Hageja: OR(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm OÜ, Põhja pst 21, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: MTÜ XXXKÜ (registrikood XXX XXX); Kostja lepinguline esindaja: Igor Šablonin (OÜ Ingor Õigusbüroo, Muhu 5-35, Tallinn, e-post: [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: FIE TS(registrikood XXX, XXX). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt MTÜ-lt XXXKÜ hageja OR kasuks välja 257 039,40 krooni ehk 16 427 (kuusteist tuhat nelisada kakskümmend seitse) eurot ja 81 senti. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja MTÜ XXX KÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.26.09.2007 esitas OR Harju Maakohtule hagi MTÜ XXXKÜ vastu, milles palus kostjalt välja mõista 257 039,40 krooni varalise kahju hüvitamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.05.2007 hageja korteris XXX, Tallinnas tulekahju, mis sai alguse teleri ja videomagnetofoni süttimisest. Täiendavas hagiavalduses märkis hageja korteri taastamiseks tehtud ehitustööde maksumuseks 234 654,80 krooni ning korteri tulekahjujärgse puhastuse kuluks 22 384,60 krooni, kahjusumma kokku 257 039,40 krooni. Hageja leidis, et kostja vastutab VÕS § 1056 sätete kohaselt kui suurema ohu allika valdaja. Hoone elektri peakilp on käsitletav suurema ohu allikana, sest elektrikilbi ehitusele ning hooldusele on sätestatud ranged nõuded ja elektrikilbi valdajale kohustus palgata käidukorraldaja, kes teostaks elektrikilbi üle sõltumatut ning pidevat järelevalvet. Tegemist on asjaga, mis on eriti ohtlik ning vajab seetõttu sõltumatut ning pädevat järelevalvet.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud tulekahju tekkimise põhjust. Kostja leidis, et hageja ei ole ka tõendanud kahju ulatust ega esitanud kohtule korteri seisundi kirjeldust enne ja pärast tulekahju. Vastavalt 04.07.2007 Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendile põles XXX korteris XXX üks tuba, mitte kogu korter. Kostja sõlmis 01.04.2004 FIE-ga TS elumaja elektrisüsteemi käidulepingu nr 02104, mille kohaselt teostab FIE TS elumaja elektrisüsteemi tehnilist kontrolli ning oli määratud elamu elektripaigaldise käidukorraldajaks.
3.Menetlusse kaasatud kolmas isik FIE TS pidas end antud asjas kõrvaliseks isikuks. Ta oli MTÜ XXXKÜ-s elektrik-käidukorraldaja 01.04.2004 - 31.08.2007. 01.05.2007 XXX tulekahju kohta ei osanud ta selgitusi anda. Käidukorraldaja peab kord aastas, vastavalt hoolduskavale, teostama korralist ülevaatust. Kolmas isik rõhutas, et 7 grupi N-juhi katkemist ei saanud ette näha, sest PEN-lattide temperatuuri mõõtis ta käelabaga sageli ja alati olid PEN-latid jahedad.
4.Harju Maakohus jättis oma 08.12.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2011. a otsusega tühistati varasem maakohtu otsus ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata hageja poolt esitatud tõendeid tulekahju põhjuste kohta. Samuti tuleb hinnata hageja väidet, mille kohaselt esines tulekahju toimumise ajal ülepingeid ka teistes korterites. Tallinna Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et elekter ja elektriseadmed kätkevad endas ohtu ning on suurema ohu allikas VÕS § 1056 lg 2 mõttes.
