lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-15-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-15-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-15-11 Tartu, 14. aprill 2011. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Santome OÜ hagi Ege Hirve vastu kinnisasjale sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17484 Santome OÜ määruskaebus Hageja Santome OÜ (registrikood 11098031), esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja Ege Hirv (isikukood xxxxxxxxxxx) 21. märts 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17484 ja jätta jõusse Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a määrus hagi tagamise kohta samas tsiviilasjas.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Tambet Toomelale (konto nr 1107347186, Swedbank AS) 2. detsembril 2010 Santome OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Santome OÜ (hageja) esitas 15. aprillil 2010 Harju Maakohtule Ege Hirve (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hagejal on kostjaga 12. juunil 2008 sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 6.1.1 kohaselt õigus pöörata täitemenetluses sissenõue kostja korteriomandile (registriosa nr 11908601, korteriomand), millega rahuldada oma 12. juunil 2008 Osaühinguga Fivecom Invest (võlgnik) sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded võlgniku vastu korteriomandile seatud hüpoteegi summa 600 000 krooni ulatuses. Hagi kohaselt sõlmis hageja 12. juunil 2008 võlgnikuga laenulepingu (laenuleping), mille alusel laenas hageja võlgnikule 300 000 krooni. Võlgniku ainuosanik ja ainus juhatuse liige on kostja. Laenulepingu p 6.2 järgi seatakse lepingu täitmise tagamiseks kostja korteriomandile hüpoteek summas 600 000 krooni. 30. oktoobril 2008 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa nr 3, mille alusel laenas hageja võlgnikule veel 100 000 krooni. 12. juunil 2008 sõlmisid pooled ka korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p-de 4 ja 5 järgi seati kostja korteriomandile hüpoteek summas 600 000 krooni kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Selle lepingu p-s 6.1.1 sisalduva tagatiskokkuleppe (tagatiskokkulepe) sõnastuse järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja laenulepingust ja selle lisadest. See sõnastus on ekslik. Poolte kokkuleppe järgi pidanuks hüpoteek tagama hageja nõudeid, mis tulenesid võlgnikuga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest. Hageja ei ole kostjaga ühtegi laenulepingut
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

sõlminud. Võlgnik kohustusi ei täitnud ja hageja algatas nõude rahuldamiseks täitemenetluse korteriomandi suhtes, mille täitur aga lõpetas. Hageja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel tuvastada, et tagatiskokkuleppe järgi tagati just hageja nõudeid võlgniku vastu, et saaks täitemenetluse läbi viia.

2.Hagis palus hageja ka hagi tagada ja peatada aktsiaseltsi VELO HK (pankrotis) (sissenõudja) nõude täitmiseks korteriomandile sissenõude pööramise teel toimuv täitemenetlus või keelata kohtutäitur Kaire Põltsil (kohtutäitur) hüpoteegisumma 600 000 krooni ulatuses korteriomandi arvel sundtäitmisest laekuva raha kostjale tagastamine ja kohustada kohtutäiturit hoidma seda raha oma ametialasel arvelduskontol. Avalduse järgi on korteriomandile hageja kasuks seatud hüpoteegist eespool hüpoteek sissenõudja kasuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg-te 1 ja 3 kohaselt lõpevad kinnisasja täitemenetluses müügi korral nõudest järjekohas tagapool olevad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäitur on juba seadnud keelumärke korteriomandi käsutamise keelamiseks sissenõudja kasuks, mistõttu müüakse korteriomand täitemenetluses lähiajal. Seega tuleb hagi tagada, et vältida hageja õiguste kaotamist.
3.Harju Maakohus rahuldas 19. aprilli 2010. a määrusega hagi tagamise avalduse ning keelas kohtutäituril hüpoteegisumma 600 000 krooni kostjale tagastamise ja kohustas kohtutäiturit hoidma seda raha oma ametialasel arvelduskontol. Maakohus leidis, et hageja on esile toonud asjaolud, mis näitavad, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kohane ja vajalik hagi tagamise abinõu on keelata kohtutäituril hüpoteegisumma ulatuses korteriomandi arvel sundtäitmisest laekuva raha kostjale tagastamine. Hagi tagamise abinõu ei ole kostja suhtes ülemäära koormav ning seda võib pidada hageja õigustatud huve ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks.
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. novembri 2010. a määrusega määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis, et tema määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis, et tagatiskokkuleppe järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad poolte 12. juuni 2008 laenulepingust. Seda laenulepingut toimikus aga ei ole. 12. juuni 2008 laenulepingu on sõlminud hageja ja võlgnik. Kohtutäituri otsusest ilmneb, et täitemenetlus lõpetati, kuna hageja ei esitanud täitedokumenti. Seetõttu ei ole esitatud nõuet võimalik tagada hageja taotletud hagi tagamise abinõudega ja maakohtu määrus tuleb tühistada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus.

