Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-5364
Tsiviilasi
Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) hagi OÜ XXXX vastu enammakstud hinna tagastamise nõudes 197 817,29 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (asukoht Suuresindajad Sepa 16, 80098 Pärnu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja OÜ XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx ) lepingulised esindajad vandeadvokaat Leon Glikman, advokaat Artur Sanglepp (Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, e-post [email protected]) 28.03.2017 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin-Johannes Raude Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) hagi OÜ XXXX vastu enammakstud hinna tagastamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kanda.
Välja mõista Pärnu linnalt (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) menetluskulud 9 611,25 (üheksa tuhat kuussada üksteist eurot ja 25 senti) eurot OÜ XXXX kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Pärnu linnal (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses OÜ XXXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-16-5364 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.22.10.2008 leppisid hageja kui omanik ja kostja kui hoonestaja kokku Pärnus Riia mnt 129 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmises. Lepingu punktide 4.1 ja 4.3 kohaselt oli kostja kohustus ehitada Riia mnt 129 kinnistule spordihalli hiljemalt 26.09.2009 (I kd tl 10-24).
2.22.10.2008 leppisid pooled kokku Riia mnt 129 asuvale kinnistule seatud hoonestusõiguse koormamises kasutusvaldusega. Lepingu punktide 2.6 ja 2.9 kohaselt oli hagejal õigus kasutada kasutusvalduse objekti kasutusvaldusest tulenevate õiguste teostamiseks ning kohustus tasuda kasutusvalduse eest 130 927 093 krooni, so 8 367 766,35 eurot (I kd tl 25-36).
3.01.01.2011 vajus sisse spordihalli väikese saali katus (I kd tl 37). Spordihalli väikese saali taastamistööd kestsid kuni 31.08.2012 (I kd tl 38-39).
4.11.02.2016 esitas hageja kostjale Pärnu Spordihalli kasutusvalduse hinna alandamise avalduse ning osalise tagasinõude (I kd tl 62-63). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista hinna alandamisena enam tasutu 183 079,40 eurot, viivised nõudesummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2016 kuni nõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 100, § 112 lg 1 ja 3, § 113 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • hageja ei saanud kasutada spordihalli väikest saali ajavahemikul 01.01.2011-31.08.2012; • hageja on alandanud perioodi 01.01.2011-31.08.2012 eest makstud kasutusvalduse hinda 2 619 728,24 euroni ning et kostja peab tagastama hagejale enammakstud 183 079,40 eurot koos viivistega; • hageja nõue ei ole aegunud; • hagejal oli õigus alandada hinda kasutusvalduse lõppemisest hoolimata, kuna lepingu tähtaja lõppemine ei tähenda, et oleks lõppenud lepingu kehtivus; • leping ei muutu kehtetuks lepingus kokku lepitud tähtaja möödumisega; • kuna hinda võib alandada ka pärast esialgse hinna maksmist, ei saa hagejale hinna alandamisega kasutusvalduse perioodi lõpuni ootamist ette heita; • kostja oli kogu aja teadlik hageja seisukohast, et kasutusvalduse hind tuleb viia vastavusse spordihalli tegeliku kasutusvõimalusega; • hageja oli sunnitud ootama hinna alandamise avalduse esitamisega kasutusvalduse perioodi lõppemiseni, sest vastupidisel juhul oleks kostja hakanud spordihalli kasutamist takistama; • kostja täitis oma lepingust tuleneva kohustust väikese saali osas mittekohaselt; • eksperthinnangutega on tõendatud, et spordihalli väikese saali katuse sisse kukkumise põhjuseks oli vale projekt ja ehitus. Spordihalli projekti oli tellinud ning spordihalli oli ehitanud kostja; • samuti ei olnud kostja andnud hagejale üle spordihalli katuse hooldus- ja kasutusjuhendit ega katuse lumekoristustööde teostamiseks vajalikke lumerenne. Seetõttu puudus spordihalli
2-16-5364
• •
•
•
