Tsiviilasi nr.2-10-28578
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-28578
Tsiviilasi
OÜ R hagi AL ja JM vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
920 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ R(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Riho F , OÜ Ratio Legis Kostja 1: AL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja 2: JM(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostjate esindaja Merike L , OÜ Briian Consult Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ SC, registrikood XXX asukoht XXX Seaduslik esindaja AL Kohtuistungi toimumise aeg 07.03.2011 , edasi kirjalik menetlus
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles palus kostjatlet välja mõista solidaarselt hageja kasuks 1 840 725 krooni, millest põhinõue on 920 000 krooni, leppetrahv 92 000 krooni, intressi 91 725 krooni ja viivis 828 000 krooni. 30.06.2010 vähendas ja täpsustas hageja nõuet ning palus kostjatelt välja mõista solidaarselt 1 840 000 krooni, millest 920 000 krooni põhivõlg, 828 000 krooni viivis ja 92 000 krooni leppetrahv. 17.03.2011 täpsustas hageja oma nõuet veelgi loobudes leppetrhavi 92 000 krooni väljanõudmisest ja suurendas viivise nõuet ning palus kostjatelt välja mõista põhivõlg 920 000 krooni ja viivis 920 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kolmas isik 21.08.2008 laenulepingu 1 000 000 krooni laenamiseks tähtajaga 15.08.2009. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti käenduslepingud kostjatega ja MP, kes olid kik sel kolmadna isiku juhatuse liikmed ja osanikud. Hageja kandis laenusummast 800 000 krooni üle lepingu sõlmimise päeval ja 120 000 krooni kanti üle 15.09.2008. Kolmas isik laenas saadud rahast 545 000 krooni edasi OÜ-le JIE, praeguse nimega OÜ GE, mille juhatuse liikmeks on kostja 2. Ülejäänud rahast on kostja 1 võtnud sularahas välja 302 100 krooni ja kostja 2 98 900 krooni. Hagejale kanti intressidena tagasi 64 875 krooni. Hageja leiab, et käenduslepingute puhl ei ole tegemist tarbijakäenudsega, sest käendajad olid samal ajal ja osanikud ja jauhatuse liikemd ning kasutasid laenuks saadud raha oma teiste räiühingute majandustegevuses. Laenu tasumise tähtaeg on saabunud, kolmas isik ei ole laenu tagasi maksnud ning oma kohustust täitnud. Käendajad vastutavad solidaarselt põhivõlgnikuga ning hagejal on solidaarvõlgnike korral õigus valida, kellelt kohustuse täitmist nõuda.
Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete ja nende täienduste järgi oleks tulnud esitada õue kõigi kolme käendaja vastu ja jagada põhivõlg nende vahel ära. Kolmas isik laenas OÜ-le JIE edasi 545 000 krooni perioodil 25.08.2008-14.09.2010. Laen tagastati sularahas kolmandale isikule perioodil 01.02.20010-20.03.2010 sularahas kassasse. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku vastu vaid otse käendajate vastu. Kostjatega sõlmitud lepingud on tarbijakäenduslepingud, sest kostjad käendasid lepingut füüsiliste isikutena. Käenduse maksimummäär ei ole rahaliselt kindlaks määratud ja seega on tegemist tühise tehinguga. Hageja ei ole tõendanud kas ja millisel määral on ta nõudnud kohustuse täitmist põhivõlgnikult ja kas põhivõlgnik on oma kohustust täitnud. Kostjate vastu nõude rahuldamine tuleks kõne alla üksnes pärast seda, kui põhivõlgniku vastu oleks esitatud nõue ja selle rahuldamine täies ulatuses ei oleks õnnestunud. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab vastu hageja loobumise leppetrahvi nõudest ja lõpetab selle nõude osas menetluse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kolmas isik ja hageja sõlmisid laenulepingu, mille alusel