6.Asja uuel arutamisel maakohtus nõustusid mõlemad pooled asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Seetõttu tühistas maakohus oma 05.09.2011.a kohtuistungi aja ning andis mõlemale poolele täiendavalt aega kohtule avalduste, dokumentide, tõendite ja tõendeid
Lk (11)
puudutavate taotluste esitamiseks. Kohus teatas pooltele, et kohtulahend tehakse antud asjas 20.10.2011.a.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
7.Hagiavalduse kohaselt toimus 01.05.2007 hageja korteris XXX, Tallinnas tulekahju, mis sai alguse teleri ja videomagnetofoni süttimisest. OÜ E 04.05.2007 eksperthinnangu nr 235-2 kohaselt oli tulekahju tekkimise põhjuseks peajaotuskilbi 7. rühma toiteahela 0-juhtme katkemine, mille tagajärjel lokaalne pinge tõusis määrani, kus süttisid eelnimetatud seadmed. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastusest nähtuvalt oli põleng korteris nr XXX ja magistraalliinilt nr 7 toite saavate korterite elektripaigaldiste sattumine kõrgendatud pinge alla tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN-lati küljest. Elamu peakilp on ebaõnnestunud konstruktsioonilise lahendusega PEN-juhi osas. Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, mida antud juhul ei tagatud.
8.Täiendavas hagiavalduses märkis hageja korteri taastamiseks tehtud ehitustööde maksumuseks 234 654,80 krooni ning korteri tulekahjujärgse puhastuse kuluks 22 384,60 krooni, kahjusumma kokku 257 039,40 krooni. Viidates elektriohutusseaduse §-dele 13 ja 15, leidis hageja, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni arvamusega on tuvastatud, et elektrikilp on ebaõnnestunud ehitusega, mis põhjustas ülepinge. Elektrikilbis ei tohi kasutada kõrvalisi juhtivaid osi PEN juhina, nagu seda tehti õnnetuse päevani 13.05.2007. Kostja ei teostanud tähtaegselt kontrollmõõtmisi (tähtaeg aegus 2006. septembris), peakilp tulnuks rekonstrueerida, et see vastaks kehtivatele nõuetele ning kontaktühenduste kontroll tuli läbi viia tihedamini, kui seda on tehtud. Kostja rikkus õigusaktidega temal lasuvaid kohustusi (tehnilise kontrolli teostamise sagedus, kontrollmõõtmiste aegumine, nõuetekohase peakilbi olemasolu), elektrikilbis tekkis rike ning ülepinge tagajärjel süttis hageja korteris teler ja tekkis tulekahju, mille tõttu sai hageja korter kahjustusi. Asjaolu, et kostja palkas elektrikilbi üle järelevalve ja hoolduse teostamiseks isiku (andis käsundi) ei tähenda, et ta oleks sellega delegeerinud endal olevad kohustused ning vastutuse.
9.Hageja leidis, et kostja vastutab VÕS § 1056 sätete kohaselt kui suurema ohu allika valdaja. Hoone elektri peakilp on käsitletav suurema ohu allikana, sest elektrikilbi ehitusele ning hooldusele on sätestatud ranged nõuded ja elektrikilbi valdajale kohustus palgata käidukorraldaja, kes teostaks elektrikilbi üle sõltumatut ning pidevat järelevalvet. Tegemist on asjaga, mis on eriti ohtlik ning vajab seetõttu sõltumatut ning pädevat järelevalvet. Elektrikilbi hooletu kasutamine või hooldus võib potentsiaalselt kaasa tuua isikute surma ja/või vara hävimise suures ulatuses.
10.Hageja korteri taastamiseks teostati ehitustöid summas 234 654,80 krooni. Köögi, elutoa, esiku seinad ja laed viimistleti uuesti, köögi, elutoa ja esiku põrand lammutati kahjustuste tõttu ja paigaldati uus põrand. Kahjustusi saanud köögimööbel tuli asendada, viimistleda ja parandada tuli aknad, värvida radiaatorid ja torud, asendada raamaturiiul, lae- ja seinavalgusti elutoas. Teostada tuli sulanud elektrijuhtmete elektritööd, demonteerida korteri siseuksed ja paigaldada uued, demonteerida ja asendada rõduuks, utiliseerida tekkinud prügi.
11.Asja uuel menetlemisel Harju Maakohtus teatas hageja oma 07.07.2011.a menetlusdokumendi, et ta on nõus asja lahendamisega kompromissi teel. Kompromissina soovis hageja, et kostja hüvitaks hageja poolt esitatud nõudest 50% ning jätaks enda kanda poole hageja poolt tasutud riigilõivudest.
