2-07-28270/64 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 2006. aasta kevadel töövõtulepingu OÜ-ga Fasso Ehitus fassaaditööde teostamiseks. Hageja ei tegelenud lepingu sõlmimisega ning seetõttu ei tea ta lepingu sõlmimise täpset kuupäeva ega tasustamise korda. Töid teostati 2006. aasta mais-juunis. Teostatud töö eest pidi OÜ Fasso Ehitus maksma kostjale 63 400 krooni. Hageja võõrandas 02. novembril 2006 osaühingu osa. Kuna hageja ja kostja suhete lõppemise momendil tellija OÜ Fasso Ehitus ei olnud veel maksnud kostjale fassaaditööde teostamise eest, kohustus kostja juhatuse liige Igor Tsvetkov 13. novembril 2006 maksma hagejale 50% OÜ Fasso Ehitus jaoks tehtud töö eest. Kostja juhatuse liige andis hagejale võlatunnistuse. Hagejale antud võlatunnistuses on ära näidatud OÜ Fasso Ehitus võlgnevuse summa suuruses 63 400 krooni. Hageja väitel maksis OÜ Fasso Ehitus teostatud tööde eest kostjale 20. detsembril 2006 summa 11 800 krooni, 29. jaanuaril 2007 summa 18 200 krooni ja 02. aprillil 2007 summa 36 400 krooni, kokku 66 400 krooni. Hageja leiab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle, täitmist. Hageja väitel ei ole kostja kuni hagi esitamiseni maksnud hagejale tulult väljamaksmisele kuuluvat summat, see tähendab ei ole kohustust täitnud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 20 872 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 03. detsembril 2010 kohtule nõude suurendamise avalduse. Hageja väitel vastavalt võlakirjale, mis oli kostja poolt välja antud 13. novembril 2006, kohustus kostja tasuma hagejale 50% summalt 63 400 krooni pärast selle summa saamist firmalt Fasso. Hageja suurendab hagi summat ja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 31 700 krooni. Vastuseks kostja seisukohale, et kostja poolt 13. novembril 2006 välja antud võlakirjas märgitud firma „FASSO“ ei ole firma OÜ Fasso Ehitus VDWS, kellega kostja sõlmis 01. juunil 2006 lepingu Osten 1. leiab hageja, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks sõlminud mingi muu lepingu firmaga Fasso, kes on märgitud võlakirjas ning kellega koostöö tulemusel oleks tekkinud võlg summas 63 400 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja teadis, et tegemist on nimelt OÜ Fasso Ehitis VDWS võlaga kostja ees ja ei ole esitatud tõendeid kostjal teise firma võla olemasolust, mille nimes oleks märgitud sõna „Fasso“. Kostja poolt välja antud võlakirjas on selgelt märgitud koostöö olemasolu kostja ja firma „Fasso“ vahel, samuti on märgitud kostja poolt konkreetne võla summa 63 400 krooni. Hageja leiab, et pooled pidasid võlakirja vormistamisel silmas OÜ Fasso Ehitus VDWS võlga (leping Osten 1) kostja ees. Võlakirja kirjutas kostja isiklikult ning tema väited, et hageja võttis kuskilt firma nime, on ebakorrektsed. Kohtuistungil hageja nõustub, et võlakiri oli kirjutanud kostja kui juriidilise isiku nimel. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: pangakonto väljavõtted (t.l.-47-49, I kd); võlakiri (t.l.-50, I kd, tõlge t.l.-51, I kd).