ekspluateerijatel juhend ja vahendid spordihalli väikese saali katuse lumest puhastamiseks ning info spordihalli väikese saali katuse lubatud koormusest; kostja tellis ja andis hagejale spordihalli katuse lumekoristamise juhendi üle alles 2012.a aasta suvel; kui kostja oleks andnud spordihalli katuse lumekoristamise juhendi ja ajutised lumerennid üle juba 2009. aasta sügisel ning kui spordihalli väikese saali katus oleks projekteeritud ja ehitatud vastavalt nõuetele, ei oleks spordihalli väikese saali katus 2011. aasta alguses sisse varisenud; olukorras, kus konstruktsioonide sõlmede kandearvutused olid väga piiripealsed ning kostja ei olnud andnud hagejale üle kandearvutuste järgimist võimaldavat juhendit ega kandearvutuste järgimist võimaldavaid tarvikuid, ei saa kostja kandearvutuste ületamist ette heita; kasutusvaldus ja tasu olid vastastikuses seoses.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • hagejal puudus õigus 11.02.2016 hinda alandada, kuna kasutusvaldus oli lõppenud ja hinna alandamise ajal puudus kehtiv leping; • kuna tegemist on tasuga kasutusvalduse kui asjaõiguse eest ja hageja oli jätkuvalt AÕS § 201 mõttes kasutusvaldaja, siis pole VÕS § 112 lg 2, mis räägib mittekohase täitmise vastuvõtmisest, kohaldatav; • hageja nõudeõigus on aegunud; • hageja kuritarvitab oma õigusi ja rikub TsÜS § 138 ning VÕS § 6; • hageja ei saa hinda alandada olukorras, kus hageja on hinna alandamisega viivitanud üle üldise tehingust tulenevatele nõuetele kohalduva aegumistähtaja; • hea usu põhimõte kehtib ka hinna alandamise avalduse esitamise aja suhtes sõltumata sellest, et seadus pole tähtaega kehtestanud; • kostjal tekkis õigustatult arusaam, et hageja ei kavatse hinda alandada; • kostja ei ole lepingut rikkunud; • hinna alandamise õiguskaitsevahendit saab kohaldada selle lepingu suhtes, mida rikuti. Kasutusvalduse leping ei reguleerinud hageja poolt etteheidetud ehitamise ja projekteerimise nõudeid ning kostja ei saanud ühtegi kasutusvalduse lepingu punkti rikkuda; • teise lepingu väidetav rikkumine ei saa olla aluseks VÕS § 112 kohaldamiseks kasutusvalduslepingu suhtes; • spordihalli väikese saali kokkuvarisemine põhjustas hagejapoolne rikkumine; • kui hageja oleks käitunud korrapärasele kasutusvaldajale omase hoolega, ei oleks katus sisse kukkunud; • hageja jättis lume katuselt koristamata ja lisaks kuhjas kõrgemalt katuselt madalamale lund, mis ületas lubatud koormuse, mis oli varingu põhjus; • hageja tuginemine lumekoristusjuhendite mitte väljastamisele on otsitud ja pahauskne. Hageja ei ole varem kostjalt juhendit küsinud ega väitnud, et ta ei saa lumekoristust juhendi puudumise tõttu teha; • kasutusvalduse seadmisel ei ole kasutustakistus VÕS § 112 kohaldamise aluseks; • kõik kasutusvalduse tingimused olid täidetud, kuna hageja piiratud asjaõigus oli kokkulepitud ajal püsivalt kinnistusraamatusse kantud.
2-16-5364 Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Lg 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 201 lg 1 kohaselt kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 22.10.2008 leppisid hageja kui omanik ja kostja kui hoonestaja kokku Pärnus Riia mnt 129 asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmises. Lepingu punktide 4.1 ja 4.3 kohaselt oli kostja kohustus ehitada Riia mnt 129 kinnistule spordihalli hiljemalt 26.09.2009 (I kd tl 10-24). 22.10.2008 leppisid pooled kokku Riia mnt 129 asuvale kinnistule seatud hoonestusõiguse koormamises kasutusvaldusega. Lepingu punktide 2.6 ja 2.9 kohaselt oli hagejal õigus kasutada kasutusvalduse objekti kasutusvaldusest tulenevate õiguste teostamiseks ning kohustus tasuda kasutusvalduse eest 130 927 093 krooni, so 8 367 766,35 eurot (I kd tl 25-36). 01.01.2011 vajus sisse spordihalli väikese saali katus (I kd tl 37). Spordihalli väikese saali taastamistööd kestsid kuni 31.08.2012 (I kd tl 38-39). 11.02.2016 esitas hageja kostjale Pärnu Spordihalli kasutusvalduse hinna alandamise avalduse ning osalise tagasinõude (I kd tl 62-63).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal oli õigus hinna alandamise avalduse esitamiseks ja kas kostja on kasutusvalduse seadmise lepingut rikkunud.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. Hageja on aegumisele vastu vaielnud.
