Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70947
Tsiviilasi
TI(EST) AS hagi GGOsaühingu, AJja põhivõlgnevuse 980.19 EUR ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TI(EST) (registrikood XXX, asukoht XXX), tema lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Narva mnt 13 A, 10151 Tallinn). Kostjad: GGOsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX); JV(isikukood XXX, elukoht XXX), nende lepinguline esindaja Kostja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
10.märts 2011.a. Kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja jurist Marko Jaani ja kostjate GG Osaühingu ning JV lepinguline esindaja jurist Alari Avamägi
JVvastu
Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostjate GGOaühingu ja AJkanda solidaarselt, kostja JVmenetluskulud tema enda kanda. . 1(6)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused TI(EST) AS (edaspidi hageja) esitas 28.12.2009.a Harju Maakohtule hagi GGOsaühingu, JVja AJ(edaspidi kostjad) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis GGOsaühing hagejalt kaupade veoteenuse. Kostja vormistas tellimuse veolepingute-tellimuste esitamisega hagejale, milles sisalduva informatsiooni baasil osutas hageja kostjale kaupade veoteenuse 08.09.07.2008.a. vedades kostjale kuuluva veose Rootsi Kuningriiki.. Pärast teenuse osutamist oli kostja kohustuseks tasuda veo teostamise eest 15 340 krooni. Hageja väljastas arve nr..814993, mille maksetähtaeg oli 27.07.2008.a. GGOsaühing ei ole arvet tasunud ja on jätnud oma kohustuse täitmata. Seega on hagejal õigus nõuda GGOsaühingult võla tasumist summas 15 340 krooni ning kohustuse täitmisega viivitamise eest seaduses sätestatud suuruses viivist. AJ oli GG Osaühingu juhatuse liige 26.01.2007.a.-17.11.2008.a. Alates 04.12.2008.a. on juhatuse liikmeks JV. Mõlemad kostjad GG Osaühingu seaduslike esindajatena olid kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arve, kuid pole seni võlgnevust likvideerinud. Kuna GG Osaühing ei ole suutnud pikemat aega tasuda võlgnevust, siis vastavalt seadusele lasus juhatuse liikmetel kohustus esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Nimetatud kohustuse jätsid AJ ja JV täitmata ning asetasid hageja olukorda, mis kahjustas tema huve ning tekitas hagejale kahju. Sellega on juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Sisuliselt on GG Osaühing tellinud hagejalt teenust olukorras, kus ta oli pankrotis ning AJ oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, sest arvet tasuda ei suudetud ning äriühingu omakapital ehk netovara oli negatiivne. Osaühingu poolt tehti tehinguid olukorras, kus objektiivselt oli selge, et osaühingu pankrotimenetlus on vältimatu. Samuti oli JV kohustus esitada pankrotiavaldus, sest äriühing oli sisuliselt pankrotis ka ajal, mil viimane sai juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuste täitmata jätmine, millega tekitati kahju võlausaldajale, on juhatuse liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille eest seadus näeb ette juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees solidaarselt võlgnikuga. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad hageja ees põhivõla 15 340 krooni ja viiviste nõudes solidaarselt. Taotleb kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 15 340 ja seaduses sätestatud suuruses viivis. Viivise taotleb välja mõista pärast 20 päeva möödumist kostja poolt hagiavalduse kättesaamist s.o. alates 22.02.2010.a.
Kostja vastus Kostja, AJ, on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud. Hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole, kohtuistungile ilmunud ei ole. Kostja, GG Osaühing, hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Leiab, et hageja ja kostja vahelise veolepingu olemasolu ei ole hageja poolt tõendatud. CMR saatelehest tulenevalt on hageja vedanud Puumarketi kaupa, mitte kostja kaupa. Asjaolu, et hageja koostatud arvele nr. 28020762/1 on märgitud maksjaks GG Osaühing ei tõenda, et hageja oleks nimetatud arve kunagi kostjale üle andnud. Kostja, JV, hagi ei tunnista ja leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja nõude olemasolu GG Osaühingu vastu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei saa oma väidetavat nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Isegi kui hageja ei peaks saama rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel, siis saaks ta juhatuse liikme poolt tekitatud väidetava kahju hüvitamist nõuda osaühingule 2(6)