andis hageja kolmandale isikule laenu kokku 920 000 krooni. Vaidlust ei ole ka lepingu tingimuste üle sh intressi ja viivise suuruse ning laenu tagastamise tähtaja üle. Poolte vahel on vaidlus käenduslepingute kehtivuse üle. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tõendamiskoormus on lepingust tuleneva kohustuse täitmise üle käivas vaidluses selline, et hageja kohustuseks on tõendada kohustuse olemasolu. Hageja kohustuseks ei ole tõendada, kas põhivõlgnik on oma kohustuse täitnud või mitte. Kostjate kohustuseks ja võimaluseks on esitada nii käenduslepingust kui ka põhivõlast tulenevad vastuväited VÕS § 149 lg 1 järgi, seega peavad kostjad tõendama, et põhivõlgnik on kohustuse täitnud. Kostja 1 on endiselt kolmanda isiku juhatuse liikmed ning seega on talle teada ka põhivõlgniku tegevusest tulenevad asjaolud mh see, kas põhivõlgnik on täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse või mitte. Hageja õigus on VÕS § 65 lg 1 järgi solidaarvõlgnike korral valida, millise võlgniku vastu ta nõude esitab. Hageja ei pea nimetatut tõendama ega põhjendama. Asja lahendamise seisukohast ei ole oluline, kuidas laenu on kasutatud ja seetõttu ei ole asjakohased ka sellekohased tõendid ning kohus neid ei analüüsi. Laenulepingu järgi on laenusaajal õigus otsustada, millisel otstarbel ta laenu kasutab. Laenulepingust ei nähtu, et laenulepingu pooled oleksid kokku leppinud laenu kasutamise sihtotstarbe. Seega pole asjas olulised ka kolmanda isikule OÜ JIE poolt tagasi makstud laen, sest selle laenu tagasimaksmine ei täitnud kolmanda isiku kohustust hageja ees. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjate poolt sõlmitud käenduslepingus on tarbijakäenduslepingud või mitte. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Õige on küll hageja väide, et vastavalt õiguse üldpõhimõtetele ei ole seaduse tagasiulatava jõuga kehtestamine üldjuhul kohane ja vastav olukord peab olema seaduses selgesõnaliselt reguleeritud. VÕS § 143 lg 1 alates 5.04.2011 sisse viidud muudatused tarbijakäenduse regulatsioonis saab seetõttu kehtida alles seaduse jõustumise järgselt sõlmitud lepingutele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et füüsiliste isikute käenduslepingute kohta puudus varasemalt konkreetne seaduse regulatsioon, seega ei saa käesoleval juhul olla tegemist olukorraga, kus seadusandja muudab õiguslikku olukorda. Kohtupraktika juhatuse liikmete poolt äriühingu kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingute kohta ei ole olnud ühene. Ainuüksi fakt, et isik on äriühingu juhatuse liige ei ole piisav, et mitte kohaldada käenduslepingule tarbijakäenduse sätteid. Oluline on juhatuse liikme seotus äriühinguga, näiteks asjaolu, et tegemist on samal ajal ka äriühingu osanikuga. Kohtule esitatud kolmanda isiku registriandmetest nähtub, et kostjad on olnud laenusaaja osanikud laenulepingu sõlmimise ajal, samuti on kolmanda isiku ja OÜ JIE vahel sõlmitud laenulepingutest näha, et kolmandale isikule antud laenu kasutati kostjatega seotud teiste äriühingute majandustegevuse tarbeks. Kohtu arvates on need asjaolud piisavad, et mitte kohaldada kostjate sõlmitud käenduslepingute puhul tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kostjatel oli majanduslik huvi kolmanda isiku tegevuse vastu, samuti laenulepingu sõlmimise vastu. Seega ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga ja need ei ole tühised. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab kohustuse rikkumise korral põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutuse ning VÕS § 145 lg 2 järgi vastutavad kostjad nii põhivõla kui ka kõrvalnõuete eest.
Käenduslepingute p 2.1 sätestab, et hagejal on õigus laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisel koheselt nõuda täitmist käendajatelt. Laenulepingu järgi oli kohustuse täitmise tähtaeg 15.08.2009 ning viivise suuruseks 1 % tasumata summast päevas. Kostjad ei ole esitanud laenulepingu täitmise kohta vastuväiteid, samuti ei ole nad esitanud viiviste vahendamise nõuet. Kohustuse täitmisega on oldud viivituses alates 16.08.2009, hageja on oma viivise nõuet vähendanud ja on seetõttu õigustatud nõudma kuni 23.03.2010 sissenõutavaks muutunud viivist summas 828 000 krooni e 52918,84 eurot ning 24.03.2010 kuni 18.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivist summas 92 000 krooni e 5879,87 eurot. Kohus leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 920 000 krooni e 58798,71 eurot ja viivis 920 000 krooni e 58798,71 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskuude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.