2-16-5364
16.Riigikohus on 3-2-1-156-11 punktis 22 leidnud, et seaduses ei ole sätestatud hinna alandamise tähtaega. Kujundusõigusena ei allu see ka aegumisele, küll aeguvad hinna alandamisest tulenevad lepingulised nõuded. Kohus leiab, et kuna hinna alandamise avalduse esitamiseks ei ole seadusandja tähtaega määranud ja Riigikohus on eelnevalt nimetatud lahendis leidnud, et kujundusõigusena ei allu see aegumisele, siis ei ole hageja hinna alandamise nõue aegunud.
17.Kostja leiab, et hagejal puudus õigus 11.02.2016, so pärast kasutusvalduse tähtaega (31.12.2015) hinna alandamise avaldust esitada, kuna hinna alandamise avalduse esitamise ajaks kehtiv leping puudus. Kostja leiab, et mittekehtivat suhet ei olnud võimalik ümber kujundada. Hageja sellega ei nõustu.
18.Riigikohus on lahendi 3-2-1-156-11 punktis 18 selgitanud, et müügilepingu järgi võib ostja VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui mh leping on kehtiv. Kohus leiab, et kasutusvalduse tähtaja lõppemine ei tähendanud seda, et sellega oleks lõppenud hoonestusõiguse kasutusvaldusega koormamise lepingu kehtivus. Lepingu tähtaja saabumisega ei muutu leping kehtetuks. Et hinna alandamise avaldust võib esitada ka pärast lepingu täitmise tähtaja saabumist, toetab see, et seadusandja ei ole hinna alandamise avalduse esitamisele kehtestanud tähtaega ega sidunud seda lepingu ajalise täitmise või lepingu tähtajaga. Seega on kohtu hinnangul kostja vastav vastuväide põhjendamatu.
19.Täiendavalt leiab kostja, et hageja poolt 11.02.2016 hinna alandamise avalduse esitamine on vastuolus VÕS §-st 6 ja TsÜS §-st 138 tuleneva hea usu põhimõttega. Kostja märgib, et hageja poolt mulje jätmine sellest, et hageja õiguskaitsevahendeid ei kasuta ja õiguskaitsevahendite üllatuslik kasutamine ca 5.a. pärast õiguskaitsevahendi kohaldamise aluse teket ja lepingu lõppemise järel on vastuolus hea usu põhimõttega.
20.Riigikohus on lahendi 3-2-1-15-11 punktis 22 märkinud, et ostuhinna alandamine võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1), kui müüjas on õiguse pikka aega teostamata jätmisega tekitatud õigustatud ootus, et hinda ei alandata.
21.Hageja on rajanud hagi sellele, et ta tasus perioodil 01.01.2011-31.08.2012, mil ta ei saanud spordisaali kasutada, kasutusvalduse tasu rohkem kui oleks pidanud. Hageja esitas hinna alandamise avalduse 11.12.2016 (kd I tl 62). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja on kostjale saatnud 06.07.2011, 12.08.2011, 01.11.2011 ja 17.01.2012 kirjad, milles on avaldanud erineval viisil seisukohti kasutusvalduse tasu korrigeerimise osas tulenevalt väikse saali kasutamise võimatusest (I kd tl 56-60). Seega viimane kiri hagejalt seoses kasutusvalduse liigse tasuga oli 17.01.2012 ehk neli aastat enne hinna alandamise avalduse esitamist. Nähtuvalt kasutusvalduse seadmise lepingu punktist 2.1 koormati kinnistut kasutusvaldusega kuni 31.12.2015 (I kd tl 26). Hageja on selgitanud, et ta oli sunnitud ootama hinna alandamise avalduse esitamisega kasutusvalduse perioodi lõppemiseni, sest vastupidisel juhul oleks kostja hakanud spordihalli kasutamist takistama. Spordihall oli linna üks olulisemaid spordirajatisi, mille kasutamisvõimaluse katkemisega ei saanud hageja riskida.
