Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt olid hagejad kostja liikmed ja osalesid kuni 2008 märtsikuuni aktiivselt kostja xxxx jahisektsiooni jahindusalases tegevuses. Vastavalt 07.06.2008 vastuvõetud põhikirjale on kostja MTÜ-na eraõiguslik juriidiline isik. Kostja juhatuse 05.08.2008 otsusega arvati hagejad kostja liikmete hulgast välja. Hagejad esitasid 06.10.2008 kostjale nõudeavalduse, viidates klubist väljaarvamise õigusliku aluse puudumisele (põhikirja p. 3.6) ning taotlesid põhikirja p. 3.78. alusel enda liikmestaatuse üle otsustamiseks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Klubi juhatuse koosolekut kokku ei kutsunud, kuid teatas hagejatele 10.06.2009, et nende avaldus on ”hea tahte märgina” arutusel Rakvere Jahindusklubi üldkoosolekul. Hagejale selle koosoleku toimumise ajast ei teatatud, seetõttu ei saanud nad üldkoosolekul osaleda ega oma väiteid esitada. Üldkoosolek jättis juhatuse 05.08.2008 otsuse p.1 jõusse. Seejuures on üldkoosolek, erinevalt juhatuse otsusest, oma 30.06.2008 otsuses osundanud põhikirja p. 3.6 alapunkt 2 rikkumisele hagejate poolt, nagu oleks hagejad tegutsenud vastuolus klubi eesmärkidega või kahjustanud oma tegevusega oluliselt klubi nime või huve või hoopis klubi mainet, see otsusest ei selgu. Seega on tõendamat faktiline asjaolu, mis oli hagejate liikmelisuse lõpetamise aluseks. Üldkoosoleku otsus, mille alusel jäeti jõusse juhatusse samasisuline otsus, on motiveerimata ja selles puuduvad põhjendused. Üldkoosoleku otsus on vastuolus kostja põhikirjaga ja MTÜS § 16 lg.1, mille kohaselt võib liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Sellest tuleneb, et liikme väljaarvamise otsustamine üldkoosoleku poolt toimub samuti põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Vastavalt 07.06.2008 vastu võetud põhikirja punktile 3.1. on kostja liikmeteks juriidilised isikud Jahindusklubi ega üldkoosolek ei saanud otsustada füüsilisest isikust hagejate liikmelisuse lõppemise üle, sest füüsilised isikud ei saanud alates uue põhikirja vastuvõtmisest olla jahindusklubi liikmeteks. Põhikirja p. 3.6 regulatsioon ei laiene füüsilistele isikutele pärast uue põhikirja vastuvõtmist. Asjaolud, nagu oleks hagejad kuidagi kahjustanud kostja mainet, nime või huvi või tegutsenud vastuolus klubi eesmärkidega ei ole tõendatud. Üldkoosoleku ega juhatuse otsuses ei ole ühtegi sellekohast põhjendust ega viidet hagejate poolt toime pandud õigusrikkumistele või klubi kahjustavale tegevusele. Üldkoosoleku 30.06.2009 otsust ei ole hagejale saadetud. MTÜS § 16 lg.3 kohaselt tuleb liikmest väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme väljaarvamine otsutatakse üldkoosolekul, laieneb otsuse tegemisest ja klubist väljaarvamise põhjustest teatamine ka üldkoosoleku otsusele. Motiveerimata otsus isiku põhiõiguse riivega seotud küsimuses on kehtetu. Motiveerimata otsusega negatiivselt koormatud isik ei saa end sellise otsuse vastu kaitsta. Kostja ei ole vastanud hagejate esindaja taotlusele teatada kostja liikmete arv ja nimeline koosseis ning 30.06.2009 üldkoosolekul osalenud kubi liikmete nimeline koosseis. Seoses sellega ei saanud hagejad tuvastada, kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Liikmelisuse ebaseadusliku lõpetamisega tekitati oluline riive hagejate põhiõigustele, mille kohaselt on igaühel õigus koonduda MTÜ-sse ning õigus vabalt valida tegevusala. Kostja juhatuse ja üldkoosoleku ebaseadusliku tegevusega tekitati hagejatele oluline moraalne ja märkimisväärne

