Tsiviilasi nr 2-08-84565
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2011. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-84565
Tsiviilasi
M T’i hagi Osaühing EEvastu leppetrahvi tühistamiseks.
Tsiviilasja hind
28,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M T (isikukood: XXX, elukoht: XXX ) Kostja: Osaühing EE(registrikood XXX XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Margus Arvisto (Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn 10145, e-post: [email protected] )
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Tuvastada, et M T’i ja Osaühing EE vahel puudub tasumiseks kohustav õigussuhe.
05.11.2008 leppetrahvi nõude
Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt EE riigilõivu 250 krooni M Ti kasuks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1(4)
Tsiviilasi nr 2-08-84565 M T esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Eel eppetrahvi tühistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vaidlustab hageja 05.11.2008.a. nimele kostja poolt väljastatud leppetrahvi nõude nr 43849 450 krooni suuruses summas. Hageja ei ole nõus tasuma kostja poolt määratud leppetrahvi, sest tegemist on kostja poolt alusetu rikastumisega, kostjal ei ole õiguslikku alust Liiklusseaduse alusel parkimise korraldamiseks. Hageja märgib ta ei ole sõlminud kostjaga ühtegi lepingut, seega ei ole tal kohustus maksta kostjale leppetrahvi. Hageja leiab, et kostja ei oma seaduslikku alust parkimise korraldamiseks ja viivistasu otsuse määramiseks. Kostja poolt määratud leppetrahvi puhul on tegemist viivistasu otsusega, mille tegemiseks puudub kostjal pädevus ja seega ka igasugune õiguslik alus. Tegemist ei ole käesoleval juhul ka lepingupoolse suhtega, sest lepingu sõlmimiseks on vaja kahte või enamat lepingu poolt. Hageja palub tuvastada, kas kostja poolt määratud leppetrahvi nõue nr 43849 põhineb kehtival õigusel ja kas sellest täitedokumendist tuleneb hagejale kohustus tasuda leppetrahvi 450 krooni suuruses summas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni. Kostja vastuväited Kostja 13.04.2009 vastuse kohaselt ei nõustu kostja hageja seisukohtadega ega tunnista hagi. Kostja märgib, et kostja osutab parkimist eraõiguslikul alusel, kuivõrd parkimist korraldatakse eramaal ning parkimislepingu poolteks on eraõiguslikud isikud. Kostja tahet leping sõlmida väljendab eelkõige infotahvlile ja muude siltide ülespanek parkimisalale, milles kostja viitab selgelt asjaolule, et tegemist onn tasulise parklaga ning kostja eesmärk on parkimisteenuste osutamine kõigile, kes lepingu tingimusi aktsepteerivad. Lepingu tingimused on samuti kostja poolt pakkumist esitades määratletud ning need on välja toodud parkimisala ees oleval infotahvlil. Auto parkimisega tekib parkimisteenuse kasutajal ka juriidiline kohustus maksta parkimistasu. Kuna tegemist on eraõigusliku suhtega, on parkimistasu maksmine poolte vahel tahteavaldusega kokku lepitud ühe lepingupoole kohustus, millest tulenevalt tekib tal õigus vastavalt märgitud territooriumil parkida. Samuti ei ole hagejale määratud trahvi näol tegemist viivistasuga liiklusseaduse §50 2 mõistes, kuna sellega on reguleeritud avalikõiguslik parkimiskorraldus, vaid leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõistes. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleneb hagejale tüüptingimuste punktist 9, mille kohaselt on kostjal parkimistingimuste rikkumise korral õigus määrata leppetrahv summas 450 krooni. Kostja palub jätta hageja hagi kostja vastu täies ulatuse rahuldamata ja mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja on ettevõte, kes tegutseb tasulise parkimise teenuse osutamise alal. Kostja haldab parkimisala asukohaga XXXTallinnas. Kostja on paigaldanud parkimisalale erinevaid infotahvleid ja parkimisautomaadi. Kostja on väljastanud 05.11.2008 sõiduki reg märgiga XXX kohta leppetrahvi nõude summas 450 krooni, hageja on esitatud leppetrahvinõude kätte saanud. Hageja on palunud kohtul tuvastada, et hageja ja kostja vahel puudub 05.11.2008 leppetrahvi nõude tasumiseks kohustav õigussuhe.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-84565 Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud parkimistasu maksmiseks kohustav leping. Vastavalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 3 sätestab, et Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Vastavalt VÕS § 20 lg 2 vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Vastavalt VÕS § 9 lg 2 pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 p-s 13 selgitanud, et tariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks. Samuti selgitas, Riigikohus p-s 15, et parkimislepingu sõlmituks osutumise korral on tegemist tüüptingimustega lepinguga viidates ühtlasi VÕS §-le 37 lg-le 3. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Eeltoodust tuleneb, et parkimistingimuste avaliku väljapaneku korral loetakse parkimisleping sõlmituks järgmistel eeldustel: − tuvastatud on sõiduki valdaja, kes on parkinud sõiduki parkimisettevõtja opereeritavale maale või teinud muid tegusid, mis võivad väljendada tahet sõlmida leping; − parkimisettevõtja on parkimistingimuste väljapanekul piisavalt selgesti väljendanud , et tegemist on pakkumusega ja sõiduki valdaja väljendab oma tegevusega tahet sõlmida leping. Seejuures tuleb parkimistingimuste väljapanekul arvestada, et tegemist on tüüptingimusi ning nende tõlgendamisel kohaldada VÕS § 37 lg 3 ja 39 lg 1; − kui parkimistingimuste väljapanek ei ole pakkumus, kuid sõiduki valdaja tegevus on kvalifitseeritav pakkumuse tegemisena, siis on parkimisettevõtja andnud nõustumuse, kusjuures kui parkimisettevõtja nõustumus seisneb tegevusetuses, siis tuleneb tegevusetuse nõustumuseks lugemine seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-84565 Kohus leiab, et käesoleval juhul on tuvastamata lepingu sõlmimise esimene eeldus, s o tuvastamata on sõiduki valdaja. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on sõiduki esiklaasile asetatud leppetrahvinõuet pidanud väljastatuks enda nimele, millest võib järeldada, et hageja peab ennast leppetrahvinõudes nimetatud sõiduki omanikuks. Samas ei ole hageja hagiavalduses avaldanud, et sõiduki parkimisalale parkimisel oleks sõidukit otseselt vallanud hageja. Kuivõrd hageja on väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, tuleb sellest kohtu arvates järeldada, et hageja vaidleb vastu asjaolule, et sõiduki otsene valdaja sõiduki parkimisel oli hageja. Eeldades, et hageja on sõiduki omanikuks, ei järeldu sellest, et sõiduki parkis parkimisalale hageja, sest sõidukit võis kasutada ka mõni teine isik. Kostja oma vastuses hagile ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki otsene valdaja sõiduki parkimisel oleks olnud hageja. Kohus leiab, et kuna sõiduki otsene valdaja sõiduki parkimise hetkel on tuvastamata, ei saa tõendada lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kuivõrd tõendamata on lepingu sõlmimise esimene eeldus, ei hinda kohus, kas täidetud on järgmised eeldused. Kuna poolte vahel parkimislepingut ei ole, puudub poolte vahel 05.11.2008 leppetrahvi nõude tasumiseks kohustav õigussuhe. Menetluskulud Vastavalt TsMS 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista riigilõivu 250 krooni. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja.
Peeter Pällin Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.