Võlaõigus › Töövõtulepingud

ei vastuta tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1061, siis alternatiivse nõude alusena tugineb hageja deliktilisele vastutusele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 7 alusel. Kui kostja I ei oleks tootnud puudustega toodet, mis paigaldati ja seadistati tema volitatud isiku poolt, siis ei oleks hagejale hagis esitatud kahju tekkinud. Hagejale tekitati kahju omandile sarnase õiguse rikkumisega, kuivõrd hageja kohustus hüvitama boileri lekke tagajärjel tekkinud alumise naabri kahjud. Hüvitamise tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju. Tootja seadusest tulenev kohustus on tagada toote ohutus ning välistada või vähendada sellega toote poolt kahju põhjustamise ohtu. Kostja I poolt kahju tekitamist tuleb lugeda õigusvastaseks. Kostja II vastutuse aluseks on asjaolu, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust osutas kostja II boilerite hooldamise erialaspetsialistina teenust, mille eesmärgiks oli boileri korrapärase toimimise tagamine. Kostja II ei taganud toote ohutuse ega korrapärase toimimise. Kostja II pidi järgima kõrgemaid teenuse osutamise standardeid ning kvaliteeti. Kostja II oleks pidanud olema teadlik hooldatava toote puudustest, mis põhjustasid veelekke. Kostja II pidi lepingu sõlmimise ajal ning toote hilisemal kontrollimisel ja seadistamisel nägema ette võimalust, et toode võib olla puudustega või paigaldamise vigu, mis võivad realiseeruda ja tekitata veekahjustuse. Kostja II ei ole lepingut seega nõuetekohaselt täitnud. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 tulenevalt. Kahju on hagejale tekkinud kostja I poolt müüdud asja puuduse ja kostja II poolt käivitatud ja seadistatud boileri tõttu. Kostja I vastuväited 3.Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I esitab 11.01.2011 esitatud nõudele aegumise vastuväite TsÜS § 150 ja § 144 alusel. Nõue summas 309 673.14 krooni on aegunud. Kostja I leiab, et tõendamata on asjaolu, et toode oli puudustega. Kostja I ei nõustu hageja väitega, et veeleke boilerist tekkis boileri tihendi puuduse tõttu. Nimetatud asjaolu ei tõenda OÜREG koostatud ühepoolne akt. Akti koostanud äriühing paigaldas boileri ja seega oli see boileri paigaldaja huvides väita, et boiler oli defektne. Kostjat I sündmuskohale ei kutsutud ja seega ei saa usutavalt tõendada, et boiler oli defektne. Kostja I ei müünud ega ka andnud OÜREG uut tihendit ja kaant hageja korteris olevale boilerile. Väidetavat defektset tihendit ega ka kaant ei ole säilinud ja neid pole kostjale I üle antud. OÜREG ei olnud õigustatud tegema boileri garantiiremonti ja nimetatud äriühingul ei olnud õigust koostada töökäsku. Kostja I ei vastuta ebaõigesti paigaldatud boileri tõttu tekkinud kahju eest, sest boiler ei olnud defektne. Käesoleval juhul tulnuks hagejal pöörduda kostja II poole, kes on vastava koolituse läbinud ettevõte ja kes saab kostjalt I vajalikud detailid. Detailid müüakse märkusega arvel „võimalik garantiijuhtum“ ja need väljastatakse laost saatelehe alusel. Detaili vahetamisel tagastatakse katkine detail koos korrektselt täidetud garantiitööde aktiga kostjale I. Sellel peavad olema märgitud kõik garantii korras vahetatavad detailid tehase tellimusnumbritega, töid teostanud ettevõtte tehnilise teenistuse tempel ja töid teostanud isiku ja kliendi allkirjad. Kostja I tehnik kontrollib akti ning kinnitab/ei kinnita oma allkirjaga garantiijuhtumit. Blanketi parempoolses nurgas märgitakse „mitte-garantiitöö“ ja „garantiitöö“ ja seal peab olema kostja I Eesti esinduse tehnilise teenistuse juhi allkiri koos kuupäevaga, et antud töö on kas garantiina või mittegarantiina vastu võetud. Lõpliku kinnituse annab oma allkirjaga kostja I Eesti esinduse juht. Pärast seda koostatakse müüdud garantiidetaili arvele kreeditarve ning need kaks arvet tasaarvestatakse. Seadme käivitamisel tuleb saata kollane garantiitalongi pool kostjale I, kus on märgitud seadme koht, seadme number, müüja paigaldaja ning käivitaja.