mitte iseendale. Hageja ei ole tõendanud juhatuse liikme JV poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumist ja ka GG Osaühingu püsivat maksejõuetust. Taotleb jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused GG Osaühingu ainus juhatuse liige kuni 17.11.2008.a. oli AJ, pärast nimetatud kuupäeva kuni käesoleva ajani on ainsaks juhatuse liikmeks JV. GG Osaühingul käesoleval ajal majanduslikku tegevust ei ole. Kuni 04.12.2008.a. oli äriühingu üheks tegevusalaks transporditeenused. Toodud asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja väitel oli tema ja GG Osaühingu vahel sõlmitud rahvusvaheline kaubaveoleping veose vedamiseks Eestist Rootsi. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud: - AJe-mail 03.07.2008.a. hageja töötajale, milles ta saadab nimekirja materjalidest, mida on vaja vedada Tallinnast-Stockholmi. Soovib teatada, kas on võimalik koormat homme laadida ning selleks palub ühendust võtta Joeliga, kes orienteerub kauba mahus ja mõõtmetes ja enda juures laos hakkab tegelema koorma laadimisega.(t.l.8); - AJe-mail hageja töötajale RL04.07.2008.a., kus ta palub esmaspäevaks välja kirjutada arve rekvisiitidega – GG OÜ, XXX, Tallinn ning ühtlasi teatab ka Rootsi kontaktisiku (RK) andmed (t.l. 52); - AJ e-mail hageja töötaja M , milles A.J arve esitamiseks rekvisiidid ja teatab, et materjalide nimekirjas muutusi ei ole. Esitatud rekvisiidid on : GG OÜ, reg.nr. XXX, Eesti Vabariik, XXX Tallinn, Hansapank a/a XXX, XXX, KMKR nr.EE XXX (t.l.53); - hageja töötaja MFpoolt 17.07.2008.a. AJ esitatud rekvisiitidega GGOÜ-le koostatud arve nr.814993 (t.l. 11); - Rahvusvaheline autokaubaveo saateleht (CMR) 08.07.2008.a. nr. 28020762/1 MFI. Saatelehe kohaselt on Tallinnast Rootsi veetavaks kaubaks – ehituskaup 5000 kg. Kauba saajaks Rootsis on märgitud A Jpoolt hagejale teatatud kontaktisik RK. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et GG Osaühingu ja TI(EST) AS vahel oli sõlmitud rahvusvaheline autokaubaveoleping, kus GG Osaühing oli kauba saatjaks ja hageja vedajaks. Tehingu vormivabadusest lähtuvalt võib tehingu teha mis tahes vormis. Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) art 4 kohaselt veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust. Antud juhul oli vedaja poolt koostatud CMR saatekiri 08.07.2008.a. Asjaolu, et saatekirjas on saatjana märgitud kauba omanik, mitte GG Osaühing ei mõjuta veolepingu olemasolu. Lepingu olemasolu hindamiseks on oluline selgitada välja poolte tegelik tahe. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja töötajate ja GG Osaühingu juhatuse liikme AJ vahel 04.07.-08.07.2008.a. peetud ekirjavahetuses väljendub üheselt ja selgelt kostja otsene tahteavaldus toimetada Tallinnast Stockholmi autoveos. Kauba saajaks on AJ nimetanud RK, nimetatud isik on kajastatud ka CMR saatekirjal. Hagejale on tehtud ettepanek alustada nimetatud kauba laadimist võimalusel 04.07.2008.a. Korduvalt on AJ teinud hagejale ettepaneku esitada veose eest arve GG Osaühingule ja edastanud hagejale selleks kõik osaühingu rekvisiidid. Sellisest veo tellija käitumisest võib järeldada, et veohinna osas oli poolte vahel olemas kokkulepe, olenemata sellest, et kokkulepitud hind numbriliselt kirjavahetuses kajastamist ei leia. Hageja on saadud rekvisiitidega arve koostanud ja väidetavalt selle ka AJ edastanud. Viimane ei ole enne kohtu menetlust ega ka kohtumenetluses koostatud arvet vaidlustanud. Vaidlust ei ole ka veose teostamise osas. 3(6)
Kostja vastutus hageja ees rajaneb nendevahelisele lepingule, millist olukorda CMR täpsemalt ei reguleeri, seepärast tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on 29.05.2009.a. saatnud kostjatele võlanõude ja palunud võlgnevus tasuda hiljemalt 15.juuni 2009.a. Kostja võlga tasunud ei ole, võlanõudele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid ei ole ka vaidlustanud võlanõude kättesaamist. Hageja väitel on JV telefonilises vestluses lubanud võla tasuda. Seega tuleb GG Osaühingul kui kauba saatjal täita veolepingust tulenev kohustus ja tasuda hagejale kui vedajale veotasu, arvel kajastatud suuruses 15 340 krooni. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100) on kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud viivise määras, mistõttu on õigus kohaldada seaduses sätestatud viivismäära..Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on rikkunud arvete maksmise kohustust ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud määras. Hageja väitel on ta arve kostjale väljastanud lihtkirjaga ja ei suuda tõendada selle kättesaamist kostjate poolt, seetõttu esitas kohtuistungil taotluse arvestada viivist alates 22.02.2010.a. s.o. pärast 20 päeva möödumist kostjatest viimasena kohtudokumentide (haginõude) kättesaamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud, hageja taotletud tähtajast on kohustus muutunud sissenõutavaks. Viivis tuleb välja mõista kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et väljamõistetavad summad tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et hagi GG Osaühingu vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud oma nõude ka GG Osaühingu juhatuse liikmete AJ ja JV vastu. AJ näol on tegemist endise juhatuse liikmega, kes GG Osaühingu seadusliku esindajana kohustus tasuma TI(EST) AS-ile vastavalt esitatud arvele nr. 814993 summa 15 340 krooni hiljemalt 27.07.2008.a., millise kohustuse ta on aga jätnud täitmata. Alates 04.12.2008.a. on GG Osaühingu juhatuse liikmeks JV, kes samuti ei ole kohustuse täitmist korraldanud ega võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et erandlikel juhtudel võib juhtorgani liikme vastutus oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest olla lepinguväline. Lepinguvälise kahju puhul tekib juhatuse liikmel otse vastutus osaühingu võlausaldaja ees.
