2-07-39608/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 26.09.2007 esitas Olga Rak Harju Maakohtule hagi MTÜ Tammsaare 143 KÜ vastu, milles palus kostjalt välja mõista 257 039,40 krooni varalise kahju hüvitamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.05.2007 hageja korteris XXXXXXXXX XXX-XXX-XX, Tallinnas tulekahju, mis sai alguse teleri ja videomagnetofoni süttimisest. OÜ Elektrikontrollikeskuse 04.05.2007 eksperthinnangu nr 235-2 kohaselt oli tulekahju tekkimise põhjuseks peajaotuskilbi 7. rühma toiteahela 0-juhtme katkemine, mille tagajärjel lokaalne pinge tõusis määrani, kus süttisid eelnimetatud seadmed. Elamu PJK 7. rühma toiteliini 0-juhtme kontakt 0-latiga võis olla juba mõnda aega halvenenud ja selle tulemusena kuumenenud, mis halvendas kontakti ja soodustas kuumenemist, mille tulemusena võisid kõik selle rühma kaudu toidetavate korterite võrku ühendatud tarbijad sattuda kõrgendatud pinge alla. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastusest nähtuvalt oli põleng korteris nr XX ja magistraalliinilt nr 7 toite saavate korterite elektripaigaldiste sattumine kõrgendatud pinge alla tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN-lati küljest. Elamu peakilp on ebaõnnestunud konstruktsioonilise lahendusega PEN-juhi osas. Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, mida antud juhul ei tagatud. Hageja üritas vaidlust lahendada kohtuväliselt ja saatis 23.05.2007 kostjale kirjaliku pretensiooni, millele lisas Elektrikontrollikeskus OÜ ekspertarvamuse ning kahju suurust tõendavad dokumendid. Ekspertiisiga on tuvastatud, et korteriomanikule tekkis kahju korterelamu elektrisüsteemi rikke tõttu, kuivõrd elektrisüsteem ei vastanud ohutusnõuetele. Lokaalne pinge tõusis määrani, kus teler ning videomagnetofon süttisid ja korteris puhkes põleng. Kostja tellis täiendava ekspertarvamuse KH-Energiakonsuldist ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonist, kuid sisulist vastust hagejale ei andnud. Peakilp tervikuna ning PJK 7. rühma toiteahel on korteriomanike kaasomandis, seega korteriühistu poolt hallatava ühe tehnosüsteemi, so elektrisüsteemi osa. Korteriühistu ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on hoone peakilbi korrasolek ning hooldus maja haldava korteriühistu kohustus. Täiendavas hagiavalduses märkis hageja korteri taastamiseks tehtud ehitustööde maksumuseks 234 654,80 krooni ning korteri tulekahjujärgse puhastuse kuluks 22 384,60 krooni, kahjusumma kokku 257 039,40 krooni. Viidates elektriohutusseaduse §-dele 13 ja 15, leidis hageja, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni arvamusega on tuvastatud, et elektrikilp on ebaõnnestunud ehitusega, mis põhjustas ülepinge. Elektrikilbis ei tohi kasutada kõrvalisi juhtivaid osi PEN juhina, nagu seda tehti õnnetuse päevani 13.05.2007. Kostja ei teostanud tähtaegselt kontrollmõõtmisi (tähtaeg aegus 2006. septembris), peakilp tuleks rekonstrueerida, et see vastaks

kehtivatele nõuetele ning kontaktühenduste kontroll tuleks läbi viia tihedamini, kui seda on tehtud. Kostja rikkus õigusaktidega temal lasuvaid kohustusi (tehnilise kontrolli teostamise sagedus, kontrollmõõtmiste aegumine, nõuetekohase peakilbi olemasolu), elektrikilbis tekkis rike ning ülepinge tagajärjel süttis hageja korteris teler ja tekkis tulekahju, mille tõttu sai hageja korter kahjustusi. Hagejal tekkis kahju, põlengukahjustuste likvideerimise kulud korteris. Kostja kohustuseks oli tagada nõuetekohase peakilbi olemasolu. Elektripaigaldise