Kostja I rõhutab, et kostja I ei ole OÜREG müünud väidetavalt vahetatud boileri tihendit ega ka anoodi flantši. Samuti on 25.07.2007 töökäsul märgitud boileri anoodi flantši kood vale. Seega on kahtluse all, kas OÜREG vahetas 25.07.2007 boileri tihendi ja anoodi flantši hageja korteris asunud boileril. Veelekke põhjuseid oleks pidanud tuvastama kostja II. Kostja I leiab, et kostja I ei saa vastutada hageja poolt kantud menetluskulude eest. Nimetatud kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud ja hageja on ise endale sellise suure kulutuse tekitanud. Kostja II vastuväited 4.Kostja II hagi ei tunnista. Kahju suurus tulenes sellest, et hageja ei elanud korteris ning pole teada, millal veeleke algas. Tõendamata on ka see, kas boiler üldse lekkis. Puudub vaidlus, et hageja naabrile tekkis kahju, kuid selle kahju põhjus on teadmata. Kostja II teostas boileri seadistamist ja see ei hõlma endas montaažitöid. Seadistamistöödeks on elektroonika ja elektrisüsteemi töökorda seadmine ja käivitamine. Kostjal II ei saanud olla mingit puutumust väidetava defektse tihendiga. Kostja II leiab, et kostjad ei vastuta tekkinud kahju eest solidaarselt. Kostja II kohustused ei lange kokku kostja I kohustustega hageja ees. Hageja ja kostja II vahel on lepinguline suhe. Kostja II lepinguliseks kohustuseks oli reageerida avariiteatele 4 tunni jooksul. Hageja ei teavitanud kostjat II veelekkest. Hageja tugineb nõudes puudustega tootele. Tihendit ei pandud boilerile boileri korterisse paigaldamise ajal. Kostja II ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja II leiab, et kuna ta ei olnud tsiviilasjas nr 2-08-11078 pooleks ega kolmandaks isikuks, siis ei pea ta hüvitama hageja menetluskulusid. 25.01.2011, s.o pärast hageja nõude täpsustamist ja suurendamist, esitas kostja II kohtule aegumise vastuväite. Nii kahju õigusvastasest tekitamisest kui ka tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on aegunud osas, mis ületab 25 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. 6.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja korterisse paigaldati 07.09.2006 veeboiler Vitocell-W 100 ja automaatika Vitotronic 100, mille tootjaks on kostja I. Tooted ostis kostjalt I OÜREG(äriühing on registrist kustutatud, t lk 33); 2) Boileri käivitamine ja seadistamine toimus 07.09.2006 kostja I volitatud tehnilise teenindaja kostja II poolt, kellega on hagejal sõlmitud tehniline leping (t lk 14-16); 3) Hageja ja OÜREG (kustutatud) vahel on 25.07.2006 sõlmitud töövõtuleping, millega OÜREG kohustus paigaldama korterisse katlasüsteemi paigalduse maja küttesüsteemi ühendustega, radiaatorite ja küttesüsteemi torustiku paigalduse (t lk 12-13); 4) 15.05.2007 avastas hageja korterist veelekke, mille tagajärjel sai kahjustusi tema alumise naabri MV korter; 5) hageja võttis veelekke avastamisel ühendust OÜREG esindajaga; 6) MV esitas hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks ning 10.06.2010 maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-11078 mõisteti hagejalt MV kasuks välja 241 784 krooni (t lk 6270);

7.Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt saab hageja nõue kostja I vastu olla kvalifitseeritav vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1061 lg 2 mille kohaselt tootja vastutab teatud juhtudel puudustega toote põhjustatud asja hävimise või kahjustumise eest. Samas tuleneb VÕS § 1061 lg 5, et VÕS 53. ptk 3. jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist (s.t nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel). Hageja on oma nõude rajanud tootja vastutuse sätetele ning alternatiivselt kostja I süülisele vastutusele (VÕS §§ 1043 jj). Hageja nõue kostja II vastu tuleneb lepingulise kohustuse rikkumisest.

oli hageja nimetatud ajal juba hinnanud kahju suurust ja ainetu on hageja esindaja väide, et hagi esitamise ajal ei olnud kahju suurus teada. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ei ole tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine. TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-10, p 12, lahend nr 3-2-1-102-08, p 22). Seega hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Kohtu hinnangul on hageja nõue summas 19 791.72 eurot aegunud.

