Võlaõigus › Töövõtulepingud

poolt kahju põhjustamise ohtu. Viessmann SIA poolt kahju tekitamist tuleb lugeda õigusvastaseks. Din Energiaservice OÜ vastutuse aluseks on asjaolu, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust osutas Din Energiaservice OÜ boilerite hooldamise erialaspetsialistina teenust, mille eesmärgiks oli boileri korrapärase toimimise tagamine. Din Energiaservice OÜ ei taganud toote ohutust ega korrapärast toimimist. Din Energiaservice OÜ pidi järgima kõrgemaid teenuse osutamise standardeid ning kvaliteeti. Din Energiaservice OÜ oleks pidanud olema teadlik hooldatava toote puudustest, mis põhjustasid veelekke. Din Energiaservice OÜ pidi lepingu sõlmimise ajal ning toote hilisemal kontrollimisel ja seadistamisel nägema ette võimalust, et toode võib olla puudustega või paigaldamise vigu, mis võivad realiseeruda ja tekitata veekahjustuse. Din Energiaservice OÜ ei ole lepingut seega nõuetekohaselt täitnud. Hageja palub tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 kostjatelt solidaarselt välja mõista 334 673,14 krooni ehk 21 389,50 eurot. Viessmann SIA vastuväited Viessmann SIA hagi ei tunnistanud. Viessmann SIA esitas 11.01.2011 esitatud nõudele summas 309 673,14 krooni aegumise vastuväite TsÜS § 150 ja § 144 alusel. Tõendamata on asjaolu, et toode oli puudustega. Boileri defekti ei tõenda OÜ REGenergia koostatud ühepoolne akt. Viessmann SIA sündmuskohale ei kutsutud ja seega ei saa usutavalt tõendada, et boiler oli defektne. Viessmann SIA ei müünud ega ka andnud OÜ-le REGenergia uut tihendit ja kaant hageja korteris olevale boilerile. Väidetavat defektset tihendit ega ka kaant ei ole säilinud ja neid pole Viessmann SIA-le üle antud. OÜ REGenergia ei olnud õigustatud tegema boileri garantiiremonti ja nimetatud äriühingul ei olnud õigust koostada töökäsku. Viessmann SIA ei vastuta ebaõigesti paigaldatud boileri tõttu tekkinud kahju eest, sest boiler ei olnud defektne. Käesoleval juhul tulnuks hagejal pöörduda Din Energiaservice OÜ poole, kes on vastava koolituse läbinud ettevõte ja kes saab Viessmann SIA-lt vajalikud detailid. Detailid müüakse märkusega arvel „võimalik garantiijuhtum“ ja need väljastatakse laost saatelehe alusel. Detaili vahetamisel tagastatakse katkine detail koos korrektselt täidetud garantiitööde aktiga Viessmann SIA-le. Sellel peavad olema märgitud kõik garantii korras vahetatavad detailid tehase tellimusnumbritega, töid teostanud ettevõtte tehnilise teenistuse tempel ja töid teostanud isiku ja kliendi allkirjad. Viessmann SIA tehnik kontrollib akti ning kinnitab/ei kinnita oma allkirjaga garantiijuhtumit. Blanketi parempoolses nurgas märgitakse „mitte-garantiitöö“ ja „garantiitöö“ ja seal peab olema Viessmann SIA Eesti esinduse tehnilise teenistuse juhi allkiri koos kuupäevaga, et antud töö on kas garantiina või mittegarantiina vastu võetud. Lõpliku kinnituse annab oma allkirjaga Viessmann SIA Eesti esinduse juht. Pärast seda koostatakse müüdud garantiidetaili arvele kreeditarve ning need kaks arvet tasaarvestatakse. Seadme käivitamisel tuleb saata kollane garantiitalongi pool Viessmann SIA-le, kus on märgitud seadme koht, seadme number, müüja paigaldaja ning käivitaja. Viessmann SIA ei saa vastutada hageja poolt kantud menetluskulude eest. Nimetatud kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud ja hageja on ise endale