Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 12.01.2011 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus A S`i vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 1 504.27 euro nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud 02.02.2007 sõlmisid A S (kostja) ja AS SEB Pank (endise nimega AS SEB Eesti Ühispank) elektrooniliselt arvelduslaenulepingu nr A070003949. Kostja on kinnitanud 02.02. 2007 lepingu internetipangas. Vastavalt lepingu p 24.1 juhul, kui leping on kinnitatud internetipanga U-Net vahendusel, on leping sõlmitud ning jõustub laenulimiidi või selle osa esmakordsel kasutamisel kostja poolt. Kostja kasutas laenulimiiti 05.02.2007, seega leping jõustus 05.02.2007. Lepingu alusel võimaldas hageja kostjal kasutada krediiti limiidiga 17 000 krooni, intressimääraga 17%, tagatiseks olid laekumised arvelduskontole. Laenulimiidi avamisega võimaldas hageja kostjal kasutada konto jäägist suuremat summat laenulimiidi ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul. Maksete tähtaegselt tasumata jätmisel oli hagejal õigus nõuda lepingu p 13.4 alusel viivist. Lepingu p 3.2.2 kohaselt sulgeb hageja laenulimiidi laenu tagastamise tähtpäeval 02.02.2008. Vastavalt lepingu p 6.2, kui kumbki pool ei ole vähemalt 1 kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist leping lõpetada ning eeldusel, et laenusaaja on täitnud kohaselt kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, pikeneb laenu tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Alates 06.03.209 ei ole kostja intressimakseid tasunud. Hageja saatis kostjale võlateatisi 13.03.2009 ja 27.03.2009, kuid kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja saatis 21.10.2009 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate liht- ja tähtkirjana. Tähtkiri on hagejale hoiutähtaja möödumisel tagastatud; leping lõpetati 10.11.2009. Vastavalt VÕS § 113 sätestatule on hageja arvestanud alates 10.11.2009 kuni 11.01.2011 viivist 17% krediidisumma tagastamata osast. 17.08.2010 esitas hageja lepingust tulenevas nõudes avalduse maksekäsu kiirmenetluses ning tulenevalt 17.08.2010 kehtinud riigilõivu seaduses sätestatud määradest maksis riigilõivu summas 750 krooni. Kostjale menetlusdokumente kätte anda ei õnnestunud ning kohus jättis 27.12 2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 144 lg 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliseks kuluks, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel (makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada), välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna käesolev hagi on esitatud ühe kuu jooksul, siis hageja kohtuvälisteks kuludeks on riigilõiv summas 750 krooni (47.93 eurot). Hagi esitamise kuupäeva seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1 504.27 eurot, sh põhivõlg summas 1086.50 eurot, intressivõlg – 150.22 eurot, viivisvõlg summas 219.62 eurot ja kohtuvälised kulud summas 47.93 eurot.

Hageja tugineb oma rahalises nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summas 1 504.27 eurot väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakiri hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduslaenulepingust, laenukonto liikumised, laenu maksete aruanne, võlateatised, lepingu erakorralise ülesütlemise teade, laenu viivise arvestus, maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus, hageja esindaja esindusõigust tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx, kust need kohtule tagastati. Hagimaterjalid on kostjale edastatud elektrooniliselt xxxx (reg.-kood xxxx) e-posti aadressil: xxxx 24.03.2011 ning kostja A S, kes on nimetatud äriühingu juhatuse liige, on samalt aadressilt kohtule ka kinnitanud dokumentide kätte saamist. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 13.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tagastamata tema poolt kasutatud krediidilimiidi summad koos intressidega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt 12.01.2011 esitatud hagiavaldusele on hageja märkinud nõude summad eurodes ning nõue kuulub rahuldamisele kokku summas 1 504.27 eurot, sellest põhivõlg summas 1086.50 eurot, intressivõlg – 150.22 eurot, viivisvõlg summas 219.62 eurot ja kohtuvälised kulud summas 47.93 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 12.01.2011 määras 17% aastas tagastamata põhiosa võlast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas summa 255.64 eurot (maksekorraldus nr 294, 10.01.2011). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 24.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.