valdajal ehk korteriühistul oli kohustus elektrikilpi ümber ehitada vastavaks kehtivatele nõuetele. Asjaolu, et kostja palkas elektrikilbi üle järelevalve ja hoolduse teostamiseks isiku (andis käsundi) ei tähenda, et ta oleks sellega delegeerinud endal olevad kohustused ning vastutuse. Hageja leidis, et kostja vastutab VÕS § 1056 sätete kohaselt kui suurema ohu allika valdaja. Hoone elektri peakilp on käsitletav suurema ohu allikana, sest elektrikilbi ehitusele ning hooldusele on sätestatud ranged nõuded ja elektrikilbi valdajale kohustus palgata käidukorraldaja, kes teostaks elektrikilbi üle sõltumatut ning pidevat järelevalvet. Tegemist on asjaga, mis on eriti ohtlik ning vajab seetõttu sõltumatut ning pädevat järelevalvet. Elektrikilbi hooletu kasutamine või hooldus võib potentsiaalselt kaasa tuua isikute surma ja/või vara hävimise suures ulatuses. Hageja korteri taastamiseks teostati ehitustöid summas 234 654,80 krooni. Köögi, elutoa, esiku seinad ja laed viimistleti uuesti, köögi, elutoa ja esiku põrand lammutati kahjustuste tõttu ja paigaldati uus põrand. Kahjustusi saanud köögimööbel tuli asendada, viimistleda ja parandada tuli aknad, värvida radiaatorid ja torud, asendada raamaturiiul, lae- ja seinavalgusti elutoas. Teostada tuli sulanud elektrijuhtmete elektritööd, demonteerida korteri siseuksed ja paigaldada uued, demonteerida ja asendada rõduuks, utiliseerida tekkinud prügi. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. OÜ Elektrikontrollikeskuse erakorralise tehnilise kontrolli aruande nr 235-2 kohaselt oli süttimise põhjuseks teler hageja korteris, mitte olulised puudused elektrisüsteemis. Konkreetset teleri süttimise põhjust ei ole nimetatud. Hageja ei ole tõendanud kahju ulatust ega esitanud kohtule korteri seisundi kirjeldust enne ja pärast tulekahju. OÜ Elektrikontrollikeskuse 04.05.2007 aktis nr 235-2 on märgitud, et elutoas teleri plahvatusest alguse saanud põlengus hävisid peale teleri ka videomagnetofon, pikendusejuhe ja pistikupesa seinas. Teistes ruumides juhistiku väliseid kahjustusi ei täheldatud. Vastavalt 04.07.2007 Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendile põles Tammsaare 143 korteris XX üks tuba, mitte kogu korter. Sellest järeldub, et tulekahju oli ruumis, kus asusid teler ja videomagnetofon, teistes ruumides tulekahju ei olnud ja puudus vajadust taastamistööde tegemiseks. Kostja sõlmis 01.04.2004 FIE-ga Toivo Silm elumaja elektrisüsteemi käidulepingu nr 02104, mille kohaselt teostab FIE Toivo Silm elumaja elektrisüsteemi tehnilist kontrolli ning oli määratud elamu elektripaigaldise käidukorraldajaks. Erakorralist tehnilist järelevalvet teostanud inspektor ei vaadanud üle korterit, kus tulekahju toimus ja seega ei ole aruanne objektiivne. Kostja täitis Elektriohutusseaduse § 13 ja 15 kohustused. Elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli aruandes on märgitud, et alguses tekkis teleri süttimine ja sellele järgnenud põleng põhjustas elektrivõrgu faasipinge olulise suurenemise. Elamu käidukorraldaja on elekrtikilpide kontaktühendusi kontrollinud 1 kord aastas. Tehnilise kontrolli teostaja poolt hinnati ja tõendati elektripaigaldise ja selle käidu vastavust. Kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole

alati võimalik ette näha. Ka juhul, kui elektripaigaldis on kontrollitud ja selle kohta on vajalik fikseerimine, on võimalik kontaktühendus. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastus ei viita elektriavarii põhjustele. 22.05.2007 KH Energiakonsult eksperthinnang ei anna vastust elektriavarii põhjuste kohta ja on soovituslik. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti millest nähtub, et elektrikilp, kus avarii tekkis, ei vasta tehnilistele nõuetele ja selle kohta on kontrollorganite poolt tehtud ettekirjutus. Hageja ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks KÜ Tammsaare 143 süü tulekahju tekkimises. Tammsaare 143 korter XX oli tulekahju toimumise ajal antud rendile ja omanikud korteris ei elanud. Teleri süttimise momendil olid korteris üürniku lapsed, kes tulekahjust kedagi ei teavitanud, vaid lahkusid kodunt. Kostja seadis kahtluse alla asjaolu, et korteris oli vara vastavalt kohtule esitatud nimekirjale. Kostjale ei ole selge, kuidas hageja hindas asjade maksumust. Hageja näitas nimekirjas teleri maksumuseks 8 000 krooni, mis hinna järgi on uus ning uue tehnoloogia järgi ei peaks põlema. Samuti on nimekirjas köögimööbel, tehnika, riided ja jalanõud. Hageja ei ole kirjeldanud, milline oli mööbel või asjad ja millises ruumis asusid. Kostja ei tunnistanud OÜ Kristiine KVH arvet nr 137-1 summas 234 654,80 krooni. Hageja kulud ei ole põhjendatud. Kolmanda isiku seisukoht FIE Toivo Silm leidis, et on antud asjas kõrvaline isik. Ta oli MTÜ Tammsaare 143 KÜ-s elektrik-käidukorraldaja 01.04.2004 - 31.08.2007. 01.05.2007 Tammsaare 143 - XX tulekahju kohta ei oska selgitusi anda. Käidukorraldaja peab kord aastas, vastavalt hoolduskavale, teostama korralist ülevaatust. Ülevaatuse teostas käidukorraldaja 26.11.2006 koos Urmas Jõudnaga. Kolmas isik rõhutas, et 7 grupi N-juhi katkemist ei saanud ette näha, sest PEN-lattide temperatuuri mõõtis ta käelabaga sageli ja alati olid PEN-latid jahedad. Maakohtu otsuse põhjendused 08.12.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt vaidlus puudub selles, et 01.05.2007 kella 9.40 - 9.50 vahel toimus Tallinnas, Tammsaare tee 143 hagejale kuuluvas korteris nr XX tulekahju, mis sai alguse teleri ja videomagnetofoni süttimisest. Elamus on moodustatud MTÜ Tammsaare 143 korteriühistu. Põhja- Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 04.07.2007 õiendist nr 5-4/07/118 nähtuvalt põles korteris nr XX üks tuba, ülejäänud korter sai kuuma- ja suitsukahjustusi ning oletatav tulekahju põhjus on rike teleris, mille tagajärjel tekkis tulekahju. Kohus asus seisukohale, et antud tsiviilasjas ei ole tõendatud tulekahju tekkepõhjust. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud elektriohutuseseadusest (EIOS) tulenevaid nõuded. Kostja on sellele väitele vastu vaielnud ja märkinud, et elektriseade vastas kehtestatud nõuetele. Kohus nõustus kostja seisukohaga. EIOS § 50 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud elektriseade või -paigaldis peab olema ohutu ja vastama vähemalt selle ehitamise või kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele. EIOS jõustus 20.07.2007 ning kohus kontrollis, kas MTÜ Tammsaare 143 KÜ elektripaigaldis vastas kasutusele võtmise ajal sätestatud nõuetele. Kostja esitas elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse nr 330-3, milles AS Elektrikontrollikeskus tõendas, et nimetatud ehitise elektripaigaldises on 04.04.2001 – 27.09.2004 tehtud korraline tehniline kontroll, elektripaigaldis ja selle käit vastavad kehtestatud nõuetele. Kohtu poolt teleri põlengu põhjuste väljaselgitamiseks määratud ekspertiisist ekspert keeldus. Kohus luges tõendatuks, et MTÜ Tammsaare 143 KÜ elamu elektripaigaldis vastas kehtestatud nõuetele.