sellise suure kulutuse tekitanud. Din Energiaservice OÜ vastuväited Din Energiaservice OÜ hagi ei tunnistanud. Din Energiaservice OÜ teostas boileri seadistamist ja see ei hõlma endas montaažitöid. Seadistamistöödeks on elektroonika ja elektrisüsteemi töökorda seadmine ja käivitamine. Din Energiaservice OÜ ei saanud olla mingit puutumust väidetava defektse tihendiga. Kostjad ei vastuta tekkinud kahju eest solidaarselt. Kostjate kohustused hageja ees ei lange kokku. Hageja ja Din Energiaservice OÜ vahel on lepinguline suhe. Kostja

lepinguliseks kohustuseks oli reageerida avariiteatele 4 tunni jooksul. Hageja ei teavitanud Din Energiaservice OÜ veelekkest. Hageja tugineb nõudes puudustega tootele. Tihendit ei pandud boilerile boileri korterisse paigaldamise ajal. Din Energiaservice OÜ ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kuna Din Energiaservice OÜ ei olnud tsiviilasjas nr 2-08-11078 pooleks ega kolmandaks isikuks, siis ei pea ta hüvitama hageja menetluskulusid. Pärast hageja nõude täpsustamist ja suurendamist esitas Din Energiaservice OÜ kohtule aegumise vastuväite. Nii kahju õigusvastasest tekitamisest kui ka tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on aegunud osas, mis ületab 25 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad on esitanud hageja nõude osas aegumise vastuväite. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja tugineb ka tootja vastutusele, siis VÕS § 1066 sätestab aegumise eriregulatsiooni, mille kohaselt käesolevas jaos sätestatust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Vaidlustamata asjaoludel avastas hageja korteris veelekke 15.05.2007 ning hageja väidete kohaselt veelekke põhjuse tuvastas OÜ REGenergia esindaja. Seega on põhjendatud lugeda nõude aegumistähtaja alguseks 25.05.2007. Hageja on pöördunud teatega Viessmann SIA poole 27.06.2007 teatisega ja esitanud 19.12.2007 nõude kahju hüvitamiseks kogusummas 616 445 krooni. Seega Viessmann SIA vastu suunatud nõude aegumistähtaeg lõppes 25.05.2010 kell 24:00. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamisekes hiljemalt ühe kuu möödudes veelekke avastamisest, s.o 15.06.2007. Seega Din Energiaservice OÜ vastu suunatud nõude aegumistähtaeg lõppes 15.06.2010 kell 24:00. Hageja esitas nõude 25 000 krooni väljamõistmiseks kohtule 27.04.2010. Hageja suurendas nõuet 11.01.2011 summas 19 791,72 eurot (309 673,14 krooni). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja Viessmann SIA vastu kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude summas 616 445 krooni 19.12.2007. Seega oli hageja nimetatud ajal juba hinnanud kahju suurust ja ainetu on hageja esindaja väide, et hagi esitamise ajal ei olnud kahju suurus teada. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ei ole tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine. TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Seega hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Seega on hageja nõue summas 19 791,72 eurot aegunud. Kohtu hinnangul on tõendamata toote puudus ning samuti ei ole aset leidnud kaitstud õigushüve kahjustamine. Tootja vastutusega kaitstud õigushüveks on omand. Käesoleval juhul ei nõua hageja rahasummat, mis on vajalik tema kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra taastamiseks (parandamiskulud) või hävimise korral uue samaväärse asja hankimiseks.