2-07-28270 Kohtuistungil 30. märtsil 2011 hageja loobus tõenditest t.l.-33-36, I kd, kostja nõustus tõenditest loobumisega. Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole kostja kunagi tegemist teinud võlakirjas märgitud firmaga „Fasso“ või hagiavalduses märgitud OÜ-ga Fasso Ehitus. Kostja nõustub, et 01. juunil 2006 sõlmis kostja lepingu Osten 1, kuid mitte nimetatud firmadega, vaid OÜ-ga Fasso Ehitus VDWS, registrikood 10951021, fassaaditööde teostamiseks Tallinnas summale 135 000 krooni (lisandub käibemaks 18%). Tööd selle lepingu järgi algasid 2006. aasta juunis. Tasu lepingujärgse töö eest maksti tavalises korras, st tööde täitmisel ja tehtud tööde allkirjastatud vastuvõtuakti alusel. Töö iga etapi lõpetamisega kaasnes täidetud tööde akti koostamine. Vastavalt sellele aktile esitas kostja tellijale arve tehtud tööde eest, pärast seda tasuti see arve OÜ Fasso Ehitus VDWS arveldusarvelt rahaliste vahendite ülekande teel kostja arvele. Lepingu Osten 1 järgi oli juunikuus kostja poolt tehtud töid summale 50 254,24 krooni (lisandub käibemaks 18%), kogusummas 59 300 krooni. Seejärel oli lepingu Osten 1 järgi tööd peatatud. Juulis ja augustis täitis kostja firma teise firma tellimust. Augustikuus olid lepingu Osten 1 järgsed tööd taastatud. Oli täidetud tööde II etapp. Etapi kogusumma oli 20 000 krooni (lisandub käibemaks 18%), kogusumma 23 600 krooni. Hageja tuli 13. novembril 2006 kostja esindaja juurde ja teatas, et tema arvestuste kohaselt peab hageja saama veel raha objekti Osten 1 eest, kuna leping summale 135 000 krooni on allkirjastatud tol ajal, mil ta oli omanik. Kostja esindaja selgitas hagejale, et leping on alla kirjutatud summale 135 000 krooni, kuid tööd hageja lahkumiseni OÜ-st Interkrait on tehtud vaid summale 50 254,24 krooni ja 20 000 krooni. Ülejäänud raha, enne kui see saada, peab OÜ Interkrait veel ära teenima, sest tol hetkel ei olnud veel teada, kas tööd selle lepingu järgi jätkuvad või mitte. Raha, mis oli saadud objekti järgi juba teostatud tööde eest, kostja esindaja ja ka firma teised töötajad said juba kätte palga näol. Kostja esindaja keeldus hagejale raha maksmast. Pärast keeldumist ütles hageja, et kui kostja esindaja talle ei tagasta nimetatud summat või ei anna tagatist selle summa väljamakseks lähimal ajal, teatab hageja kostja esindaja abikaasale kostja esindaja isikliku elu üksikasjadest Tallinna linnas, mis on hagejale teada saanud. Kostja esindaja väga hindab oma perekonda ja sealolevat rahulolu. Teades, et selline teade võib saada perele löögiks, kostja esindaja nõustus andma hagejale võlakirja tema poolt nõutava summa väljamaksmiseks tulevikus. Võlakirja teksti dikteeris hageja ise. Kostja esindaja ei tea, kust kohast võttis hageja firma nimetuse. Kostja nõustub, et OÜ Fasso Ehitus maksis kostjale alljärgnevad summad: 20. detsembril 2006 summa 11 800 krooni, 29. jaanuaril 2007 summa 18 200 krooni ja 02. aprillil 2007 summa 36 400 krooni, kokku 66 400 krooni ja need summad tõepoolest laekusid kostja arvele, kuid tööde eest, mis olid tehtud lepingu Osten 1 järgi 2006. aasta detsembris ja 2007. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Kostja märgib, et OÜ Interkrait täitis mitte firma Fasso ega ka firma Fasso Ehitus tellimusi, vaid OÜ Fasso Ehitus VDWS tellimusi. Need on täiesti erinevad firmad. Raha teostatud tööde eest maksis samuti OÜ Fasso Ehitus VDWS. Kostja ei ole kunagi teinud koostööd firmaga Fasso ega ka OÜ Fasso Ehitusega, mingeid lepinguid ei ole nendega sõlminud, mingeid töid ei ole teostanud ja mingeid rahalisi vahendeid nendelt ei ole saanud. Sellise firma olemasolust ei ole samuti teadlik. Vastavalt Eestis olevale äriregistrile on sõnaga Fasso registreeritud mõningad firmad, kuid firma Fasso puudub. 3(7)

Kostja selgitab, et hageja, kes tol hetkel oli kostja juhatuse liige, teatas 2006.aasta aasta kevadel kostja esindajale, et hageja ja mõned firma töötajad teostavad õhtusel ajal ja puhkepäevadel töid eraobjektil. Hageja selgitas kostja esindajale, et sõlmis objekti suhtes suulise lepingu OÜ-ga Fasso. Poolte kokkuleppel oli OÜ Fasso kohustatud tasuma selle objekti eest sularahas. Pärast nende tööde lõppemist mais-juunis 2006 teatas hageja, et OÜ Fasso mõtles ümber ja soovib arveldada OÜ-ga Interkrait ülekande teel arveldusarvele. Selleks andis hageja kõik firma vajalikud rekvisiidid. OÜ-lt Fasso ei ole kostja arveldusarvele raha laekunud. Pärast väljaarvamist omanike seast ja OÜ-st Interkrait vabastamist sundis hageja kostja esindajat kirjutama võlakirja, milles on märgitud, et OÜ Fasso poolt võla tasumise korral ja sellelt summalt kõikide maksude tasumist, makstakse hagejale 50% võlasummast. Kuna OÜ-lt Fasso ei ole senini raha laekunud, siis ei saa hagejale mingeid makseid teha. Vaatamata firmade OÜ Fasso ja OÜ Fasso Ehitus VDWS nimede sarnasusele on need täiesti erinevad firmad. OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS kostja arvele saabunud summad ei lange kokku võlakirjas nimetatud summaga ja neil pole mingit kokkupuudet avaldatud võlgnevusega, kuna olid saadud absoluutselt teise objekti eest ja muude tehtud tööde perioodi eest. Kostja kinnitab oma kohustust hageja ees, kuid ainult neil tingimustel, mis on äratoodud võlakirjas, ehk raha laekumine OÜ-lt Fasso. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja oleks OÜ-lt Fasso saanud raha. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil 24. novembril 2010 võttis kostja omaks, et on 13. novembri 2006 võlakirja omakäeliselt kirjutanud. Kostja võttis omaks, et võlakiri oli kirjutatud OÜ Interkrait ehk kostja nimelt. Kostja võttis omaks, et 02. aprillil 2007 laekus summa 66 400 krooni OÜ Intrkrait arvele. Kostja selgitab, et kirjutas selle omakäeliselt hageja etteütlemisel ja surve all. Kostja esindaja oli Tallinnas ja hageja lubas helistada kostja esindaja naisele ja teatada, et kostja esindaja elab siin lõbusat elu ning kuna kostja esindajal oli pereasjad sel ajal pingelised, kostja esindaja kartis lahutust, siis tegi ta seda, mida käskis hageja. Kohtuistungil 30. märtsil 2011 teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid võlakirja sisu osas. Kostja võttis omaks, et alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2007 laekus kostja arvele kokku 66 400 krooni OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS ja selgitab, et summa oli saadud 2007. aastal teostatud tööde eest. Kostja võttis omaks, et võlgnevus, millest poole pidi maksma hagejale, oli tekkinud OÜ Fasso Ehitus VDWS tööde teostamise eest 2006. aasta mai kuus. Kostja nõustub, et leping oli sõlmitud ka fassaaditööde teostamiseks. Võlgnevus oli fassaaditööde teostamise eest, võlgnevust ei ole veel tasutud. Kostja on seisukohal, et võlakirjas tuleb mõelda seda firmat, mis on sinna märgitud. Kostja väitel ta selle firmaga ei tegelenud, sellega tegeles hageja. Kostja saab võlakirjast aru selliselt, et nii nagu on võlakirjas kirjutatud peab maksma poole võlasummast, kui laekub võlgnevus OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS meie arvele, mida kunagi polnud üle kantud. Kostja selgitab, et firma Fasso oli raha üle kandnud fassaaditööde eest lepingu nr OSTEN 1 alusel, raha oli üle kantud, aga see ei olnud see firma mis oli võlakirjas. Siiamaani summad laekunud ei 4(7)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt 13. novembri 2006 võlakirjast tulenev võlgnevus 31 700 krooni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et kostja on 13. novembril 2006 koostanud ja esitanud hagejale võlakirja, mille kohaselt on kostjal võlgnevus firmale Fasso summas 63 400 krooni ning firma Fasso poolt võlgnevuse tasumisel kohustub kostja maksma hagejale 50% võlgnetavast summast, millest peetakse kinni kõik maksud. Kostja on omaks võtnud, et võlakiri on kirjutatud kostja seadusliku esindaja poolt ning et võlakiri on koostatud kostja kui juriidilise isiku nimel kostja seadusliku esindaja poolt. Kostja on omaks võtnud, et võlgnevus, millest poole pidi maksma hagejale, oli tekkinud OÜ Fasso Ehitus VDWS poolt fassaaditööde teostamisest 2006. aasta mai kuus. Kostjal ei ole vastuväiteid võlakirja sisu osas. Kostja võttis omaks, et alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2007 laekus kostja arvele kokku 66 400 krooni OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Kostja esitas vastuväite, et võlakiri oli kirjutatud ähvarduse mõjul, kuna hageja lubas avaldada kostja esindaja kohta kahjulikke andmeid tema käitumise kohta, mille tagajärjeks võis kostja esindaja arvamuse kohaselt olla kostja esindaja abielu lahutamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 kohaselt, isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1, tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks esitanud hagejale tühistamise avaldust. Kostja kinnitas kohtule saadetud avalduses (t.l.-181, I kd) oma kohustust hageja ees, kuid ainult neil tingimustel, mis on äratoodud võlakirjas, ehk raha laekumine OÜ-lt Fasso. Kuna võlakirja tühistamise formaalseid aluseid, s.o tühistamisavaldust kohus ei tuvastanud, ei pea analüüsima tühistamise materiaalseid aluseid. Ka ei ole kostja esitanud hagejale võlakirja tühistamise avaldust tsiviilasja menetluses. Kohus järeldab, et kostja ei ole võlakirja tühistanud ning võlakiri on kehtiv. Võlakirja tühisuse aluseid kohus ei tuvastanud. Hageja väitel on kostja kohustatud 13. novembril 2006 kostja poolt koostatud võlakirja alusel maksma hagejale pool summast 63 400 krooni peale seda, kui OÜ Fasso Ehitus on tasunud kostjale võlgnevuse summas 63 400 krooni. Hageja väitel maksis OÜ Fasso Ehitus teostatud tööde 5(7)