12.Hageja rõhutas, et elamu peajaotuskipl ei vastanud tehnilistele nõuetele, mille tõttu sai võimalikuks peajaotuskilbi magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemine elamu Lk (11)
peajaotuskilbi PEN-lati küljest, mille tõttu sattusid magistraalliininilt nr 7 toidet saavad korterite elektripaigaldised kõrgendatud pinge alla. Seepärast süttis hageja korteris olnud televiisor ja tekkis tulekahju. Hageja leidis, et tulekahju tekkimise põhjus on tõendatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 20.07.2007.a alaüüsi punktidega 2 ja 9 ja E elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli 04.05.2007.a aruandega nr 235-2. Viimase kontrolli tulemusna jõudis inspektor ET otsusele, et teleri süttimise ja sellele järgnenud põlengu põhjustas elektrivõrgu faasipinge oluline suurenemine, mille omakorda põhjustas 7.nda toiterühme 0-juhtme katkemine elamu peajaotuskilbis.
13.Hageja rõhutas, et ülepinge ei tekkinud mitte üksnes hageja korteris, vaid ka teistes korterites, mida tõendavad kostja seadusliku esindaja poolt antud seletused Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2011.a istungil ning E elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli 04.05.2007.a aruanne nr 235-2.
14.Hageja tõi välja, et on esitanud kahju ulatuse ja suuruse tõendamiseks kohtule fotod korterist pärast põlengu toimumist, hinnapakkumised tööde tegemiseks, KVH OÜ arve ja tööde üleandmise akti. Samuti on hageja esitanud kahjude kohta mitmel korral täiendavaid selgitusi.
15.Hageja pidas suurema ohu allikaks elamu peajaotuskilpi. Peajaotuskilp on käsitletav elektripaigaldisena ja elektriseadmena. On üldteada, et elekter ja elektriseadmed kätkevad endas ohtu. Konkreetse hoone peajaotuskilp on elektriohutuse seaduse (EIOS) kohaselt hinnatav II liigi elektripaigaldisena. Peajaotuskilbi hooldamiseks on küll ette nähtud nõuded, kuid kontantühenduste purunemist ei saa alati ette näha. Isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ei saa rikkeid välistad ja võib tekkida suur kahju. Seega peaks juurdepääs peajaotuskilbile olema kõrvalistele isikutele piiratud. Samas on ka järelevalve asutus möönnud, et rikkeid peajaotuskilbis ei ole võimalik alati enne näha. Elektripaigaldise valdaja vastutab suurema ohu allika poolt põhjustatud kahju eest sõltumata süü olemasolust.
16.Vastuseks kostja seisukohtadele tõi hageja oma 01.09.2011.a menetlusdokumendis välja, et antud asjas on ammendavalt tõendatud, millisel põhjusel tekkis elamus elektrivoolu faasipinge. Asjatundjate hinnangutega on üheselt tuvastatud, et esmalt katkes elamu peajaotuskilbis 7.nda toiterühma 0-juhe, mis põhjustas korterite elektrisüsteemide ülepinge, mis seejärel kahjustas korterites asuvaid elektriseadmeid. Hageja korteris süttis seetõttu televiisor. Sellist seisukohta toetab kostja poolt omaksvõetu, et teisteski korterites riknesid juhtumi tõttu elektriseadmed. Kostja esitatud arvamust ei tõenda ükski asjas kogutud tõend. Põhja-Eesti Päästekeskuse õiend konstateerib ainult tulekahju tekkimise vahetut põhjust. Samas ei ole Põhja-Eesti Päästekeskus analüüsinud, mis oli televiisori rikke põhjuseks. Päästekeskus ei ole ka elektri asjatundja.
17.Hageja osundas, et kostja on omaks võtnud, et ta on suurema ohu allika valdaja. Suurema ohu allika valdajana vastutab kostja sõltumata süü esinemisest. Hageja nõude rahuldamiseks piisab põhjusliku seose tuvastamisest tulekahju tekkimise ja kõrgema ohu allika vahel.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
Lk (11)
18.Kostja hagi ei tunnistanud. OÜ E erakorralise tehnilise kontrolli aruande nr 235-2 kohaselt oli süttimise põhjuseks teler hageja korteris, mitte olulised puudused elektrisüsteemis. Konkreetset teleri süttimise põhjust ei ole nimetatud.