Alternatiivselt on hageja esitanud nõude kahju hüvitamiseks delikti vastutuse alusel. Kolmeastmeline delikti üldkoosseisu elementideks on: objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kohtu hinnangul on täitmata objektiivne teokoosseis. Hageja on tuginenud 25.05.2007 tehnilise teenistuse töökäsule ja tunnistaja M Vi ütlustele. Tunnistaja ütluste kohaselt teavitas hageja teda veelekkest ning vett tuli boileri tihendi ja flantši vahelt välja. Tunnistaja M V asus seisukohale, et tihend oli defektne seetõttu, et pärast tihendi vahetust seda probleemi pole olnud. Samas silmnähtavat defekti sellel tihendil ei olnud. Tunnistaja M V on selgitanud, et vahetusosad saadi Viessmann SIA laost ja tööd teostati garantiikorras, mistõttu väljastati varuosad ilma dokumentatsioonita. Tunnistaja ei mäleta, kas väljavahetatud osad (väidetavalt defektne tihend) anti Viessmann SIA-le tagasi või mitte. Viessmann SIA eitab kõiki tunnistaja poolt esile toodud asjaolusid ning on kirjeldanud Viessmann SIA toodete võimalike garantiijuhtumite menetluse käiku, mis ei haaku tunnistaja M Vi ütlustega. Samuti on Viessmann SIA seadnud kahtluse alla 25.05.2007 tunnistaja M Vi poolt täidetud tehnilise teenistuse töökäsu. Käesoleval juhul on põhjendatud ka kahelda tunnistaja M Vi ütluste usaldusväärsuses, mis puudutab boileri tihendi defektsust ja selle defektse osa vahetamist. M V oli OÜ REGenergia (kustutatud) juhatuse liige ja oli 25.07.2006 töövõtulepingu alusel hageja korterisse vaidlusaluse boileri paigaldajaks. Samuti oli esialgne hageja nõue suunatud OÜ REGenergia (kustutatud) vastu, kuid seoses juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpetati selles osas menetlus. Samuti on õige Viessmann SIA viide asjaolule, et töökäsk on täidetud puudustega ning puuduvad märked selle kohta, kas tegemist oli garantiijuhtumiga või mitte. On loogiline Viessmann SIA poolt väidetu, et puudustega osa esitatakse Viessmann SIA-le, kes siis tuvastab, kas tegemist on garantiitööga, ehk kas toode on puudusega. Väidetavat defektset tihendit Viessmann SIA-le pole esitatud ning seega ei saa usaldusväärselt tõendada Viessmann SIA vastutuse eelduseks olevat asjaolu. Asjaolu, et töökäsk esitati Viessmann SIA-le, tõendab üksnes tunnistaja M Vi ütlused. Viessmanni tehnilises lepingus on sätestatud garantiijuhtumid ning reguleeritud seadmega seotud garantiikohustused. Hageja pidi teadma, et garantiitöid teostab üksnes Din Energiaservice OÜ, kellega oli sõlmitud ka vastav leping. Kuna hageja sellest ei lähtunud ning väidetavaid garantiitöid on teostanud OÜ REGenergia (kustutatud), siis seda enam seab see kahtluse alla 25.05.2007 koostatud tehnilise teenistuse töökäsu ja tunnistaja M Vi ütlused. Kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et tegemist oli puudusega tootega, siis ei saa kostjat vastutavaks pidada ei VÕS § 1061 lg 2 ega ka VÕS § 1043 alusel. Kuivõrd Viessmann SIA poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud, puudus vajadus käsitleda delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente ehk Viessmann SIA käitumise õigusvastasust ja süüd. Samal põhjusel puudus vajadus hinnata kahjuhüvitise suurust ja põhjendatust. Hageja leiab, et talle on Din Energiaservice OÜ kahju tekitanud poolte vahel sõlmitud lepingu p 5-7 sätestatud kohustuste rikkumisega. Hageja heidab Din Energiaservice OÜ-le ette seda, et Din Energiaservice OÜ rikkus käivitamise-seadistuse kohustust, sest Din Energiaservice OÜ oleks pidanud defektset osa märkama. Tulenevalt lepingust on Din Energiaservice OÜ-l käivitamise-seadistuse kohustus ja sellise kohustuse võtnud ettevõttel on ka Service 24. Lepingu p 8 kohaselt on ettevõte kohustatud Service 24 juhul