2-07-28270 eest kostjale 20. detsembril 2006 summa 11 800 krooni, 29. jaanuaril 2007 summa 18 200 krooni ja 02. aprillil 2007 summa 36 400 krooni, kokku 66 400 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et võlakirjas märgitud firma nimi Fasso ei tähista firmat OÜ Fasso Ehitus VDWS ning seetõttu ei ole võlakirjas märgitud summa tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt, leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt kostja esindaja poolt 13. novembril 2006 allkirjastatud võlakirjale on kostja võtnud võlakirjaga endale uue kohustuse - maksta hagejale 50% summast, mille kostjale tasub firma Fasso. Kohus järeldab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega loodi iseseisev kohustus, tegemist on lepinguga, mille täitmist võib hageja nõuda, kui on saabunud võlakirjas sätestatud tingimus – firma Fasso tasub kostjale võlgnevuse 63 400 krooni. Kohus järeldab, et peamine vaidlus poolte vahel seisneb võlakirja ehk lepingu tingimuste tõlgendamises – millist firmat pidasid pooled silmas võlakirjas märgitud firma nime Fasso all. Vastavalt VÕS § 29 lg 1, lg 4 ja lg 5, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Hageja leiab, et pooled pidasid võlakirja vormistamisel silmas OÜ Fasso Ehitus VDWS võlga kostja ees lepingu Osten 1 alusel. Kostja nõustub, et 01. juunil 2006 sõlmis kostja lepingu Osten 1, kuid mitte võlakirjas nimetatud firmaga, vaid OÜ-ga Fasso Ehitus VDWS fassaaditööde teostamiseks. Kostja nõustub ka, et OÜ Fasso Ehitus maksis kostjale 20. detsembril 2006 summa 11 800 krooni, 29. jaanuaril 2007 summa 18 200 krooni ja 02. aprillil 2007 summa 36 400 krooni, kokku 66 400 krooni ja need summad laekusid kostja arvele, kuid tööde eest, mis olid tehtud lepingu Osten 1 järgi 2006. aasta detsembris ja 2007. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Samas võttis kostja omaks, et võlgnevus, millest poole ta pidi maksma hagejale, oli tekkinud OÜ Fasso Ehitus VDWS tööde teostamise eest 2006. aasta mai kuus. Kostja võttis omaks, et alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2007 laekus kostja arvele kokku 66 400 krooni OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS ja selgitab, et summa oli saadud 2007. aastal teostatud tööde eest. Kostja selgitab, et firmalt, mis on nimetatud võlakirjas, kostja raha saanud ei ole. Kostja ei oska nimetada, millise firmaga oli tegemist, kuigi kostjal on saamata raha sellelt firmalt. Kohtu arvates esitab kostja vastukäivaid väiteid. Kohus lähtub lepingu tõlgendamisel kostja poolt omaksvõetud asjaoludest. Kostja poolt on omaksvõtt hageja faktiliste väidete osas kohtule avaldatud sõnaselgelt ning seetõttu ei arvesta 6(7)

2-07-28270 kohus kostja eelnevate väidetega. Kostja on omaks võtnud, et võlgnevus, millest poole pidi ta maksma hagejale, oli tekkinud OÜ Fasso Ehitus VDWS tööde teostamise eest 2006. aasta mai kuus ning alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2007 on laekunud kostja arvele kokku 66 400 krooni OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS. Kohus järeldab, et pooled on võlakirjas märgitud firma nime Fasso all mõelnud äriühingut OÜ Fasso Ehitus VDWS. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et OÜ Fasso Ehitus VDWS on tasunud kostjale võlakirjas märgitud summa ja seega on võlakirjas märgitud kohustus muutunud sissenõutavaks. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et vastavalt 13. novembri 2006 võlakirjale on kostjal rahaline kohustus tasuda hagejale pool summast 63 400 krooni, kohustus on sissenõutav, kostja kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 31 700 krooni. Hageja tõendid - pangakonto väljavõtted (t.l.-47-49, I kd) – jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja omaksvõtuga on tõendatud raha laekumine OÜ-lt Fasso Ehitus VDWS kostja pangakontole ning seetõttu ei vaja nimetatud asjaolu tõendamist. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 31 700 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 31 700 krooni (2026 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.