Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Lindorff Eesti AS esitas Kadri Saarna vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 581.53 eurot, intress 105.48 eurot, viivised 305.01 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Hagiavalduse kohaselt müüs Quelle OÜ kostjale sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel kaupu hinnaga 843.56 eurot. Kostjal on sellest tasumata 581.53 eurot, Quelle OÜ on lepingust tuleneva nõude loovutanud hagejale. Hageja nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 17.03.2008.a ning hageja arvestab tasumata summadelt lepingu järgi viivist 20% aastas. Hageja leidis hagi aegumise kohta, et tulenevalt TsÜS §-st 154 muutusid osamaksed sissenõutavaks 2007. ja 2008. aastal. Aegumine algas vastavalt 01.01.2008.a ja 01.01.2009.a. Vastavalt TsÜS §-le 160 lg 2 p 3 peatus aegumine avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses 2010.a detsembris. Hageja esitas 06.12.2010.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kohus lõpetas selle menetlemise 04.02.2011.a määrusega. Seega ei ole nõue aegunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud, kuna hageja ei ole kostja poole nõudega pöördunud kolme aasta jooksul. Kostja üritas nõuet Quelle OÜ ees täita, kuid tal puudusid makse rekvisiidid ning osaühingu kodulehte, kust saaks rekvisiite vaadata, enam ei eksisteeri.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 13.02.2007.a sõlmis kostja OÜ-ga Quelle järelmaksuga ostu-müügilepingu (tl 15-16). Kostja ostis külmiku hinnaga 10 999 krooni, sellele lisandus intress 2199.80 krooni. Kostjal oli kohustus tasuda osamaksed 1099.90 krooni suuruste summadena igakuiste maksetena alates 16.04.2007.a. Viimane makse tuli tasuda 17.03.2008.a. • Kostjal on tasumata osamaksed kogusummas 581.53 eurot (9098.97 krooni) ja intress summas 105.48 eurot (1650.40 krooni). • Quelle OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Seega on pooled sõlminud müügilepingu VÕS § 208 lg 1 järgi ja laenulepingu VÕS § 396 kohaselt. Tulenevalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS §-st 403 lg 3 on tegemist lisaks tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt tekkis Quelle OÜ-l kohustus müüa külmik ja kostjal kohustus selle eest tasuda krediidilepingus kokku lepitud maksetähtaegadel. Ostu-müügi lepingu kohaselt esitab Quelle OÜ tellijale arve, kus on ära näidatud osamaksete täpne maksegraafik. Osamaksed kuuluvad tasumisele iga vastava järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Seega tekkis kostja maksekohustus (s.t hageja nõue muutus sissenõutavaks) maksegraafikus (tl 16) märgitud maksetähtpäevadel. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, ta on võlgu 581.53 eurot ning seega kuuluks võlgnetav summa väljamõistmisele VÕS § 396 alusel. Lepingu järgi lisandub põhivõlale intress 20% aastas ehk 1.667% iga järelmakse perioodi kuu kohta. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kostja pidi tasuma hagejale korduvaid, graafikujärgseid makseid. Vastavalt TsÜS §-le 154 oli nende täitmise nõude aegumistähtaeg kolm

aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Järelikult algas 2007.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg 01.01.2008.a ning 2008.a sissenõutavaks muutnud nõuete aegumistähtaeg 01.01.2009.a. Aegumistähtaeg on 3 aastat – 2007.a maksed oleksid aegunud 31.12.2010.a ja 2008.a maksed 21.12.2011.a. Kohtute andmebaasi ja Pärnu Maakohtu 04.02.2011.a määruse kohaselt esitas Lindorff Eesti AS 06.12.2010.a. avalduse maksekäsu kiirmenetluses Kadri Saarna vastu (tsiviilasi nr 2-10-60842). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maksekäsu kiirmenetluses esitati nõue 13.02.2007.a sõlmitud lepingust tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Tulenevalt TsÜS §-st 160 lg 1 ja lg 2 p 2 peatus aegumine seega 06.12.2010.a. Nimetatud paragrahvidest tulenevalt peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 04.02.2011.a määrusega ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsÜS § 160 lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Kuna kohtumenetlus jätkus, ei lõppenud aegumise peatumine. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõude aegumine algas 01.01.2008.a ning 01.01.2009.a ja kulges kuni 06.12.2010.a. Seega ei olnud hagi aegumise 3-aastanud tähtaeg hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise ajaks möödunud ning hagi ei ole aegunud. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 396 alusel ning intressinõude VÕS § 94 alusel. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustuste nõue, s.t viivised. Kuivõrd hagiavalduse esitamise ajaks ei oleks põhinõue aegunud, ei ole aegunud ka viiviste tasumise nõue. Kostja kohustus viiviseid tasuda tuleneb VÕS §-st 113 lg 1 ning poolte vahel sõlmitud lepingust, viiviste määraks on lepingust tulenevalt 20% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase makse sissnõuetavaks muutumisest 17.03.2008.a, kuigi ülejäänud osamaksed muutusid sissenõutavaks juba varem, maksetähtpäeva saabudes. Kostja ei ole hageja viiviste arvestust vaidlustanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 305.01 eurot ning TsMS § 367 alusel viivised alates 18.02.2011.a. Viiviste määr on 20% aastas, s.t 0.05% päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 127.82 eurot. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulu on põhjendatud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.