Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud nr 321248001, 321248002, 321248004, 321248006, 321248010, 321248011 ja 321248012. Tulenevalt OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel (lisa 2) ning Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (lisa 3) pidest 10.1 ja 9.7 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks. Tüüptingimuste p-i 10.3 / 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Hageja on esitanud kostjale arveid kooskõlas lepingutega, kuid kostja on jätnud need tasumata. 13.10.2010 seisuga on tasumata 07.07.2010 arve nr 53308943 summas 50 993.16 krooni, 04.08.2010 arve nr 53665572 summas 51 375.18 krooni ja viivis 6042.36 krooni. Pooltevahelised lepingud on oma olemuselt kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 järgi. Lepingute lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p-id 14.3 ja 14.4 / 14.5 näevad ette lepingute ülesütlemise korra. Ei seadus ega leping näe ette lepingu iseeneslikku lõppemist. Kui kostja sattus kolmanda isiku otsuse tagajärjel olukorda, kus tal puudus võimalus lepingut jätkata, siis oleks ta pidanud lepingu lõpetama. Eesti Energia AS-il oli vaidlusalusel perioodil kehtiv leping kostjaga ning tal puudub alus nõuda lepingu alusel tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumist kolmandatelt isikutelt. Kui kostja leiab et kolmas isik on alusetult tarbinud tema arvel, võib ta kaaluda selle isiku vastu tagasinõude esitamist. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 102 368.34 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 6042.36 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 4-5, 77-78).

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Nõue on ebaseaduslik ja põhjendamata. Elva Linnavolikogu kinnitas 25.06.2010 otsusega nr 25 „Vee-ettevõtja kinnitamine“ Elva linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. Samas lõpetas Elva Linnavalitsus kostjaga lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks juba 11.06.2010. Järelikult läks nimetatud kuupäevast AS-ile Emajõe Veevärk kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste omanikule üle ka kohustus tasuda tarbitud elektrienergia eest. Hageja peaks esitama nõude vähemalt osaliselt AS Emajõe Veevärk vastu või kaasama ta protsessi kaaskostjana, sest kostja ei saa vastutada teise juriidilise isiku võlgade eest (tlk 63-64).

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja seletuse kohaselt tehti kostjale suuline ettepanek leping lõpetada. Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks. Hageja loeb AS-i Emajõe Veevärk tarbijaks alates ajast, kui AS Emajõe Veevärk esitas avalduse. Puudub selgus, kes millal tarbis. 2/4

Hageja lähtub sellest, kellel oli kehtiv leping. Arvete suurust ei ole vaidlustatud. Hageja palus teha kohtul asjas lõpplahendi. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud (tlk 91-92).

KOHTU SEISUKOHT

Äriregistri andmetel on kostja juhatuse liikmed Asko Vester ja August Vester (tlk 89). Ükski kostja esindaja 28.03.2011 kohtuistungile ei ilmunud (tlk 91). Kohtukutse toimetati kostjale kätte 10.01.2011 (tlk 82). Kohus hoiatas kostjat, et kohtuistungile mitteilmumisel on õigus lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. 27.03.2011 e-kirjas teatas Asko Vester, et tal ei ole seoses haigestumisega võimalik istungist osa võtta, mistõttu ta palub lükata istungi edasi (tlk 85). 28.03.2011 telefonivestluses teatas August Vester, et ei tea Asko Vesteri haigestumisest midagi. Asko Vesteri töö juurest ei avaldatud, et Asko Vester oleks haige, ning kinnitati, et Asko Vester tuleb pärastlõunal tööle (tlk 91). Asko Vester ei ole esitanud kohtule käesoleva ajani oma haigust tõendavat dokumenti. Arvestades eeltoodut, asjaolu, et kostja on äriühing, kellel on kaks juhatuse liiget, hageja taotlust (tlk 91) ning TsMS §-i 410 ja § 414 lg-id 1, 2, leiab kohus, et tsiviilasi tuleb lahendada sisuliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud nr 321248001, 321248002, 321248004, 321248006, 321248010, 321248011, 321248012 (tlk 6-19), mille kohaselt osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergia ning kostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks lisaks on vastavalt kas OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel või Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tlk 23-32, 33-47). Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale tasumata 13.10.2010 seisuga 07.07.2010 arve nr 53308943 summas 50 993.16 krooni ja 04.08.2010 arve nr 53665572 summas 51 375.18 krooni ning viivis 6042.36 krooni, sh 12.08.2010 viivisearve nr 53799944 (tlk 4, 48-54). Kostja leiab, et ta ei vastuta alates 11.06.2010 tarbitud elektrienergia eest, sest alates 11.06.2010 on elektrienergiat tarbinud AS Emajõe Veevärk (tlk 63-64). Muid vastuväiteid ega tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud; kohus määras taotluste ja tõendite esitamise lõpptähtajaks 15.02.2011 (tlk 81). Kohus nõustub hagejaga, et kuna pooltevahelisi lepinguid ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, vastutab kuni hageja poolt AS-iga Emajõe Veevärk lepingu sõlmimiseni tarbitu tasumise eest kostja. Poolte vahelised lepingud on VÕS § 195 lg 3 tähenduses kestvuslepingud, mille ühepoolne lõpetamine toimub vastavalt VÕS § 186 p-le 6, § 195 lg-le 1 ülesütlemisega. Tüüptingimuste p-i 14.3 kohaselt on äritarbijast ostjal õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette, kui võrgulepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Vastavalt tüüptingimuste p-ile 14.4 / 14.5 teatab ostja võrgulepingu lõppemisel võrguettevõtjale arvesti lõppnäidud, võimaldab võrguettevõtjale tarbimiskoha mõõtesüsteemide ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahtiühendamise, samuti maksab arvel näidatud tähtpäevaks kõik võrgulepingust tulenevad tasud (tlk 32, 45). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole lepingut ettenähtud korras üles öelnud. Kuna hagejal oli vaidlusalusel perioodil kehtiv leping kostjaga, siis puudub hagejal alus nõuda lepingu alusel tarbitu eest tasumist kolmandatelt isikutelt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

3/4

kohase täitmiseni. Tüüptingimuste p-i 10.3 / 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt (tlk 28, 42). Kostja ei ole hageja võlaarvestust iseenesest vaidlustanud. Kuna kohus leiab, et vaidlusaluse perioodi arvete tasumise eest vastutab kostja, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 102 368.34 krooni, viivis 6042.36 krooni ja TsMS § 367 alusel viivis 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 14.10.2010 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Vastuseks kostja seisukohale, et AS Emajõe Veevärk tuleks kaasata protsessi kaaskostjana, märgib kohus, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Käesoleval juhul on hageja esitanud õigesti hagi kostja vastu. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja arvates on kolmas isik alusetult tarbinud tema arvel, on tal õigus esitada nimetatud isiku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsMS § 162 lg-id 1-3 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.