22.Kohus leiab, et hageja ei ole 11.02.2016 hinna alandamise avalduse esitamisel rikkunud VÕS § 6 lg-st 1 ja TsÜS §-st 138 tulenevat hea usu põhimõtet. Hageja saatis 2011.a aastal ja 2012.a alguses korduvaid kirju tasu korrigeerimise osas. Hageja selgitus selle kohta, miks ta ootas hinna alandamisega kasutusvalduse perioodi lõppemiseni on eluliselt veenev, arvestades, et spordihalli kasutamise võimaldamine on oluline avalik teenus, mille katkestamisega ei saanud hageja riskida. Põhjendamatud on kohtu hinnangul kostja väited, mille kohaselt võttis hageja selliselt kostjalt ära võimaluse kasutada omapoolseid õiguskaitsevahendeid. Tõendatud ei ole, et hageja loobus nelja aasta jooksul oma seisukohast enamtasutud tasu osas või seda mingil viisil kostjale väljendas. Eelnevast tulenevalt puudub alus järelduseks, et hageja poolt 11.02.2016 hinna alanduse avalduse esitamine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja näited 50 ja 150 aastat
2-16-5364 hiljem hinna alandamise avalduse esitamise osas küll ilmestavad vajadust piirata hinna alandamise esitamise aega, kuid ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd tegemist ei olnud sellise ajalise suurusjärguga.
23.Kostja on täiendavalt tuginenud sellele, et kohaldada tuleks analoogia korras VÕS § 118 lg-t 2, mille kohaselt lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.
24.Riigikohus on lahendi 3-2-1-15-11 punktis 22 täiendavalt märkinud, et hinna alandamisele saab kolleegiumi arvates analoogia korras kohaldada ka VÕS § 118 lg-s 2 lepingust taganemise tähtaja kohta sätestatut. See tähendab, et kui kohustuse täitmise nõue (eelkõige puuduse kõrvaldamise nõue) on aegunud ja võlgnik sellele tugineb, on hinna alandamine puudusele tuginedes tühine. Sel juhul on ka hagi hinna alandamise kehtivuse tuvastamiseks esitatud õigusliku huvita.
25.Kasutusvaldus seati 22.10.2008 lepinguga, millele kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Kasutustakistus ilmnes 01.01.2011, kui katus sisse langes ja kestis kuni 31.08.2012, mil lõpetati taastamistööd (I kd tl 38-39). Käesoleval juhul kõrvaldati puudus, st kasutustakistus enne nõude aegumist. Hageja esitas hinna alandamise nõude pärast puuduse kõrvaldamist, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 118 lg-s 2 sätestatud olukorraga ning hinna alandamine ei ole seetõttu tühine. VÕS § 118 lg 2 kohaldamine võiks kõne all tulla juhul kui hinna alandamise avalduse esitamise ajaks oleks hageja olnud aegumise tõttu kaotanud õiguse esitada puuduse kõrvaldamise nõue. Antud juhul sellist olukorda ei olnud.
26.Vastavalt Riigikohtu poolt lahendi 3-2-1-156-11 punktis 18 väljendatule peab müügilepingu puhul VÕS § 112 lg 1 alusel ostuhinna alandamiseks olema täiendavalt täidetud järgmised eeldused: 1) võlgnik on täitnud oma kohustuse mittekohaselt ja 2) ta vastutab asja puuduse eest.
27.Hageja leiab, et kohustuse mittekohane täitmine seisneb selles, et hagejal puudus perioodil 01.01.2011 kuni 31.08.2012 spordihalli väikese saali kasutamise võimalus. Spordihalli kasutamise õigus ja tasu maksmine olid vastastikuses seoses. Kostja leiab, et kõik kasutusvalduse tingimused olid täidetud, kuna hageja piiratud asjaõigus oli kokkulepitud ajal püsivalt kinnistusraamatusse kantud. Kostja leiab, et kasutusvalduse seadmisel ei ole kasutustakistus VÕS § 112 kohaldamise aluseks.
28.AÕS § 214 lg 1 kohaselt kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvalduse seadmise lepingu punkti 2.9 kohaselt oli kasutusvaldajal õigus kasutada kasutusvalduse objekti käesoleva lepingu alusel seatud kasutusvaldusest tulenevate õiguste teostamiseks. Punkti 2.5 kohaselt oli kasutusvaldus tasuline. Punkti 2.6 kohaselt kasutusvalduse tasu, käibemaksu ja intresside suuruseks kokku oli 130 927 093 krooni kogu kasutusvalduse aja eest (I kd tl 27).