usaldusväärsuses, mis puudutab boileri tihendi defektsust ja selle defektse osa vahetamist. MV oli OÜREG (kustutatud) juhatuse liige (periood 08.06.2006 kuni 15.07.2010) ja oli 25.07.2006 töövõtulepingu alusel hageja korterisse vaidlusaluse boileri paigaldajaks (t lk 1213). Tunnistaja MV’i ütluste kohaselt tegi OÜREG(kustutatud) hageja korteris torustiku ühendamise ja kõik sinna juurde kuuluvate ohutusseadmete, kraanide ja kütteseadmetega seotud tööd (t lk 191). Samuti oli esialgne hageja nõue suunatud OÜREG (kustutatud) vastu, kuid seoses juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpetati selles osas menetlus (t lk 9293). OÜREG(kustutatud) oli kaasatud tsiviilasja nr 2-08-11078 menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel ning äriühing hagi ei toetanud (t lk 64). Käesoleval juhul puuduvad teised objektiivsed tõendid tunnistaja poolt avaldatud asjaolu, et veelekke põhjuseks oli defektne tihend, tõendamiseks. Samuti on õige kostja I viide asjaolule, et töökäsk on täidetud puudustega ning puuduvad märked selle kohta, kas tegemist oli garantiijuhtumiga või mitte. On loogiline kostja I poolt väidetu, et puudustega osa esitatakse kostjale I, kes siis tuvastab, kas tegemist on garantiitööga, ehk kas toode on puudusega. Õige on ka kostja I tuginemine asjaolule, et väidetavat defektset tihendit kostjale I pole esitatud ning seega ei saa usaldusväärselt tõendada kostja I vastutuse eelduseks olevat asjaolu. Asjaolu, et töökäsk esitati kostjale I, tõendab üksnes tunnistaja MV’i ütlused. Samas on hageja ja kostja II vahel sõlmitud tehniline leping, millest tulenevalt on kostjal II õigus ja kohustus tagada hageja korterisse paigaldatud seadme tehniline hooldus (Viessmanni garantiikohustused, t lk 14-16). Ükski teine tõend peale tunnistaja MV’i ütluste ei kinnita, et selline õigus ja kohustus oli OÜREG(kustutatud). Viessmanni tehnilises lepingus on sätestatud garantiijuhtumid ning reguleeritud seadmega seotud garantiikohustused. Hageja pidi teadma, et garantiitöid teostab üksnes kostja II, kellega oli sõlmitud ka vastav leping. Kuna hageja sellest ei lähtunud ning väidetavaid garantiitöid on teostanud OÜREG(kustutatud), siis seda enam seab see kahtluse alla 25.05.2007 koostatud tehnilise teenistuse töökäsu ja tunnistaja MV’i ütlused. Kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et tegemist oli puudusega tootega, siis ei saa kostjat vastutavaks pidada ei VÕS § 1061 lg 2 ega ka VÕS § 1043 alusel. Kuivõrd kostja I poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja I käitumise õigusvastasust ega süüd (s.t delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente). Samal põhjusel puudub vajadus hinnata kahjuhüvitise suurust ja põhjendatust. 14.Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud tehniline leping (t lk 14-16). Hageja leiab, et talle on kostja II kahju tekitanud lepingu p 5-7 sätestatud kohustuste rikkumisega. Hageja heidab kostjale II ette seda, et kostja II rikkus käivitamise-seadistuse kohustust, sest kostja II oleks pidanud defektset osa märkama. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja II esindaja viibis boileri käivitamise juures. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatu juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole kostja II poolt toime pandud lepingurikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kostja II on kohustatud tagama seadmete tehnilise

teenindamise nende kasutuskohas. Tulenevalt lepingust on kostjal II käivitamise-seadistuse kohustus ja sellise kohustuse võtnud ettevõttel on ka Service 24, mille mõiste on sätestatud lepingu punktides 8 ja 9. Lepingu p 8 kohaselt on ettevõte kohustatud service 24 juhul reageerima 4 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest (st kooskõlastama nimetatud 4 tunni jooksul tarbijaga kohalesaabumise aja) ja kõrvaldama rikke võimalikult lühikese tehniliselt võimaliku (põhjendatud) aja jooksul. Lepingu p 9 kohaselt on ettevõte kohustatud remonditöid alustama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest, kui rikke tagajärjel on kütteperioodil peatatud katla töö. Teistel juhtumitel on ta kohustatud alustama remonditöid lühima tehniliselt võimaliku aja jooksul arvates teate saamisest, kui tarbija on selleks tingimused loonud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et tõendamata on hageja väide, et boiler oli puudusega. Samuti kinnitab tunnistaja MV, et seadme käivitamisel oli kõik korras ja veelekkeid ei olnud. Kontrollprotsess võib kesta 1.5 tundi ja esialgne režiim tehakse läbi (t lk 191). Seega on alusetu hageja väide, et kostja II oleks pidanud seadme töötamise juures mingisuguseid kõrvalekaldeid märkama, sest selliseid kõrvalekaldeid ei olnud. Samuti on tõendamata hageja väide, et pärast veelekke avastamist teavitati sellest kostjat II. Tunnistaja MV on ütlustega kinnitanud, et kostjat II sellest ei teavitatud (t lk 192). Seega ei saanud kahju olla põhjustatud ka kostja II poolt lepingu p 8 ja 9 tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt ei saa tõusetuda kostja II vastutust hageja ees. 15.Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja väiteid, et kuna hageja oli välismaalane, siis ta sai suhelda üksnes OÜREG (kustutatud) esindaja MV’iga. See asjaolu ei saa kuidagi omada mõju kostja I ja II vastutusele. 16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. 17.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.