Hageja esitatud elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli aruande kohaselt ei tuvastatud kontrollimisel Tammasaare 143 maja üldkasutatavate ruumide elektripaigaldistes olulisi puudusi ega otsest ohtu. Tehtud otsuse kohaselt Tammsaare tee 143 korteris nr XX teleri süttimise ja sellele järgnenud põlengu põhjustas elektrivõrgu faasipinge oluline suurenemine, milline omakorda põhjustas 7. toiterühma 0-juhtme katkemine elamu PJK-s. Tehnilise järelevalve inspektsiooni kirjas tehakse ettepanekuid, muuhulgas tõdetakse, et kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole alati võimalik ette näha. Hageja esitas EWLWO AS-i, kui käidukorraldaja hinnangu, mis tugineb FIE Toivo Silm ettekandele ja Elektrikontrollikeskuse erakorralise kontrolli aruandele. Kohus leidis, et esitatu on niivõrd üldise sõnastusega, et kohus ei saa seda asjakohaseks tõendiks pidada, samuti on esitatud hinnangus võetud seisukoht õiguslikes küsimustes, mis ei kuulu käidukorraldaja ülesannete hulka. Hageja viitas asjaolule, et kostja on rikkunud õigusaktidega temal lasuvaid kohustusi so. tehnilise kontrolli teostamise sagedus, kontrollmõõtmiste aegumine, nõuetekohase peakilbi olemasolu. Kohus leidis, et MTÜ Tammsaare 143 KÜ on toiminud vastavalt EIOS sätetele. 01.04.2004 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt on FIE Toivo Silm võtnud endale kohustuse täita Tammsaare 143 elamus käidukorraldaja ülesandeid ja seega on täidetud EIOS § 13 lg 2 sätestatud nõue käidukorraldaja määramiseks. Samuti kinnitas FIE Toivo Silm, et korraline ülevaatus teostati 26.11.2006 koos Urmas Jõudnaga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja vastutab hageja ees kui suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest ning hoone peakilp on käsitletav suurema ohu allikana. VÕS § 1056 lg 2 sätestatu kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kohus leidis, et hoone peakilbi asjatundja poolt hooldamise korral ei ole prognoositav kahju tekkimine. Kohus ei tuvastanud kostja tegevuses õigusvastast käitumist ning ei hinnanud esitatud tõendeid kahju suuruse kohta ega sellele esitatud vastuväiteid. Apellatsioonkaebus Hageja Olga Rak palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja jõudnud seetõttu kohtuotsuses ebaõigele järeldusele. Kohtu järeldus, et tsiviilasjas ei ole tõendatud tulekahju tekkepõhjus, ei ole õige ega kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Tulekahju tekkepõhjuste kohta on esitatud Elektrikontrollikeskuse erakorralise tehnilise kontrolli aruanne ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastus vastustajale. Elektrikontrollikeskuse aruande kohaselt teleri süttimise ja järgnenud põlengu põhjustas elektrivõrgu faasipinge oluline suurenemine, millise omakorda põhjustas 7. toiterühma 0-juhtme katkemine elamu peajaotuskilbis. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon märgib oma kirjas, et on tutvunud Elektrikontrollikeskuse korralise tehnilise kontrolli aruandega, elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega, KH Energia Konsult ekspertarvamusega, Elektrikontrollikeskuse erakorralise tehnilise kontrolli aruandega ning olukorraga elamu peakilbiruumis ja jõudnud järeldusele, et 01.05.2007 toimunud põleng korteris XX ja magistraalliinilt nr 7 toite saavate korterite elektripaigaldiste sattumine kõrgendatud pinge alla oli tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN-lati küljest. Elamu peakilp on väga ebaõnnestunud konstruktsioonilise lahendusega

PEN-juhi osas. Omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, mida antud juhul ei ole tagatud. Apellant leiab, et tulekahju tekkepõhjus ei ole juriidiline küsimus, tulekahju tekkepõhjust saab tuvastada asjatundjate arvamusega. Antud juhul on kaks asjatundjat jõudnud ühesugusele järeldusele, mille kohaselt oli tulekahju tekkepõhjus rike hoone elektripeakilbis. Antud asjaolu ei muuda teleri ekspertiisi teostamise võimatus, kuna teler oli sedavõrd ulatuslikult sulanud. Vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole ja apellandile jääb arusaamatuks, millel rajaneb maakohtu seisukoht, et tulekahju tekkepõhjus on tõendamata. Apellant leiab, et ebaõige on kohtu järeldus, mille kohaselt hoone elektripeakilp kui elektripaigaldis vastas nõuetele. Kohus on viidanud, et EIOS § 50 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud elektriseade või -paigaldis peab olema ohutu ja vastama vähemalt selle ehitamise või kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele. Kuivõrd