4(6)
Kostja, AJ, kellele toimetati hagimaterjalid ja kohtukutse kätte, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile. Kohus loeb TsMS §-idest 407 lg 1 ja 413 lg 1 tulenevalt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ega pea vajalikuks põhjendada hagi rahuldamist AJsuhtes. Kohus on käesolevalt tuvastanud, et hagejal on täitmata jäänud nõue GG Osaühingu vastu (kahju). Riigikohus on asunud seisukohale (otsused tsiviilasjades 3-2-1-79-05, 3-2-1-45-03 ja 3-2-1-15009), et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus Seega peab kohus hindama, kas on tõendatud, et kostjal, juhatuse liikmel, JV oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja on seda kohustust rikkunud. Kui kostja on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui on ilmne, et äriühing on püsivalt maksujõuetu (TsÜS § 36) ja juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust, on ta oma kohustust rikkunud. Äriühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega peamiseks näitajaks on püsiv suutmatus maksta oma võlgu. Seega tuleb juhatuse liikmelt kahju nõudmisel tõendada esmalt, et juhatuse liige on rikkunud kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus ja teiseks, et juhatuse liikme kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Viimane tähendab seda, et just juhatuse liikme kohustuse rikkumine on kaasa toonud olukorra, kus võlausaldaja võimalused rahuldada oma nõue äriühingu vara arvelt on oluliselt vähenenud. Hageja on tõendanud GG Osaühing püsivat maksujõuetust krediidiinfo 28.12.2009.a. maksehäirete raportiga (t.l.13-14), millest nähtuvalt on osaühing püsivalt maksevõlas summas üle 200 000 krooni. Hageja poolt esitatud arve on tasumata juba alates 27.07.2008.a. Hageja on seisukohal, et sisuliselt on GGOÜ tellinud hagejalt teenust olukorras, kus ta oli pankrotis ning juhatuse liige oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Osaühing oli püsivalt maksejõuetu ka ajal, mil kostja JV sai juhatuse liikmeks. Püsivale maksejõuetusele viitab hageja arvates ka asjaolu, et GG Osaühingu omakapital on negatiivne. Kostja on omaks võtnud, et osaühingul igasugune majandustegevus puudub. Majandustegevust ei ole, aga äriühingut ei ole ka likvideeritud. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud, millal tekkis juhatuse liikmel JV kohustus esitada pankrotiavaldus seoses äriühingu püsiva maksejõuetusega. Kuigi hageja korduvalt viitab negatiivsele omakapitalile ei ole hageja seejuures esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millest nähtuks millise aja seisuga oli GG Osaühingu omakapital negatiivne. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et osaühing oli püsivalt maksejõuetu juba ajal, mil JV sai juhatuse liikmeks. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal tekkis GG Osaühingu püsiv maksejõuetus ja seoses sellega juhatuse liikme kohustus esitada pankrotiavaldus, ei ole võimalik ka hinnata, kas õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks kahju hagejale üldse tekkinud, tekkinud samas ulatuses, mis on hageja nõue või oleks kahju pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel olnud väiksem. Ka pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral oleks võinud hageja nõue jääda suures ulatuses rahuldamata, mis ei too aga kaasa juhatuse liikme automaatset vastutust hüvitada nõude 5(6)
rahuldamata jäänud osa. Asjaolu, et krediidiinfo andmetel on GG Osaühingu vastu võlanõue ning, et hetkel ettevõttel majandustegevus puudub ei anna kohtu arvates piisavat alust väita, et hageja nõude rahuldamine GG Osaühingu vastu on täielikult võimatu ja seetõttu tuleb hagejale tasumata arve mõista täies ulatuses deliktiõigusliku kahjuna välja juhatuse liikmelt JV . Hageja on esitanud lepingust tuleneva täitmise nõude GG Osaühingu vastu, pidades seega võimalikuks, et ka äriühingult on siiski võimalik nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi JV vastu tuleb jätta rahuldamata. Hagi võla ja viiviste väljamõistmiseks GG Osaühingult ja AJ solidaarsel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS §-st 162 lg 1 ja 4 tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostjate GG Osaühingu ja AJ kanda. Kuna JV kostja GG Osaühingu seadusliku esindajana ei ole rakendanud meetmeid hagejale võla tasumiseks, on õiglane jätta tema menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.