Tsiviilasi nr 2-10-64766
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20. aprill 2011 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-64766
Tsiviilasi
Jüri Lõsaku hagi Allied Irish Banks, p.l.c. vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes mittevaraline nõue
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Jüri Lõsak kostja Allied Irish Banks, p.l.c. (registrikood 24173, asukoht Bankcentre Ballsbridge Dublin 4 Iiri) Eesti filiaali kaudu (registrikood 11452136, asukoht Roosikrantsi 11 10119 Tallinn), esindaja Kadri Uus, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
31. märts 2011
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Elagin
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-6) 17.12.2010 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles Jüri Lõsak laenulepingu nr EME-2019.1 ülesütlemise seadusvastaseks tunnistamist ja kostja kohustamist uue laenu tagasimaksegraafiku koostamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.11.2007 laenulepingu nr EME-2019.1 ja 22.11.2007 notariaalse lepingu nr 4934/2007, mille alusel seati hüpoteek kinnisasjale XXX Hageja täitis laenulepingu tingimusi kuni 15.01.2010, mil lõppes haigusleht. Peale haiguslehe lõppemist polnud hagejal töökohta ega sissetulekut ja ta ei olnud võimeline jätkama laenu tagasi maksmist. Hageja pöördus kostja poole ja rääkis kliendihaldur Tatjana Domninaga ning palus üheks aastaks maksepuhkust. Jaanuaris helistas tagasi kostja esindaja Andrus Vainlo ja lubas, et tehakse märge arvutiprogrammis hageja maksepuhkuse kohta kuni juunini 2010. Hageja oli juunist kuni augustini välismaal ravil, kuid perioodiliselt ootas kostja vastust. Hageja leidis ootamatult 19.08.2010 oma postkastist kohtutäituri teatise kinnisasja XXX arestimise kohta. 24.08.2010 vormistas kohtutäitur Ivi Kalmet kinnisasja arestimise akti ja andis hagejale kätte 25.06.2010 täitmisteate. Sellega sai hageja teada, et kostja on esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks seoses laenusummade mittelaekumisega ja on lõpetanud ühepoolselt laenulepingu. 31.08.2010 esitas hageja uue ettepaneku võlgnevuse likvideerimiseks ja maksegraafiku. 16.09.2010 sai hageja kostjalt vastuse, et avaldust ei saa rahuldada ja et võlgnevus on 3000 eurot. 17.11.2010 saatis kostja hagejale kirja kindlustuspoliisi uuendamise kohta ja veel 07.12.2010 vormistas hageja uue kindlustuspoliisi. Kostja aga ei loobu täitemenetlusest ega ole nõus uue maksegraafiku koostamisega. Hageja ei ole kätte saanud 20.05.2010 kostja teadet laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei ole laenulepingu ülesütlemisest teavitanud hagejat elektrooniliselt, lihtpostiga ega telefoni teel. Seega ei ole kostja tegevus laenulepingu ülesütlemisel kooskõlas seadusega. Hageja soovib jätkata oma laenulepingu järgsete kohustuste täitmist. Hageja lisas tõenditena koopiad laenulepingust nr EME-2019.1 (tl 7-16), 22.11.2007 hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust (tl 17-21), 31.08.2010 avaldusest (tl 22), e-kirjavahetusest (tl 23-26), kindlustuspoliisi uuendamisest (tl 27-33), 20.05.2010 lepingu ülesütlemise teatest (tl 34), kinnistu registriosa nr 3019803 väljavõttest (tl 36-37), täitemenetluse dokumentidest (tl 42-65) ja 07.12.2010 e-kirjast (tl 66-67). Kostja vastus (tl 121-123) Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal Jüri Lõsaku hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt olid kostjal alused laenulepingu ülesütlemiseks olemas. Hageja täitis laenulepingu maksegraafikut ebakorrektselt (p-d 22.1.1, 22.2) ja jäi laenumaksetega hiljaks juba alates teisest graafikujärgsest maksest. Ebakorrektne maksegraafiku täitmine kestis kuni viimase laekunud makseni 05.12.2009. Graafikujärgne