29.Kohus leiab, et kostja on oma kasutusvalduse seadmise lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kasutusvalduse seadmise lepingu punktist 2.9 tulenes hagejale õigus kasutada kasutusvalduse objekti. Seda õigust ei ole kostja oma tegevusega piiranud ega takistanud. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2014, § 214 p 3.1) kohaselt kasutamise õigus hõlmab õigust kasutada olemasolevat asja, kuid omanikul ei ole nö aktiivset soorituskohustust, st kohustust aktiivselt panustada asja kasutuse võimaluse tagamisse. Kostja oli kasutusvalduse tingimused täitnud, kuna hageja piiratud asjaõigus oli kokkulepitud ajal püsivalt kinnistusraamatusse kantud ning kostja ei teinud takistusi asja kasutamiseks. Kuna puudub lepingu mittekohane täitmine, ei ole täidetud hinna alandamise eeldused ja puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Samas peab kohus vajalikuks peatuda ka väidetaval lepingu rikkumisel.
2-16-5364
30.Hageja leiab, et kostja vastutab lepingu mittekohase täitmise eest. Hageja leiab, et spordihalli väikese saali katuse sisse kukkumise põhjuseks oli vale projekt ja ehitus ning kostja ei olnud hagejale üle andnud spordihalli katuse hooldus- ja kasutusjuhendit ega katuse lumekoristustööde teostamiseks vajalikke lumerenne. Kostja leiab, et katuse sisse kukkumise põhjustas hageja enda tegevus lumekoristusel, mitte ehituslikud vead. Lisaks ei olnud kostjal kohustus lumekoristustööde teostamiseks juhendeid üle anda ning hageja ei ole neid varasemalt küsinud. Kostja leiab, et hageja on kasutanud ebakohast õiguskaitse viisi, kuna mõne muu lepingu rikkumine ei saa olla aluseks VÕS § 112 kohaldamiseks kasutusvalduslepingu suhtes.
31.Hageja on seisukohal, et varingu põhjustasid ehitusvead. Kohtule on esitatud mitu erinevat ekspertarvamust, so EKK 2011.a ekspertiis (I kd tl 133-164), OÜ Ehitusekspert 2011.a eksperthinnang (I kd tl 165-203), Toorprojekt OÜ 2011.a ekspertiis (II kd tl 15-34) ja Osaühingu EstKONSULT 18.10.2011 koondarvamus nr 59 (II kd tl 37-41). Nimetatud ekspertiisidest tuleneb, et varingu peamiseks põhjuseks oli spordihoone väikese saali katusel avariihetkel asuv lubatust oluliselt suurem lumekogus (foto sündmuskohalt, II kd tl 65). 2010/2011.a talv oli erakordselt lumerohke. Ekspertarvamustest nähtub, et loodusliku lume kogus katusel ületas arvutuslikku lubatud koormust ca 1,5 korda. Lisaks kuhjati hageja poolt alumisele katusele spordihoone kõrgema osa katuselt täiendavalt ca 30 tonni lund.
32.Kohus leiab, et EKK ekspertiisi ja OÜ Ehitusekspert väited projekteerimisvea (materjalivea osas) on kummutatud Toorprojekt OÜ ekspertiisi (II kd tl 15-34), EstKOSNULT inseneribüroo arvamuse (II kd tl 37-41) ja riiklikult tunnustatud ekspert Xxxxtäiendava 2017.a koostatud arvamusega (III kd tl 8-10). Tunnistajana üle kuulatud Xxxx, kes koostas EstKONSULT inseneribüroo arvamuse, sõnul Toorprojekti OÜ ekspertiisi koostanud Xxxxtuntumat tegutsevat inseneri Eestis ei ole ning kandekonstruktsioonide osas on ta tunnustatuim spetsialist (III kd tl 32). Xxxxütlustest (III kd tl 32-33) ja Xxxx13.01.2017 täiendavast seisukohast (III kd tl 8-10) nähtub, et erisus ekspertiisides tulenes lähteandmetest, mida ekspertiisi tegemisel kasutati.