19.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju ulatust ega ole esitanud kohtule korteri seisundi kirjeldust enne ja pärast tulekahju, OÜ E 04.05.2007.a aktis nr 235-2 on märgitud, et elutoas teleri plahvatusest alguse saanud põlengus hävitis peale teleri ka videomagnetofon, pikendusjuhe ja pistikupesa seinas. Teistes ruumides juhistiku väliseid kahjustusi ei täheldatud. Vastavalt 04.07. 2007.a Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendile põles XXX korteris XXX üks tuba, mitte kogu korter. Seega oli tulekahju ühes ruumis, teistes ruumides tulekahju ei olnud ja puudus vajadus taastamistööde tegemiseks.
20.Kostja tõi välja, et ta sõlmis 01.04.2004.a FIE-ga TS elumaja elektrisüsteemi käidulepingu nr 02104, mille kohaselt kolmas isik teostas elumajas elektrisüsteemi tehnilist kontrolli ning oli määratud elamu elektripaigaldise käidukorraldajaks. Erakorralist tehnilist järelevalvet teostanud inspektor ei vaadanud üle kahjustatud korterit, mistõttu tema aruanne ei ole objektiivne. Kostja täitis elektiohutusseaduse §-des 13 ja 15 toodud kohustusi. Elektripaigaldise erakorralise tehnilise kontrolli aruandes on märgitud, et alguses tekkis teleri süttimne ja sellele järgnenud põleng põhjustas elektrivõrgu faasipinge olulise suurenemise. Elamu käidukorraldaja on elektrikilpide kontaktühendusi kontrollinud vähemalt 1 kord aastas. Tehnilise kontrolli teostaja poolt hinnati ja tõendati elektripaigaldise ja selle käidu vastavust. Kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole alati võimalik ette näha. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastus ei viita elektriavarii põhjustele. 22.05.2007.a KH Energiakonsult eksperthinnang ei anna vastust küsimusele, miks avarii tekkis ja on soovituslik. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et elektrikilp, kus avarii tekkis, ei vasta tehnilistele nõuetele. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd tulekahju tekkimisel.
21.Täiendavalt tõi kostja välja, et hageja korter oli antud üürile ja omanikud korteris ei viivinud. Teleri süttimisel olid korteris üürniku lapsed, kes tulekahjust kedagi ei teavitanud, vaid lahkusid kodust. Kostja seadis ka kahtluse alla, kas korteris oli vara vastavalt esitatud nimekirjale. Hageja ei ole kirjeldanud, milline mööbel ning asjad kus korteris asusid. Kostja ei tunnistanud OÜ KVH arvet summas 234 654,80 ning pidas hageja kulusid põhjendamatuteks.
22.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tõi kostja oma 20.06.2011.a menetlusdokumendis välja, et tal rohkem tõendeid kohtule esitada ei ole ja jääb seniste vastuväidete juurde. Kompromissi hagejaga kostja võimalikuks ei pidanud. Kostja leidis, et enne tulekahju tekkimise põhjuse tuvastamist tuleks välja uurida, mis põhjusel tekkis elamus elektrivoolu faasipinge, mis omakorda põhjustas 7.-nda toiterühma 0-juhtme katkemise elamu peakilbis. Põhja-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo õiendis 04.07.2007.a on viidatud, et tulekahju oletatavaks põhjuseks oli rike teleris, mille tagajärjel tekkis tulekahju. Seega toimus kostja hinnangul kõigepealt teleri plahvatus hageja korteris ja alles seejärel tekkis elamu elektripaigaldises oluline elektrivoolu faasipinge, mis omakorda põhjustas 7.-nda toiterühme 0-juhtme katkemise elamu elektrikilbis. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on samuti leidnud, et kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole alati võimalik ette näha.