võlgnevus oli selleks ajaks kasvanud juba 1351,80 euroni. Hilisemaid laenumakseid hagejalt kostjale laekunud ei ole. Hageja ei teavitanud kostjat tema suhtes algatatud kohtuasjadest (p 22.1.6): kinnisasjal lasub hüpoteek ja käsutamise keelumärge AS FEB kasuks. Hageja võttis endale täiendavaid rahalisi kohustusi, teavitamata sellest kostjat (p 21.3.6). Kostja on saatnud hageja postiaadressile kokku 20 mittetähtaegse tasumise kirja teavitusega võlgnevuse tasumise kohustusest, sh ka 08.03.2010 saadetud jooksva võla teatis ja 20.05.2010 saadetud lepingu ülesütlemise teade. 2(4)
Viimased kaks kirja saadeti hagejale tähitud postiga, mis tulid hiljem kostjale tagasi. Kostja oli veendunud, et hageja on oma postiaadressi muutnud kostjat sellest teavitamata. Kostja oli korduvalt üritanud 2010. aastal hagejat telefoni teel kätte saada ja otsis hagejat tema elukohast. Kahjuks ei õnnestunud hagejaga täiendavaid kokkuleppeid sõlmida, kuna hageja ei olnud kostja jaoks kättesaadav. Kostja alustas täitemenetlust vara sundmüügiks. Kostja oli veendunud, et kui kohtutäitur hagejaga kontakti saab, on hagejal õigus nõue vaidlustada, sealhulgas informeerida kostjat, et ta ei ole teatist lepingu ülesütlemise kohta kätte saanud. Hageja väidab, et ta suhtles 2009 detsembris kliendihaldur Tatjana Domninaga, kes lubas juhtkonnale edastada info hageja maksepuhkuse soovi kohta üheks aastaks. Kostja kinnitab, et tööleping Tatjana Domninaga lõpetati poolte kokkuleppel 12.12.2008, millest tulenevalt ei saanud Tatjana Domnina mitte kuidagi hagejalt makseuhkuse sooviavaldust vastu võtta. Lisaks ei vormista kostja maksepuhkuseid telefoni teel, vaid täidab selleks ettevõttesiseseid protseduurireegleid, mille tulemusel sõlmitakse kirjalik kokkulepe laenuandja ja laenusaaja vahel. Hageja kinnitused ja selgitused maksepuhkuse kohta on ebaõiged, et kostja ei ole talle maksepuhkust 2010. aastaks võimaldanud. Hageja ei ole kostjale esitanud 2009 detsembris avaldust maksepuhkuse saamiseks. Hageja väitel nõudis kostja temalt kindlustuspoliisi uuendamist täitmaks lepingust tulenevaid kohustusi. Vara omanik kohustub hoidma lepingu objekti kindlustatuna kuni hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseni (hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping p 4.4). Kostja ei saa ka nõustuda hageja ettepanekuga uue maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja maksejõuetust tõendab Krediidiinfo väljavõte ja senine maksekäitumine. Kostja lisas tõenditena koopiad laenulepingu nr EME-2019.1 maksegraafikust (tl 124-126), Krediidiinfo väljavõttest (tl 127), kinnistu registriosa nr 3019803 väljavõttest (tl 128-129), 20.05.2010 lepingu ülesütlemise teatest (tl 130) ja jooksva võla teatistest (tl 131-149). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Jüri Lõsak rikkus laenulepingust nr EME-2019.1 tulenevat kohustust tagastada laenusumma ja tasuda intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kostja poolt esitatud laenulepingu maksegraafikuga (tl 124-126), millest nähtub, et kostja on hilinenud laenumaksetega juba alates teisest graafikujärgsest maksest 01.01.2008 ja alates 01.01.2010 ei ole tasunud ühtegi graafikujärgset makset. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt õiguskaitsevahendina kasutatud laenulepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja leiab, et laenuleping ei ole kehtivalt ülesöeldud, kuna talle ei ole kätte toimetatud laenulepingu ülesütlemise teadet. Kostja loeb laenulepingu ülesöelduks 20.05.2010 ülesütlemise teatega. Hageja leiab, et laenulepingu ülesütlemisest ei ole hagejat teavitatud ettenähtud korras, e-kirja, lihtkirja ega telefoni teel. Vaidluses laenulepingu ülesütlemise teate kättesaamise üle nõustub kohus kostjaga, et teade on hagejale kätte toimetatud kooskõlas lepinguga ning tuleb lugeda hageja poolt kättesaaduks ja seega tema suhtes kehtivaks. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja saatis teatised hageja laenulepingus antud aadressil XXX Tartu, mis on ühtlasi ka hagejale kuuluva kinnisvara aadress. Laenulepingu punkti 26.1 kohaselt peavad kõik lepingu alusel edastatavad teated olema vormistatud kirjalikult eesti keeles. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik teated vormistada kirjalikult ja edastada adressaadile tähitud postiga kinnisvara aadressil, kui lepingu preambulis ei ole märgitud teistsugust aadressi. Lepingu punkti 26.2 kohaselt kui teate edastamiseks kasutatakse Eesti Vabariigi postiteenuse osutajate teenuseid, loetakse teade kätte saaduks viis (5) päeva pärast selle postitamist, kui ei tõendata teistsugust kättesaamise kuupäeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi muutub ülesütlemisavaldus kui ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus 3(4)
on seisukohal, et kostja toimetas ülesütlemise teate hagejale kätte kooskõlas lepinguga. Arvestades laenulepingu punktist 21.3.1 tulenevat laenusaaja kohustust teatada laenuandjale kohe, kui ilmneb muutus laenusaaja aadressis, kontaktandmetes, töökohas, isikut tõendavatele dokumentidele kantavates või muudes isikuandmetes, on kostja teate saatmisel tähitud kirjana hageja poolt lepingus antud aadressil käitunud heas usus ning teise lepingupoole huvisid arvestavalt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis osutaksid sellele, et hagejal esinesid objektiivsed takistused saadetud teatistega tutvumiseks. Kohtumaterjalid annavad pigem aluse väita, et hageja vältis ülesütlemise avalduse vastuvõtmist eesmärgiga edasi lükata teates märgitud tagajärgede saabumist. Hageja etteheide, nagu oleks kostja pidanud püüdma teadet edastada ka muid võimalusi kasutades, ei ole põhjendatud. Laenulepingu punkti 26.3 kohaselt võib laenusaaja esitada laenuandjale kirjaliku taotluse teadete, sealhulgas arvete ja maksegraafikute, edastamiseks elektrooniliselt või faksiga koos edastamise kinnitusega. Vaidlust ei ole, et hageja oleks viidatud kirjaliku taotluse teadete edastamiseks muul viisil kui tähitud postiga kostjale esitanud. Kostja esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kostja ei olnud hagejale enam kättesaadav ka telefoni teel. Hagejale saadetud lepingu ülesütlemise teatest nähtub selgelt kostja tahe lõpetada laenuleping ühepoolselt ning antud juhul sidus kostja 08.03.2010 võla teatisega laenulepingu ülesütlemise lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmisega hagejale antud täiendava tähtaja 30.03.2010 jooksul. Asja materjalidest nähtub (tl 132-149), et kostja on saatnud hagejale peale nimetatute veel 18 mittetähtaegse tasumise teatist, millel aga ei ole laenusaaja suhtes olnud mingit distsiplineerivat toimet. Kostja on viidanud veel hagejapoolsetele laenulepingu rikkumistele, et hageja ei teavitanud kostjat tema suhtes algatatud kohtuasjadest (laenulepingu p 22.1.6) ja täiendavate rahaliste kohustuste võtmisest (laenulepingu p 21.3.6). Hageja suutmatust laenulepingust tulenevaid kohustusi täita kinnitavad ka tema enda kohtuistungil antud selgitused, et ta ei suuda kostja ees oma kohustusi täita, sest kõik arveldusarved pankades on arestitud. Tartu Maakohtu 20.01.2011 määrusega peatati hagi tagamise abinõuna antud tsiviilasjas täitemenetlus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses olevas täiteasjas nr 047/2010/979. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi tagamine hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab poolte menetluskulud täielikult hageja kanda.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.