33.Lisaks nähtub Toorprojekt OÜ poolt koostatud dokumendist „Terasest nelikanttoru 120x120x4 tugevusklassi S355J2H standardile EN 10219-1:2006 vastavuse kontrollile“, et purunenud fermi ülemise vöö materjal vastas projekti- ja sertifikaadikohasele terase margile (II kd tl 2-13). Osaühingu EstKONSULT koondarvamuse kohaselt kinnitas kontrollarvutus Toorprojekt OÜ poolt esitatud arvutustulemusi. Arvamuse kohaselt võis kinnitada Toorprojekti väidet, et T-kujulise sõlme ebapiisav kandevõime ei oleks põhjustanud standardikohastel koormustel fermi varisemist (II kd tl 37-41). Xxxxmärkis 13.01.2017 seisukohas, et vaidlusaluses spordihoones terassõrestiku ülemises vöös kasutatud nelikanttoru 120 x 120 x 4 vastas standardile EN 10219-1:2006 ning et fermide valmistamisel oli kasutatud projektile kehtivale standardile vastavat terast. Xxxxleidis, et varingu ainupõhjuseks oli lubamatu lume juurde kuhjamine spordihalli madalama osa katusele (III kd tl 8-10). Kohtu hinnangul puudub alus pidada Xxxxhilisemaid 2017.a antud seisukohti varingu põhjustest ebausaldusväärseteks. 2017.a seisukohad on antud uute/täiendavate andmete ja katseprotokollide põhjal. Seega ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et spordihalli katus vajus sisse hageja poolt ette heidetud ehituslike puuduste tõttu. Ekspertarvamustest tuleneb, et varingu põhjuseks oli liigne looduslik lumekogus ja lubamatu lume juurde kuhjamine spordihalli madalama osa katusele, mitte ehituslikud puudused. Spordihoone väikese saali katus ei olnud ettenähtud suure saali katuselt lume ladustamiseks.
34.AÕS § 218 lg 1 sätestab, et kasutusvaldaja on kohustatud kasutama asja korrapäraselt ja heaperemehelikult. AÕS § 219 lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma. Kasutusvalduse seadmise lepingu punkti 2.10.3 (kd I tl 27) alusel kohustus hageja sõlmima spordihalli haldamiseks ja toimimiseks vajalikud lepingud ja tasuma haldamiseks ja toimimiseks vajalikud kulutused sh objekti koristus ja libedus- ning lumetõrje. Seega oli lumetõrje näol tegemist hageja riski ja kohustusega.
2-16-5364
35.Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt ei andnud kostja hagejale üle lumekoristuseks vajalikke juhendeid ja lumerenne on käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse puutumatud ja otsitud. Esiteks puudutavad vastavad etteheited hoonestusõiguse lepingu, mille alusel oli kostjal hoone püstitamise kohustus, täitmist. Seega ei ole need olulised kasutusvalduse lepingu suhtes hinna alandamise avalduse esitamisel. Teiseks ei tulenenud lepingutest, seadustest ega hageja poolt viidatud standarditest, et kostjal oli kohustus lumekoristusjuhendid üle anda. Kolmandaks ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et ta oleks neid kostjalt enne spordihalli katuse sisse varisemist küsinud ning et kostja oleks õigustamatult nende väljastamisest keeldunud. Tunnistajana üle kuulatud Kaido Fridolini, kes oli lepingute sõlmimisel kostja esindaja, sõnul oli hageja poolt lumekoristusjuhendite vajadusest juttu 2012.a suvel (III kd tl 35), seega pärast varingut. Kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et peatöövõtja esindajad (II kd tl 137-142) olid varasemalt enne varingut juhtinud hageja tähelepanu vajadusele koristada katuselt suure koormuse tõttu lund (II kd tl 66-71). Hageja poolt nimetatud lumekoristusrenne ei olnud ehitusprojektis ette nähtud. Seda kinnitas ka xxxx oma ütlustes (III kd tl 36).
36.Seoses lumekoristusjuhendi väidetava puudumisega märgib kohus täiendavalt, et kostja andis hagejale üle ehitise 30.09.2009. Üleandmisaktist (positsioon nr. 19) nähtub, et üle olid antud kasutusjuhendid (II kd tl 45-54). Ühelegi puudu olevale kasutusjuhendile pole viidatud. Seega on tegemist VÕS § 95 täitmise kviitungi sarnase dokumendiga, mis kinnitab kostjapoolsete kohustuste lõppemist dokumentatsiooni üleandmisel nõuetekohase täitmisega (VÕS § 186 p 1). Lisaks sellele, hageja ja järelevalveametkonnad kirjutasid alla 20.09.2009 ehituse ülevaatuse aktile, kinnitades ehitise vastavust normidele ja projektile (II kd tl 55). Hageja väljastas hoonele 09.10.2009 kasutusloa (II kd tl 61-64). Eelnevast nähtub, et hageja ei ole lumekoristusjuhendite puudumist pidanud eelnevalt oluliseks ning tegemist on tagantjärgi otsitud väitega.