materiaalne kahju, mis seisneb selles, et soetatud jahirelvade ja puhtatõuliste jahikoerte kasutamine jahipidamiseks ei ole juba 1,5 aastat võimalik, mistõttu õpetatud jahiloomade valvekoertena väljaõppeks ja nende ülalpidamiseks tehtavad kulutused on hagejate otsene varaline kahju. Mittevaraline kahju seisneb selles, et liikmelisuse lõpetamisega kaasnes hagejatele jahindustegevuse kui peamise harrastuse sundlõpetamine kostja poolt. Hagejaid ei kantud enam suurulukite jahist osavõtjate nimekirja, mistõttu nende osavõtt ühisjahist ei olnud võimalik. Jahilube, mis on ainus jahiseadusest tulenev ulukiküttimise õigust tõendav dokument ja antakse jahipiirkonna kasutaja, kostja poolt, hagejatele ei väljastatud. Seega ei saanud nad alates 2008 kevadest tegeleda ka üksikjahipidamisega. Vaatamata sellele, et hagejad omavad nimelist jahitunnistust, mis annab neile jahipidamisõiguse ja tõendab nende oskust iseseisvalt jahti pidada ning nende jahitunnistuste kehtivust ei ole peatatud, ei saa nad reaalselt jahindusega tegeleda. Esitatud faktiliste asjaolude alusel taotlevad hagejad kostja 30.06.2009 üldkoosoleku otsuse punkti 2b, millega jäeti jõusse 05.08.2008 kostja juhatuse koosoleku otsus hagejate klubist väljaarvamiseks, kehtetuks tunnistamist. Kostja vastuväited Kostja oma 22.04.2010 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei riku hagejate õigusi. 07.06.2008 üldkoosoleku otsusega kinnitatud kostja põhikirja kohaselt saavad jahindusklubi liikmeks olla üksnes juriidilised isikud. Varasemad füüsilistest isikutest liikmed asutasid seejärel varasemate jahisektsioonide baasil MTÜ-d, mis omakorda astusid jahindusklubi liikmeteks. Füüsilised isikud ei olnud seega enam jahindusklubi liikmeteks juba enne jahindusklubi juhatuse 05.08.2008 ja ka enne klubi 30.06.2009 üldkoosoleku otsust. Hagejate liikmelisuse lõpetas 07.06.2008 vastuvõetud põhikiri, mitte ei teinud seda hagejate poolt vaidlustatud otsused. Kostja tunnistab ka ise, et hagejate liikmelisusse puutuvalt ei oma need otsused õigusjõudu. Liikmelisuse kaotamist põhikirja muutmise alusel ja vastavat üldkoosoleku otsust hagejad vaidlustanud ei ole ja seda ei saa enam ka teha, sest üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on 3 kuud alates otsuse vastuvõtmisest Kostja leiab, et pärast muutunud põhikirja alusel hagejate väljaarvamist vastuvõetud otsused ei mõjuta hagejate õigusi ja seda isegi siis, kui neid isikuid on ekslikult nendes otsustes märgitud ja seetõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 371 lg.2 p.1, kuivõrd hagejatel puudub liikmelisuse lõppemise tõttu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise õigus. Suulises menetluses ja kohtuliku vaidluse kirjalikes teesides palub kostja jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p1 ja 2 alusel. Hagejate esindaja on 14. märtsil 2011 toimunud eelistungil öelnud, et hagi eesmärk on hagejate liikmelisuse taastamine MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Kostja märgib, et vaidlustatud 30. juuni 2009 üldkoosoleku otsus ei riku hagejate õiguse ja selle tühistamine ei taasta hagejate liikmelisust MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Seega esineb hagi läbivaatamata jätmise alus ja seda kahel põhjusel. Esiteks, alates 7. juunist 2008 saavad kostja liikmeteks olla üksnes juriidilised isikud ja seetõttu ei ole vaidlustatud 30. juuni 2009 otsuse tühistamisega võimalik hagejate liikmelisust taastada. Kostja 7. juuni 2008 üldkoosolekul kinnitati põhikirja uus redaktsioon, mille punkti 3.1 kohaselt saavad kostja liikmeks olla üksnes juriidilised isikud. Hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja kostja juhatuse 5. augusti 2008 otsusega. Seda otsust ei ole hagejad vaidlustanud ja see otsus lõpetas faktiliselt kõigi füüsiliste isikute, sh hagejate liikmelisuse. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest, seega ei saa hagejad vastavat otsust enam vaidlustada. Kostja esitaks sellele koheselt aegumise vastuväite ja hagi tuleks selle alusel jätta rahuldamata. Pärast hagejate mittetulundusühingust väljaarvamist (07.06.2008) vastuvõetud otsused ei mõjuta hagejate õigusi. Nende otsuste õiguslik mõju ei jõua mittetulundusühingu liikmeteks mitteolevate

