Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-59872
Tsiviilasi
KÜ hagi MLJ vastu võlgnevuse nõudes.
Tsiviilasja hind
1 072,89 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Angelina A Marhena OÜ ); Kostja: MLJ(isikukood XXX, elukoht XXX);
Menetluse liik
(Juriidiline büroo
Kostja seaduslik esindaja DK(XXX); Kostja lepinguline esindaja Anatoli P (XXX). Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista MLJ’lt KÜ kasuks kokku 1 206,80 eurot, millest põhivõlgnevus 1 072,89 eurot ja viivis 133,91 eurot ja menetluskulude katteks 319,56 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused
Võlgnevus seisuga 01.11.2010.a. moodustab 16 787,05 krooni. KÜS § 7 lg 4 alusel on hageja arvestanud viivist summas 2 095,30 krooni seisuga 01.11.2010.a. Asjakohatu on kostja väide, et kostja ei suuda kanda kõiki vajalikke kulutusi rahaliste raskuste tõttu. Hageja leiab, et kuivõrd kotjal on seaduslik esindaja, siis viimane peab vastutama alaealise lapse kohustuste täitmise eest. Hageja leiab, et kostjal on piisavalt vara, mille arvel võib ta oma kohustused hageja ees täita. Kostja esindaja väidab vääralt, et viivised on arvestatud hageja poolt põhjendamatult ning et viivise nõue on esitatud võlgniku isikut arvestamata. Hageja on seisukohal, et puuduvad õiguslikud alused kostja viivise tasumisest vabastamiseks. Viivise nõue on igati mõistlik ning põhineb seadusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 18 882,35 krooni, millest põhivõlgnevus 16 787,05 krooni ja viivis 2 095,30 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
kohase täitmiseni. Kostja leiab, et hagejal tuleks arvestada viivise nõude esitamisel kostja isikuga. Samuti ei ole hageja põhistanud viivise nõuet nõuetekohasel viisil, s.o mis summalt viivist arvutatakse ning teadmata on viivitatud päevade arv. Kohus leiab, et kostja poolt toodud vastuväited viivise nõudele on ainetud, kuivõrd hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas viivise arvestuse tabeli perioodil mai 2007-oktoober 2010 (t/l 6) ning kostjale kuuluva korteriomandi saldo perioodil mai 2007-oktoober 2010 (t/l 9-18). Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et hagejal tuleks arvestada kostja isikuga. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel on võimalik vähendada viivist siis kui see on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigusliku huve ja poolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd hageja esitatud viiviseõue on väiksem kui põhivõlg, ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega, mida saaks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada või jätta välja mõistmata. Eeltoodu alusel ei ole võimalik jätta viivist välja mõistmata põhjusel, et kostja on alaealine. Ehkki esitatud kohtumäärusest 18.10.2010 nr 2-10-36722 (t/l 38)nähtub, et tema pärandvarasse kuulub mitu kiiniasja, ja millest osale ei ole antud müügiluba, on müügiluba siiski vaidlusalusel korterile antud koos kohustusega võlad tasuda. Kohtu arvates võimaldab korteriomandi võõrandamisel saadud raha märgitud viivise tasuda, mistõttu puudub alus viivist vähendada kostja majanduslikku olukorda arvestades. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisnõue kostja suhtes samuti hagetud ulatuses rahuldamisele kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KÜS § 7 lg 4.
Mai Grauberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.