Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
18. aprill 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-10-52387
Tsiviilasi
LPhagi SKAS-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 328,19 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja
LP(isikukood
esindajad
vandeadvokaat Indrek Sirk kostja SKAS
XXX,
elukoht
esindaja
(registrikood XX asukoht XXX), esindaja
Kristiina Rea 29.03.2011.a, avalik kohtuistung Istungi toimumise aeg
hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, kostja esindaja
Istungil osalenud
Kristiina Rea
menetlusosalised
LPkasuks viivis põhivõlalt (s.o 328,19 eurolt)
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.11.2010.a.
kuni põhivõla tasumiseni.
ei kuulu hüvitamisele. Samuti ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga tegemist siis, kui navigatsiooniseade võeti ära kellegi kolmanda isiku poolt.
Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: • 04.07.2010.a toimus Saku-Tõdva mnt 3 kilomeetril liiklusõnnetus, milles osales hageja mootorrattaga Yamaha ja N. P sõidukiga Volvo; • liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduki Volvo juht, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt; • hageja mootorratta gondlile oli kinnitatud navigatsiooniseade Garmin Nüvi 550. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LkindlS § 28 lg 1 järgi võib liikluskahju olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Vastavalt LkindlS § 28 lg 3 p 1 on varakahju asja kahjustamise või hävimise kahju. Fotodelt nähtuvalt on osa mootorratta gondlist murdunud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et navigatsiooniseade oli kinnitatud gondli sellele osale, mis liiklusõnnetuses murdus. Kohus on seisukohal, et hageja nõue navigatsiooniseadme hüvitamiseks on põhjendatud. Navigatsiooniseadme näol on tegemist elektroonilise seadmega. On põhjendatud eeldada, et kui navigatsiooniseade paiskub liiklusõnnetuse tagajärjel vastu maad, siis navigatsiooniseade puruneb. Arvestades, et hageja vigastused olid nii tõsised, et ta viidi liiklusõnnetuse sündmuskohalt haiglasse ning oli hiljem sunnitud kasutama ratastooli, siis on ebamõistlik arvata, et hageja oleks olnud võimeline otsima sündmuskohalt navigatsiooniseadet või selle tükke, et neid kostjale esitada. Ülaltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et navigatsiooniseade hävines liiklusõnnetuse tagajärjel. Arvest nr 1736 selgub, et navigatsiooniseadme hind oli 5135 krooni. Seega tuleb LkindlS § 7 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 328,19 eurot. Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise väljamaksmisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 336,86 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.