isikuteni, seda isegi siis mitte, kui neid isikuid on ekslikult märgitud vastavates otsustes. Liikmeks mitteoleva isiku ekslik väljaarvamine mittetulundusühingu liikmete hulgast ei tekita ühingu ja isiku vahel tsiviilõigussuhet ja ei lõpeta isiku liikmelisust mittetulundusühingus. Hagejatel puudub liikmelisuse lõppemise tõttu kostja üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise õigus. Vastavat õigust saavad omada üksnes kostja liikmed (juriidilised isikud). Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Teiseks, hagejatel ei ole võimalik kostja 30. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega saavutada nende liikmelisuse taastamist MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Hagejate esindaja on 14. märtsil 2011 toimunud eelistungil märkinud, et hagiga taotletav eesmärk on hagejate liikmelisuse taastamine MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Kostja märgib, et MTÜ Varangu Jahimeeste Selts ja MTÜ Rakvere Jahindusklubi on erinevad juriidilised isikud. MTÜ Varangu Jahimeeste Selts põhikirjas ei ole sätestatud sellist piirangud, et kostja liikmete hulgast väljaarvatud isikud ei tohi olla MTÜ Varangu Jahimeeste Seltsi liikmed. Kui hagejate soovivad oma liikmelisuse taastamist MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts, siis nad peaksid vaidlustama ka viimase vastava otsuse hagejate väljaarvamise kohta. Kostja 30. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühistamine ei taasta hagejate liikmelisust MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hagejatel võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p.2 alusel seetõttu, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. Kohus nõustub kostja poolt kohtulikus vaidluses esitatuga. Hagejate eesmärk on jätkata hobilise tegevusena jahipidamist ja seda eelduslikult Varangu Jahimeeste Seltsi liikmena. Jahipidamine toimub jahilubade alusel. Jahiseaduse § 34 kohaselt jahiloa annab, selle hinna kehtestab ja kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab jahipiirkonna kasutaja. Jahimaa antakse Jahiseaduse § 9 kohaselt kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada 1)MTÜ-l, mille liikmed on füüsilised isikud või 2)äriühingul, kellel vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine. Seega ei ole hagejatel võimalik saada jahiluba (ehk täita eesmärk- pidada jahti) muul viisil, kui MTÜ või vastava tegevusalaga äriühingu vahendusel. Hagejad on vaidlustanud MTÜ Rakvere Jahindusklubi otsuse nende väljaarvamiseks liikmeskonna hulgast, kuid on selle esitanud peale seda, kui nad olid de facto muutunud mitteliikmeteks MTÜ põhikirja muutmisest tulenevalt. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja üldkoosoleku otsust, millega muudeti põhikirja selliselt, et seniste füüsiliste isikute asemel loeti MTÜ liikmeteks üksnes juriidilised isikud. Olles põhikirja muutmisest tulenevalt kaotanud MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikme staatuse, ei saanud hagejad vaidlustada ka MTÜ Rakvere Jahindusklubi 30.06.2009 üldkoosoleku otsust. Kostja on leidnud, et põhimõtteliselt võib otsuse ka kehtetuks tunnistada, sest see on tehtud ekslikult isikute suhtes, kes MTÜ-ga liikmelisuse kaudu enam seotud ei ole, kuid see iseenesest ei muuda

tegelikku õiguslikku olukorda ehk et otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ei saavutata liikmestaatuse taastamist. Oma elukohast ja senisest tegevuspiirkonnast tulenevalt Varangu Jahimeeste Seltsi (endine sektsioon) liikmeks astumise soovi hagejad nende enda kinnitusel avaldanud ei ole ja seega ei saa ka väita, et juriidilise isikuna on Varangu Jahimeeste Selts (või ükskõik milline muu MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks olev juriidiline isik) keeldunud nende liikmeks vastu võtmisest. MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks hagejad füüsiliste isikutena astuda ja olla ei saa. Seega, vaidlustatud otsuse (võimalik) kehtetuks tunnistamine ei muuda hagejate staatust ehk ei tee neid MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks. Hagejad ei muutu otsuse tühistamise läbi ka Varangu Jahimeeste Seltsi liikmeks, sest selle Seltsi liikmeks astumiseks teeb otsustuse Seltsi 19.05.2008 seisuga kehtiva põhikirja p.1 kohaselt Seltsi juhatus ja alles peale seda, kui juhatus sellest keeldub, võib taotleda liikmeks vastuvõtmist Seltsi üldkoosolekul. Seega hagejad saanuks oma õigusi realiseerida, vaidlustades kas MTÜ Rakvere Jahindusklubi põhikirja muutmist (liikmeteks olevate isikute osas) kinnitava üldkoosoleku otsuse, mille vaidlustamine täna enam selleks ettenähtud tähtaja minetamise tõttu võimalik ei ole või vaidlustades Varangu Jahimeeste Seltsi üldkoosoleku poolt nende liikmeks vastuvõtmisest keelduva otsuse, kui selline olnuks tehtud. Hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg.2 järgi tähendab hagi tagasilükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus hagejatel ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, ehk hagi rahuldamine ei tooks kaasa hageja soovitud muutust. See tähendab, et hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi Kuna seaduses ei ole sätestatud, mis ajani võib jätta hagi läbi vaatamata, siis on see järelikult võimalik ka pärast asja kohtuliku arutelu lõppu. See tähendab muu hulgas seda, et kohus võib hagi õigusliku perspektiivituse korral sisulise kohtulahendi tegemise ( s.t. hagi rahuldamata jätmise) asemel jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 432 lg.2 järgi. TsMS § 432 lg.2 kohaldamisel ei pea hindama tõendeid ning hageja saab tagasi riigilõivu.

Kohus on 21.03.2011 määruses teavitanud pooli, et kohtulahend tehakse asjas teatavaks hiljemalt 15.04.2011. Kuna kohtunik viibib 14-15.04.2011 koolitusel, siis lahendi allkirjastamine ja kuulutamine 15.04.2011 võimalik ei ole, küll aga võimaldab määruse sõnastus seda teha varasemalt.

TsMS § 150 lg.1 p.3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg.2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega kuulub hagejale tagastamisele tema poolt 29.09.2009 riigilõivu katteks tasutud 5000 krooni = 319.56 eurot ja nii hageja enda kui kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 04. mail 2011.a Nooremreferent

Marika Leimann Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.