23.Kostja möönis, et samal ajal esinesid elektriga seotud probleemid ka teistes elamu korterites, kuid nendes tulekahju ei olnud, vaid elektrivoolu ülepinge tagajärjel said kodumasinad kahjustada.
Lk (11)
24.Kostja leidis endiselt, et kuna tulekahju toimus ainult ühes toas, võib kostja nõustuda vajadusel ainult teiste ruumide puhastamise ja värvimisega. Hageja ei ole esitanud korteri seisundi kirjeldust enne tulekahju ega akti, mis oleks võinud olla koostatud koos kostja juhatusega. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi eksperthinnangut, mis võiks tõendada kahju ulatust. Kohtule esitatud 13.06.2007.a arvest nr 137-1 ei nähtu, millistes ruumides remonti teostati ega selle vajadust ning ulatust. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks köögimööbli vahetamist summas 65 000 krooni ega uue põranda paigaldust hinnaga 16 060 krooni, kuna hageja arvatavasti paigaldas uhke ja kalli parketi, mitte aga sellise kilpparketi, mis oli enne tulekahju. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid remondi maksumuse eest tasumise kohta.
25.Kostja nõustus sellega, et iga elektriseade, mis on pinge all, on kõrgema ohu allikas. Kostja nõustus, et ta on kõrgema ohu allikas.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
26.Kolmas isik leidis, et tema on antud asjas kõrvaline isik. Kolmas isik kinnitas, et ta oli kostja elektrik-käidukorraldaja 01.04.2004.a kuni 31.08.2007.a. Tulekahju kohta ei osanud kolmas isik selgitusi anda. Ülevaatuse teostas kolmas isik 26.11.2006.a koos UJ. Kolmas isik leidis, et 7 grupi N-juhi katkemist ei saanud ette näha, sest PEN-lattide temperatuuri mõõtis ta käelabaga sageli ja alati olid PEN-latid jahedad.
27.Asja uuel arutamisel maakohtus tõi kolmas isik välja üksnes selle, et A.H. XXXüldkasutatavale elektripaigaldisele oli väljastatud E poolt nõuetekohasuse tunnistus nr 330, mis kehtis kuni oktoobrini 2009.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
29.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 01.05.2007.a toimus Tallinnas, XXX korteris XXX tulekahju, mis sai alguse süttinud televiisorist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tulekahju toimumise järgselt on tuvastatud elamu peajaotuskilbi 7. Rühma toiteahela 0-juhtme katkemine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et õnnetuse toimumise ajal oli XXX elamu käidukorraldajaks kolmanda isikuna menetlusse kaasatud FIE TS. Kostja on ühtlasi käesolevas menetluses omaks võtnud, et ta oli elamu elektrikilbi kui kõrgema ohu allika valitsejaks.
30.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, mis võis olla 01.05.2007.a tulekahju toimumise tekkepõhjuseks. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas kostja on vastutav hagejale tulekahju tagajärjel tekkinud kahju eest ja milline on antud kahju suurus.
31.Hageja väidab, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1056 alusel, kuna kostja oli elektrikilbi ehk kõrgema ohu allika valitseja. Hageja leidis, et OÜ E 04.05.2007 eksperthinnangu nr 235-2 kohaselt oli tulekahju tekkimise põhjuseks peajaotuskilbi 7. rühma toiteahela 0-juhtme katkemine, mille tagajärjel lokaalne pinge tõusis määrani, kus süttisid eelnimetatud seadmed. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastusest nähtuvalt oli põleng korteris nr XXX ja magistraalliinilt nr 7 toite saavate korterite elektripaigaldiste sattumine kõrgendatud pinge alla tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN-lati küljest. Elamu peakilp oli ebaõnnestunud konstruktsioonilise lahendusega PEN-juhi osas. Elektrikilbis ei tohtinud kasutada kõrvalisi Lk (11)
juhtivaid osi PEN juhina, nagu seda tehti õnnetuse päevani. Hageja tõi välja, et kostja ei teostanud tähtaegselt kontrollmõõtmisi (tähtaeg aegus 2006. septembris), peakilp tulnuks rekonstrueerida, et see vastaks kehtivatele nõuetele ning kontaktühenduste kontroll tuli läbi viia tihedamini, kui seda on tehtud. Kostja rikkus seega õigusaktidega temal lasuvaid kohustusi, elektrikilbis tekkis rike ning ülepinge tagajärjel süttis hageja korteris teler ja tekkis tulekahju, mille tõttu sai hageja korter kahjustusi. Asjaolu, et kostja palkas elektrikilbi üle järelevalve ja hoolduse teostamiseks isiku (andis käsundi) ei tähenda, et ta oleks sellega delegeerinud endal olevad kohustused ning vastutuse.