reageerima 4 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest (st kooskõlastama nimetatud 4 tunni jooksul tarbijaga kohalesaabumise aja) ja kõrvaldama rikke võimalikult lühikese tehniliselt võimaliku (põhjendatud) aja jooksul. Lepingu p 9 kohaselt on ettevõte kohustatud remonditöid alustama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest, kui rikke tagajärjel on kütteperioodil peatatud katla töö. Teistel juhtumitel on ta kohustatud alustama remonditöid lühima tehniliselt võimaliku aja jooksul arvates teate saamisest, kui tarbija on selleks tingimused loonud.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on hageja väide, et boiler oli puudusega. Samuti kinnitab tunnistaja M V, et seadme käivitamisel oli kõik korras ja veelekkeid ei olnud. Samuti on tõendamata hageja väide, et pärast veelekke avastamist oleks teavitatud sellest Din Energiaservice OÜ-d. Seega ei saanud kahju olla põhjustatud ka lepingu p-dest 8 ja 9 tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt ei saa tõusetuda Din Energiaservice OÜ vastutus hageja ees. Apellatsioonkaebus Darryl Alfred Hydes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul, kui kohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ega rahulda käesolevat apellatsioonkaebust, siis muuta maakohtu otsuses sisalduvat menetluskulude jaotust ja jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud poolte enda kanda. Kohus on õigesti leidnud, et põhjendatud on hageja nõude aegumistähtaja alguseks lugeda 25.05.2007, ehk hetke, mil hageja sai teada boileri veelekke põhjuse. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kuna esialgu esitas hageja kohtule nõude 25 000 krooni ulatuses, ei peatunud nõude aegumine ülejäänud nõude osas. Kohtule 27.04.2010 esitatud hagis väljendas hageja selgelt, et hagi esitamise hetkel ei ole võimalik hagejale tekkinud kahju suurust ja seetõttu ka hagi hinda määratleda ning hagi hinna määramisel lähtuti hagi esitamisel TsMS § 125 teises lauses märgitust ja esitati nõue 25 000 krooni (e 1597,79 eurot) hüvitamiseks. Hageja väljendas hagiavalduses selgelt, et tema nõude suuruseks on summa, mis selgub tsiviilasja nr 2-08-11078 menetluses ja et kostjatelt nõutakse kogu summat, mis hagejalt selles menetluses välja mõistetakse koos tema poolt kantud menetluskuludega. Viessmann SIA oli kaasatud tsiviilasja nr 2-08-11078 menetlusse kolmanda isikuna ning oli teadlik nii kohtuotsuses hagejalt välja mõistetud summadest kui kohtukuludest. Hageja toimis menetlusökonoomika seisukohast kõige õigemini. Kuna nõude suurus ei olnud teada, esitas hageja nõude kogu ulatuses ja palus kohtul menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-08-11078 jõustunud otsusest tulenev lõplik kahju summa teada on. Kohtu seisukoht oleks vastuolus ka TsÜS §127 lg 7 sättega, mis sätestab, et olukorras, kui kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Eeltoodust tulenevalt peatus kahjunõude aegumine hagi esitamisega vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1, mistõttu ei ole 11.01.2011 esitatud suurendatud nõue aegunud. Lisaks eeltoodule, tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 6 on hagi esitamisega võrdsustatud ka kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Viessmann SIA oli kaasatud tsiviilasjas nr 2-08-11078 toimuvasse menetlusse kolmanda isikuna, kus hr Vihervirtta nõudis hageja käest sama kahju tulemusena 647 978 krooni väljamõistmist. Kahju tekkimise üle otsustades on kohus põhjendamatult keskendunud hageja ja kostjate tegevusele, mis toimus pärast lekke avastamist ja selle põhjuse selgumist 25.05.2007. Hetkeks, kui hageja avastas boileri veelekke, oli kahju sisuliselt juba juhtunud ning antud asjas on