37.Kohus märgib, et hageja esitas 11.02.2016 hinna alandamise avalduse kasutusvalduse lepingu (I kd tl 25-33) suhtes. Kasutusvalduse seadmine ja tasu on kokku lepitud viimati nimetatud lepinguga. Rikkumised, milliseid hageja kostjale ette heidab, so ehitamise ja projekteerimisnõuete järgimata jätmine ja lumekoristusjuhendi üle andmata jätmine puudutavad 22.10.2008 sõlmitud hoonestusõiguse lepingut (I kd tl 10-24), mille alusel oli kostjal kohustus vaidlusalune spordirajatis ehitada. Kasutusvaldusleping ei reguleerinud ehitamist ega ehitamisele vastavaid nõudeid, samuti lume koristamise juhendi üleandmist. Kohus leiab, et VÕS §-st 112 tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamine on võimalik vaid selle rikutud lepingu suhtes, mille alusel kanti kostjale üle tasu. Kohus leiab, et kostja ei ole kasutusvalduse lepingut rikkunud. Kostja ei ole oma tegevuse ega tegevusetusega takistanud kasutusvalduse õiguse teostamist.
38.Eeltoodust tulenevalt puudub alus rahuldada hageja hinna alandamisest tulenevat nõuet. Kuna põhinõue on põhjendamatu, puudub alus rahuldada ka viivisenõuet. Otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid (II kd tl 42-43, II kd tl 56-60, II kd tl 72-136, II kd tl 143-154, II kd tl 176-177) ei oma kohtu hinnangul tähendust asja lahendamisel ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud
39.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on mh asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2
2-16-5364 kohaselt asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
42.Kostja esitas 27.03.2017 menetluskulude nimekirja, paludes määrata põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 11 813 eurot, mõista välja nimetatud summa ja viivised menetluskuludelt. Nimekirja kohaselt kandis kostja advokaadist lepingulise esindaja kulusid ja dokumentaalse tõendi saamise kulusid, milleks on riiklikult tunnustatud eksperdi Xxxx(OÜ Ehitusekspert) 2017. arvamus. Kostja esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 135 eurot.
43.29.03.2017 seisukohas leiab hageja, et poolte õigusabikulud on kattuvas osas üldjuhul põhjendatud ja vajalikud. Kattuv maht ilmestab kõige paremini konkreetse kohtuvaidlusega kaasnevat õigusabikulu. Kostja õigusabikulud on 80% suuremad kui hageja õigusabikulud. Hageja palub hinnata hagi rahuldamata jätmise korral kostja menetluskulude väljamõistmise põhjendatust ja vajalikkust osas, milles need ületavad hageja õigusabikulusid.
44.Kohus leiab, et kostja kulud dokumentaalse tõendi saamiseks summas 600 eurot on põhjendatud ja vajalikud.
45.Esitatud arvetest nähtub, et kostja esindajal on käesolevas asjas kulunud kokku 84,05 tundi. Hagiavalduse vastuse koostamisele on kostja esindajal kulunud kokku 33,3 tundi (III kd tl 4548). Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu hagivastuse koostamiseks on ülemäärane. Esitatud hagi oli sisult viiel leheküljel. Sellele ei olnud lisatud mahukaid tõendeid. Tegemist ei olnud tavapärasest keerukama õigusvaidlusega. Kohus leiab, et kostja vastus hagile 21 lehel on käesolevat õigusvaidlust arvestades liialt mahukas, sisaldades seejuures mitmeid kordusi. Kohus peab põhjendatuks hagile vastuse koostamiseks kulunud aega 16 töötunni, so kahe tööpäeva ulatuses. Seega vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 17,3 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingutele kulunud aega puudub alus pidada ülemääraseks. Seega peab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 66,75 tunni ulatuses, so 84,05-17,3. Arvestades kostja esindaja tunnitasu (135 eurot tunnis), vastab see 9 011,25 eurole, so 135x66,75.
46.Kokku on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud 9 611,25 euro ulatuses, so 9 011,25+600. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 9 611,25 eurot.
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.