Hageja arvates on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav. Kui hagi ei tagata, rahuldatakse täitemenetluses olemasolevate sissenõudjate nõuded ja hageja kasuks seatud hüpoteek kustutatakse TMS § 158 lg 3 alusel. Hagi tagamata jätmisel ei saa hagejat tulemi jagamisel arvestada, mistõttu peaks kohtutäitur TMS § 57 järgi täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejäänud raha kostjale tagastama. Sel juhul kaotab hageja aga võimaluse rahuldada oma nõuded võlgniku vastu kostja korteriomandi arvel. Ringkonnakohus on küll viidanud TsMS § 377 lg-le 1, kuid ei ole võtnud sisuliselt seisukohta, kas hagi tagamata jätmine raskendaks hagejale soodsa otsuse korral selle täitmist või muudaks selle võimatuks. Ringkonnakohus asus hagi tagamise küsimuse lahendamise asemel lahendama põhivaidlust, leides, et hageja ei ole esitanud kostjaga sõlmitud laenulepingut.

7.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu määruse.
9.Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et ringkonnakohus on oma määruses ekslikult märkinud, et selle peale ei saa edasi kaevata. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 390 lg 1 esimest lauset tõlgendada selliselt, et Riigikohtule saab kaevata ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse (vt ka nt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 8).
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et hagi tagamise välistab see, et tagatiskokkuleppe järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad poolte laenulepingust, ja seda laenulepingut toimikus ei ole. Hageja nõue ongi tuvastada, et tagatiskokkuleppest tulenevalt on tal õigus pöörata täitemenetluses sissenõue kostja korteriomandile just võlgnikuga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate nõuete rahuldamiseks. Seega tuleb hagi lahendades selgeks teha, kas kostja korteriomandile seatud hüpoteek tagab hageja nõudeid võlgniku vastu. Ringkonnakohus on aga juba ennatlikult andnud (seda põhjendamata) sisuliselt hinnangu, et hagi ei tule rahuldada. Hagi tagamise lahendamisel saaks eelnevaga põhjendada hagi tagamisest keeldumist vähemalt üldjuhul vaid siis, kui samal ajal keeldutakse nt õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ka hagi menetlemast või see jäetakse läbi vaatamata. Kindlasti ei ole hagi tagamisel õige hakata hindama hagi põhjendamiseks esitatud tõendeid.
11.Hageja on esitanud tuvastushagi. Tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav, kuna kohtuotsus, millega tuvastushagi rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav. Praegusel juhul palub hageja siiski sisuliselt tunnustada oma õigust alustada täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks korteriomandi suhtes ja hagi tagamise korras säilitada võimalus korteriomandi arvel raha saada, kuna samal ajal juba toimub täitemenetlus, mille käigus võidakse tema hüpoteek kinnistusraamatust kustutada. Sellisel juhul sõltub hagi tagamisest ka reaalne kohtuotsuse täitmise võimalus.

Sellise tuvastushagi tagamine kohtuotsuse täitmiseks on kolleegiumi arvates iseenesest põhjendatud.

12.Kolleegiumi arvates on hageja põhistanud asjaolud, millest nähtub, et hagi tagamine on vajalik. Maakohtu rakendatud hagi tagamise abinõu on põhimõtteliselt hõlmatud TsMS § 378 lg 1 p-ga 4. Hageja on välja toonud, et kostja korteriomandi suhtes toimub täitemenetlus tema hüpoteegist järjekohas eespool asuva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti on kohtule esitatud kohtutäituri otsus, millega lõpetati hageja avalduse alusel algatatud täitemenetlus kostja suhtes põhjusel, et kostja korteriomandit koormav hageja hüpoteek ei taga hageja nõudeid võlgniku vastu. Sellest nähtub, et kohtutäitur ei nõustu hageja tõlgendusega tagatiskokkuleppele. Õige on hageja väide, et korteriomandi müügi korral täitemenetluses võidakse tema kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek TMS § 158 lg 3 ja § 160 alusel kustutada, kuid hagejale hüvitise maksmine TMS § 176 lg 1 ja § 108 lg 2 järgi ei oleks kindel. Täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejäänud raha tagastataks TMS § 57 järgi kostjale. Seega isegi kui hagi rahuldataks, võib hagi tagamata jätmise korral hageja kaotada võlgnikuga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude tagatise ilma selle eest hüvitist saamata.
13.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada Tambet Toomelale.
14.Kolleegium märgib, et hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 8). Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.