oluline vaadelda perioodi, mis eelneb (mitte ei järgne) lekke avastamisele. Tsiviilasjas nr 2-08-11078 toimunud menetluses tuvastas kohus vaidluse puudumise selles, et hr Vihervirta korter sai kannatada hageja korterist alguse saanud vee läbijooksust ja veeleke sai omakorda alguse boileri tihendi vahelt toimunud lekkest. Kuivõrd Viessmann SIA oli nimetatud menetlusse kaasatud kolmanda isikuna ning ei vaidlustanud kohtu poolt tuvastatud asjaolu, on ta nõustunud asjaoluga, et kahju tekke põhjuseks oli veeboilerist lähtunud leke. Kostjad ei ole vaidlustanud ka seda, et Viessmann SIA oli boileri tootjaks VÕS § 1062 lg 1 p 3 mõistes ja et Din Energiaservice OÜ oli vastutav boileri seadistamise ja käikulaskmise eest vastavalt „Viessmanni tehnilisele lepingule“. Fakt on ka see, et peale boileri tihendi vahetust leke lakkas ja boiler on töötanud probleemideta. Seega oleks kohus kostjate

vastustuse tuvastamiseks asja lahendamisel pidanud analüüsima esiteks seda, kas boiler (toode) oli selle esmakordsel seadistamisel ja käikulaskmisel puudusega või mitte ja seda, kas boileri esmakordsel seadistamisel ja käikulaskmisel Din Energiaservice OÜ tegutses hoolsusega, mis on nõutav isikult, kes on boileri probleemideta käikulaskmise eest vastutav. Vastustuse tuvastamise seisukohast ei ole oluline, kus on tihendi, mis oli boilerile tootja poolt esialgu paigaldatud ning mis lekkis, asukoht. Tunnistaja M Vi ütluste kohaselt ei mäletanud ta, kas vana tihend anti kostjale tagasi või mitte. Kahtlust ei ole aga selles, et boileri tihend ja flants siiski vahetati ja pärast seda on boiler töötanud probleemideta – järelikult olid uus tihend ja flants boilerile sobivad ja said pärineda ainult Viessmann SIA-lt. Kui Viessmann SIA väidab, et tema ei väljastanud uut tihendit ja flantsi garantiikorras, oleks ta saanud kohtule esitada tõendi, et uus tihend ja flants väljastati tema poolt tasu eest. Vastavat tõendit ei ole aga esitatud. Kohus on lähtunud Viessmann SIA paljasõnalisest kinnitusest ja seadnud tunnistaja ütlused põhjendamatult kahtluse alla. Tulenevalt ülaltoodust võib väita, et kuivõrd Viessmann SIA boileri tootjana ei ole tõendanud oma tasu nõudmist uue flantsi ja tihendi eest, aktsepteeris ta asjaolu, et tegemist oli puudusega tootega ning vahetas osad garantii korras. Kohus on seadnud tunnistaja ütlused kahtluse alla tulenevalt sellest, et boileri lekke likvideerimisel ei olevat järgitud Viessmann SIA poolt 14.03.2011 esitatud menetlusdokumendis kirjeldatud garantiijuhtumite menetluse käiku. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hetkel, kui hageja boiler esmakordselt seadistati, puudus Viessmann SIA-l Eestis püsiv tegevuskoht. Seega ei olnud isegi tahtmise korral Viessmann SIA viidatud garantiijuhtumite menetluskorda kuni 27.12.2007 võimalik rakendada. Kohus ei ole menetlusosalistega ka arutanud, kelle kohustus oli dokumenteerida boileri vana tihendi ja flantsi vahetus uute osade vastu. Põhjendamatult on võtnud kohus eelduseks, et osade vahetuse oleks pidanud dokumenteerima tihendi vahetuse teostanud REGenergia OÜ (kustutatud). On siiski loogiline, et tihendi vahetuse korrektse dokumenteerimise eest on vastutav garantiikorras vahetatud osade omanik, kelleks antud juhul on Viessmann SIA. Sellega on kohus pannud hagejale sisuliselt kohustuse tõendada oma väiteid tõendiga, mis saab olla ainult Viessmann SIA valduses. Din Energiaservice OÜ ei tegutsenud boileri esmakordsel käivitamisel 07.09.2006 hoolsusega, mis oli nõutav isikult, kes vastutab boileri probleemideta käikulaskmise eest. Boileri esmakordsel käivitamisel oli just Din Energiaservice OÜ ülesanne jälgida, kas boiler on vee- ja gaasisüsteemiga korrektselt ühendatud. Tsiviilasja