vastustaja esitas kohtule 27.09.2004 väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse, luges kohus tõendatuks, et elektripaigaldis vastas kehtestatud nõuetele. Kohus on viidanud kehtivale elektriohutusseadusele, milline ei kehtinud kahju tekkimise ajal. EIOS § 50 lg 1 kohaselt peab elektripaigaldis olema nii ohutu kui vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Kumbki tingimus ei olnud täidetud ja kohus jättis arvestamata teised asjas esitatud tõendid, tuginedes valikuliselt üksnes nõuetekohasuse tunnistusele. Kahju tekkimise ajal kehtinud EIOS § 49 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud elektriseade või -paigaldis peab olema ohutu ja vastama selle ehitamise või kasutuselevõtmise hetkel kehtinud nõuetele. Asjaolu, et elektripaigaldisele on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus, ei tähenda iseenesest seda, et elektripaigaldis nõuetele tegelikult ka vastab. Kohus on jätnud tähelepanuta Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastuse p-i 2, mille kohaselt kõrvalisi juhtivaid osi ei tohi kasutada PEN-juhina. Inspektsioon tegi järelduse, et elektrikilp tuleb rekonstrueerida vähemalt PEN ahela osas. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kolmanda isiku 20.08.2010 avalduses märgitu, mille kohaselt ei vastanud elektrikilp ka elektrikilbi ehitamise aja nõuetele. Eeltoodut koosmõjus hinnates on ilmne, et hoone peajaotuskilp ei vastanud ka ehitamise aja nõuetele kuna seal oli PEN-juhina kasutatud kõrvalisi juhtivaid osi. Märgitu põhjustas rikke, mis avastati alles 13.05.2007 (põleng toimus 01.05.2007) ja seejärel probleem kõrvaldati. Kogutud tõenditest on ilmne, et hoone peajaotuskilp ei vastanud ohutusnõuetele ja ebaõige on kohtu järeldus, et elektrikilp vastas nõuetele. Kohtu järeldus tugines üksnes väljastatud nõuetekohasuse tunnistusele, jättes arvestamata asjatundjate arvamuse elektrikilbi korrasoleku kohta ja kolmanda isiku seisukohta tegeliku faktilise olukorra kohta. EIOS (nii kehtiva kui ka kahju tekkimise ajal kehtinud) kohaselt peab elektripaigaldis olema ohutu. Tegelikkuses elektripaigaldis ei olnud ohutu, kuivõrd ebaõnnestunud tehniline lahendus põhjustas rikke, mis omakorda põhjustas korterites ülepinge ja tulekahju korteris XX. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et elektripaigaldis ei vastanud ka selle ehitamise aja nõuetele (PEN-juhina oli kasutatud kõrvalisi juhtivaid osi). Maakohus on elektripaigaldise nõuetekohasuse hindamisel tuginenud valikuliselt üksnes ühele tõendile, 2004. aastal väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusele. Tegelik olukord

ei vastanud nõuetekohasuse tunnistusele, seda on kinnitanud nii Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kui ka elektripaigaldise käidukorraldaja FIE Toivo Silm. Maakohus on ekslikult leidnud, et hoone peajaotuskilp ei ole suurema ohu allikas võlaõigusseaduse mõistes. Võlaõigusseadus ei sätesta ammendavat loetelu suurema ohu allikate kohta, andes üksnes näidisloetelu ja definitsiooni, kuidas tegevust või asja suurema ohu allikaks kvalifitseerida. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt loetakse suurema ohu allikaks asja, kui selle olemuse tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju. Hoone peajaotuskilp on suurema ohu allikas VÕS § 1056 lg 2 alusel. On üldteada, et elekter ja elektriseadmed kätkevad endast ohtu. Peajaotuskilbile kui ohtlikule elektripaigaldisele on kehtestatud hooldamise ja nõuetele vastavuse kontrollinõuded. EIOS § 4 lg 1 kohaselt elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Konkreetse hoone peajaotuskilp oli II liigi elektripaigaldiseks. EIOS sätestab, et elektripaigaldistest tuleneb oht. Apellant on seisukohal, et hoone peajaotuskilp kannab endas ohtu. Peajaotuskilbi hooldamiseks on ettenähtud küll nõuded, kuid nagu maakohus ka ise viitas, elektripaigaldise kontaktühenduste purunemist ei saa alati ette näha. Seega on täidetud ka VÕS § 1056 lg 2 teine nõue kvalifitseerimaks hoone peajaotuskilpi suurema ohu allikana, isegi asjatundjalt oodatava hoolduse rakendamise korral ei saa rikkeid välistada ja tekkida võib suur kahju. Apellant leiab, et hoone peajaotuskilp on kahtlemata suurema ohu allikas, sellele juurdepääs peab olema kõrvalistele isikutele piiratud, riiklikul tasemel on kehtestatud ranged hooldusnõuded, kuid isegi järelevalveasutus möönab, et rikkeid peajaotuskilbis ei ole võimalik alati ette näha. Rikete tulemusena võib tekkida suur kahju nagu käesoleval juhul ka tekkis. Hoone peajaotuskilp, millel on voolu läbilaskevõime 3 X 100 A ja mis EIOS kohaselt on käsitletav II liigi elektripaigaldisena, on iga mõistliku hinnangu kohaselt käsitletav suurema ohu allikana ja selle poolt põhjustatud kahju eest vastutab valdaja sõltumata süü olemasolust. Kohus on ebaõigest hinnanud tõendeid ja jõudnud ebaõigele järeldusele, et vastustaja tegevuses puudub õigusvastane käitumine. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (apellant on korduvalt viidanud, et vastustaja rikkus seadusest tulenevat kohustust tagada elektripaigaldise vastavus seaduse nõuetele). Asjas on leidnud tuvastamist et peajaotuskilbi ülesehitus oli ebaõnnestunud, peajaotuskilbis kasutati PEN-juhina kõrvalisi osi ja käidukorraldaja oli juhtinud vastustaja juhatuse tähelepanu varasematel aastatel peajaotuskilbi rekonstrueerimise vajadusele. Seega on tuvastatud, et korterite ülepinge ja selle tulemusena tekkinud tulekahju tulenes rikkest peajaotuskilbis. Rikke põhjuseks olid peajaotuskilbi ehituslikud vead. Kolmas isik märkis kohtuistungil, et juba varasemalt oleks olnud otstarbekas peajaotuskilp renoveerida, kuid see jäi raha puudumise taha. Samuti jäi kolmanda isiku seisukohtadest kõlama, et kuna ükski ametiasutus ei nõudnud ümberehitusi kilbis, siis nad seda ei teinud. Samas sätestab elektriohutuseseadus, et ohutuse tagamine on eelkõige elektripaigaldise valdaja kohustus. Valdaja ei saa väita, et ta jättis ohutuse nõuded täitamata, kuna ükski ametiasutus tähelepanu sellele ei juhtinud. Seega on oli vastustaja tegevus õigusvastane kuivõrd kahju tekitati omandi

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 442 lg 8 sätestab otsuse põhjendamise kohustuse, mille kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning analüüsima kõiki tõendeid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eelnimetatud sätteid järginud, millest tulenevalt on jõudnud ebaõigele seisukohale. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja väidetel kahju tekkis tulekahju tagajärjel, mille põhjuseks oli elamu peakilbis olev rike. Maakohus, jättes hagi rahuldamata, asus seisukohale, et tulekahju tekkepõhjus on tõendamata ning ei nõustunud hageja seisukohaga, et hoone peakilp on käsitletav suurema ohu allikana. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohtule on esitatud tõendid tulekahju põhjuse kohta, mida tulnuks hinnata TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt. Elektrikontrollikeskuse 04.05.2007 elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli aruande kohaselt hageja korteris toimunud pinge suurenemine oli tingitud PJK 7. rühma toiteahela 0-juhtme katkemisest (t.lk.5-10). Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastas kostja järelepärimisele 20.07.2007 kirjaga nr 3-1/225-1, milles teatas, et hageja korteris toimunud põleng oli tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN-lati küljest (t. lk. 26). Seega eelnimetatud dokumentaalsetest tõenditest ilmneb, et hageja on esitanud tõendeid tulekahju põhjuse kohta. Kui kohus ei pidanud neid tõendeid piisavateks või usaldusväärseteks, siis tuli oma seisukohta põhjendada ning menetluses sellele ka tähelepanu pöörata. Apellatsioonikohtu istungil kostja seaduslik esindaja väitis, et hageja korteris toimunud tulekahju ajal esines ka teistes korterites, mis olid sellesse toiteblokki liidetud, ülepingeid ning probleeme. Nimetatud väite esitas hageja ka 03.11.2010 kohtuistungil, kuid kohus jättis selle tähelepanuta (t.lk. 200). Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu omab asja lahendamisel tähtsust ja maakohtul tulnuks eelnimetatud väidet hinnata. Kohus leidis, et elektri peakilp ei ole suurema ohu allikas. Samas ei ole kohus välja selgitanud, mida hageja mõtles peakilbi kui suurema ohu allika all. Toimikust ei ilmne, et menetluses oleks seda arutatud. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et hageja on mõelnud suurema ohu allika all elamus olevat peajaotuskilpi kui elektripaigaldist. Kolleegium nõustub apellandiga, et elekter ja elektriseadmed kätkevad endast ohtu ning on suurema ohu allikad VÕS § 1056 lg 2 mõttes. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et tulekahju põhjus ei ole teada, siis ei ole ta pidanud vajalikuks hinnata tõendeid kahju suuruse kohta. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu ülesannet kahju olemasolu ja selle suuruse hindamiseks, millest tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.