Õnnik e-post:[email protected] Martin Velling e-post:[email protected] Kostja M.L. Esindajad advokaadid Karina Lõhmus Ein ja Brigitta Mõtus epost:[email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
15.märtsil 2011.a. Hagihind 1 000 000 Eesti krooni
Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633, VÕS § 142, § 145 lg 1, kohus otsustas: 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista M.L.lt AS-i SEB Pank kasuks käenduslepingust tulenev võlgnevus 1 000 000 Eesti krooni s.o. 63 911.65 eurot ( kuuskümmend kolm tuhat üheksasada üksteist eurot ja 65 senti).
Kohtukulude jaotus Jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja ja Luikse OÜ sõlmisid 04.07.2007.a investeerimislaenu lepingu nr 11231458, mille alusel hageja andis eelpool nimetatud äriühingule laenu summas 5 015 000 Eesti krooni Intressimääraga Eesti kroonide laenude baasintress+ 1,9 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 04.07.2008.a. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 04.07.2007.a hageja ja M.L. vähel käendusleping nr 2007024501 käendatava vastutusega maksimumsummas
00 000 Eesti krooni.Käenduslepingu p.4.4. kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki nõudeid, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud lepingu alusel. Laenulepingu punkti 5.2. alusel kohustus laenusaaja tagastama laenu elamute müügihinnast minimaalselt 2 100 000 EEK-i elamu kohta või 95 % käibemaksuga müügihinnast. Laenuleping lõppes ja nõuded muutusid sisenõutavaks 04.09.2008.a. Luikse OÜ ega kostja ei ole täitnud laenulepingu järgseid maksekohustusi ning tagastanud laenu ega sellelt arvestatud intresse.Seisuga 04.03.2009.a on Luikse OÜ võlgnevus AS SEB Pank ees summas 3 568 994.89 EEK-i. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 1 000 000 krooni ja jätta hagilt tasutud riigilõiv 75 000 krooni kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule 31.märtsist 2009.a. ( tl 25-26) vaidleb kostja hagile vastu järgmistel põhjustel: VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Hageja ja Luikse OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate OÜ Luikse kohustuste tagamiseks on OÜ-le Luikse kuuluvatele Sauga vallas Tammiste külas asuvatele kinnistutele seatud hüpoteek summas 6 520 000 krooni hageja kasuks.Seega on hageja nõue, mis tuleneb hageja ja OÜ Luikse vahel sõlmitud laenulepingust, täies ulatuses tagatud hüpoteekidega.Seega ületab hüpoteekide summa olulisel määral hageja kogunõuet OÜ Luikse vastu. Arvestades VÕS § 149 lg 5 sätestatut ja asjaolu, et OÜ Luikse , so põhivõlgniku kohustuse tagamiseks on OÜ-le Luikse kuuluvad kinnistud koormatud hageja kasuks hüpoteekidega summas 6 520 000 krooni, on kostjal õigus nõuda, et hageja rahuldaks oma nõude hüpoteekide arvel ja et hageja nõuet kostja vastu ei rahuldataks. Hageja kirjalik arvamus kostja vastuse kohta 20.aprillist 2009.a. ( tl 28-29). Hageja leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited on teoreetilised, milles on jäetud tähelepanuta järgmised faktilised asjaolud: Hageja on 03.03.2009.a esitanud täitmisavalduse põhivõlgniku OÜ Luikse poolt hageja kasuks hüpoteegiga summas 6 520 000 koormatud kinnistute osas. Täiteavalduses esitatud hageja nõude suurus põhivõlgniku vastu on summas 3 568 994. 89 krooni. Pandiõigusega koormatud vara eelduslikuks realiseerimisväärtuseks on kokku 700 000 krooni ( alusel LVM Kinnisvara eksperthinnangud nr 011-09U ja 012-09U 22.09.2009.a). Hageja leiab, et kostja viide tema varanduslikule seisundile tuleb jätta tähelepanuta, kuna käenduslepingu sõlmimisel pidi kostja arvestama käendusest tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumisega. Menetluse käik
12.06.2009.a. ( tl 50-51) esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks, milles teatas, et on alustanud täitemenetlust Luikse OÜ suhtes, kelle käenduslepingust tulenevat kohustust kostja vastavalt käenduslepingule nr 2007024501 käendab. Kohus peatas menetluse määrusega 02.07.2009.a. kuni 01.10.2010.a. 27.09.2010.a. uuendas kohus määrusega menetluse ja palus pooltel esitada oma kirjalikud seisukohad ja taotlused 15.oktoobriks 2010.a. Kostja esitas kohtule kirjaliku tasaarveldusavalduse ( tl 83-85). Taotluses on kostja märkinud järgmist:
Hageja lisab OÜ Luikse konto väljavõtte, millest nähtub, et laekumised perioodil 01.04.2006.a. kuni 03.07.2007.a olid kokku 1 688 576.42 Eesti krooni.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled võimaliku kompromissi saavutamise nimel , uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et hagi kuulub esitatud kujul rahuldamisele. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole teisiti ette nähtud. Käendus on üks tavalisemaid isiklike tagatiste liike.Seeläbi antakse võlausaldajale põhivõlgniku vara kõrval võimalus rahuldada oma nõue kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral käendaja vara arvel.Käenduse kaudu omandab võlausaldaja senise võlgniku vastu suunatud nõude kõrvale uue ja põhimõtteliselt samasisulise võlaõigusliku nõude kolmanda isiku ehk käendaja vastu. Käendus on seega leping, mis sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Reeglina tekib käenduskohustus tagatava nõude võlausaldaja ja käendaja kohustusest.Põhivõlgniku osalemine käenduslepingu sõlmimisel või tema nõusolek ei ole vajalik. Põhivõlgniku varalise seisundi kontrollimine ja vastavate prognooside tegemine on käendaja ülesanne ja seda ei saa üle kanda oma lepingupartnerile. Seetõttu on asjasse mittepuutuvad kostja väited, et hageja ei hinnanud OÜ Luikse maksevõimet objektiivselt.Arvestada tuleb, et põhivõlgniku varalise seisundi ebaõige hindamise riski kannab käendaja ja see on asjaolusid arvestades põhjendatud, sest kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige.Tähelepanuta tuleb jätta kostja vastuväted nagu oleks hageja initsiatiivil sõlmitud laenuleping panga ja põhivõlgniku vahel, et hageja ei kontrollinud laenu andmisel OÜ Luikse juhatuse liikme finantsteadmisi jne.Kohtu hinnangul on kostja vastuväidetes käsitlenud hageja ja põhivõlgniku vahelise laenulepingu sõlmimise asjaolusid, mis tuleb jätta tähelepanuta.Hageja palub hagi rahuldada käenduslepingu alusel, mis on iseseisev õigussuhe hageja ja kostja vahel. Kostja taotlus tasaarvestuse tegemiseks ei kuulu rahuldamisele juba võlaõigusseadusest tuleneva piirangu tõttu s.o. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväidet.
Hagi on tõendatud 04.07.2007.a sõlmitud laenulepinguga ja selle lisakokkulepetega, käenduslepinguga, mille p-ti 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 1 000 000 Eesti krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.