nr 2-08-11078 käigus on Viessmann SIA väitnud, et pärast boileri survestamist oleks pidanud flantsi kinnitavad poldid üle pingutama. Kui selline nõue boileri käikulaskmisel oli, pidi see olema teada ka Din Energiaservice OÜ töötajatele. Samas ei ole kohtuasjas tuvastatud, et Din Energiaservice OÜ oleks flantsi kinnitavaid polte Din Energiaservice OÜ poolt või tema korraldusel üle pingutatud. On võimalik, et just sellise nõude täitmata jätmine tõi kaasa boileri lekke ja kahju tekkimise hagejale. Maakohus leiab vääralt, et kostjad ei ole toime pannud rikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. On ilmne, et kui Viessmann SIA poolt toodetud boiler ei oleks olnud puudustega ning kui Din Energiaservice OÜ oleks boileri puuduse tuvastanud selle seadistamise ja käivitamise käigus, ei oleks hagejale ülalnimetatud kahju tekkinud. Seega esineb otsene põhjuslik seos Viessmann SIA poolt puudustega toote tarnimise ja Din Energiaservice OÜ poolt puudustega toote seadistamise/käivitamise ning hagejale tekkinud kahju vahel. Eeltoodut arvestades ning esitatud tõendeid kogumis hinnates võib lugeda tõendatuks, et Darryl Alfred Hydesile tekkis kahju boileri puuduse tõttu, mille eest on kostjad VÕS § 127 lg 4 järgi solidaarselt vastutavad.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on tarbijana käesolevas vaidluses kindlasti nõrgem pool. Samuti ei olnud hageja sooviks kohtumenetluse algatamine. 2007. lõpus ja 2008. alguses pidas hageja Viessmann SIA esindajaga intensiivselt läbirääkimisi kõigile pooltele (sh hr Vihervirta) vastuvõetava kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kahjuks nurjusid läbirääkimised just Viessmann SIA ignorantse suhtumise tõttu. Seetõttu, isegi juhul kui ringkonnakohus leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejalt nõutakse välja ka kostjate kantud menetluskulud. Viessmann SIA vastus apellatsionkaebusele Viessmann SIA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Din Energiaservice OÜ vastus apellatsionkaebusele Din Energiaservice OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.04.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lgst 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud samu väiteid, millele ta tugines hagiavalduses. Maakohus on neile kõigile hinnangu andnud ja põhjendatult leidnud, et hageja nõue kostjate vastu ei ole tõendatud. Maakohus on analüüsinud tunnistaja M Vi ütlusi põhjalikult ja võrrelnud neid teiste asjas esitatud tõenditega ja leidnud õigesti, et neid ei saa võtta aluseks hagi rahuldamisel. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et vaidlusalusest veelekkest ja seda väidetavalt põhjustanud boileri tihendist kostjaid ei teavitatud ega kohale ei kutsutud. Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostjad ei ole toime pannud rikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda. Kolleegiumi arvates puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus on kohaldanud asjas õigesti aegumist. Põhjendatud ei ole hageja väited selle kohta, et talle ei olnud teada kahju suurus. Veelekkega tekitatud kahju suurus pidi olema hagejale teada juba siis, kui Martti Vihervirta esitas 2008.a hagi tema vastu kohtule (ts.asi 208-11078). Maakohus leidis õigesti, et aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ei ole tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine. TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Seega hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Seega on hageja nõue summas 19 791,72 eurot aegunud. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus otsustes 3-2-1-30-10 p-s 12 ja 3-2-1-102-08 p-s 22.

Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.