32.Seega leidis hageja, et asjas kogutud tõenditega on ammendavalt tõendatud tulekahju tekkimise põhjus. Ülepinge ei tekkinud mitte ainult kostja korteris, vaid ka teistes korterites. Kostja esitatud arvamust ei tõenda ükski asjas kogutud tõend. Põhja-Eesti Päästekeskuse õiend konstateerib ainult tulekahju tekkimise vahetut põhjust. Samas ei ole Põhja-Eesti Päästekeskus analüüsinud, mis oli televiisori rikke põhjuseks. Päästekeskus ei ole elektri asjatundja.
33.Hageja leidis, et kõrgema ohu allikaks antud juhul oli elamu peajaotuskilp, mis on käsitletav elektripaigaldisena ja elektriseadmena. Konkreetse hoone peajaotuskilp on elektriohutuse seaduse (EIOS) kohaselt hinnatav II liigi elektripaigaldisena. Peajaotuskilbi hooldamiseks on küll ette nähtud nõuded, kuid kontantühenduste purunemist ei saa alati ette näha. Isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ei saa rikkeid välistad ja võib tekkida suur kahju.
34.Kostja nõustus sellega, et ta oli kõrgema ohu allika valdajaks, kuid leidis, et tulekahju tegelik tekkimise põhjus ei ole tuvastamist leidnud. Kostja väitis, et OÜ E erakorralises tehnilise kontrolli aruandes ei ole konkreetset teleri süttimise põhjust nimetatud. Samuti rõhutas kostja, et ta sõlmis 01.04.2004.a FIE-ga TS elumaja elektrisüsteemi käidulepingu nr 02104, mille kohaselt kolmas isik teostas elumajas elektrisüsteemi tehnilist kontrolli ning oli määratud elamu elektripaigaldise käidukorraldajaks. Kostja täitis elektiohutusseaduse §-des 13 ja 15 toodud kohustusi.
35.Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastus ei viita kostja arvates elektriavarii põhjustele. 22.05.2007.a Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et elektrikilp, kus avarii tekkis, ei vastanud tehnilistele nõuetele. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd tulekahju tekkimisel. Kostja leidis samuti, et kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole alati võimalik ette näha.
36.Kostja möönis, et samal ajal esinesid elektriga seotud probleemid ka teistes elamu korterites, kuid nendes tulekahju ei olnud, vaid elektrivoolu ülepinge tagajärjel said kodumasinad kahjustada.
37.VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekkimise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1056 lg 3 järgi ei piira ega välista antud paragrahvis sätestatu nõuete esitamist muul alusel, muuhulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
38.Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.04.2011.a otsuses leidnud, et elekter ja elektriseadmed kätkevad endas ohtu ning on suurema ohu allikad VÕS § 1056 lg 2 mõttes. Lk (11)
TsMS § 658 lg 3 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kostja on omaks võtnud, et ta oli elamu peajaotuskilbi kui kõrgema ohu allika valitseja. Seega leiab maakohus, et kostja vastutuse määratlemisel tuleb kohaldada VÕS § 1056, sest ka hageja on kostja vastu esitanud nõude just nimetatud õiguslikul alusel.
39.VÕS § 1056 kui riskivastutust reguleeriv üldnorm ei näe ette, et tuleks tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjus. Piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning selle tulemusel kahjustati kannatanu vara. Riskivastutus on seadusega reguleeritud seetõttu, et suurema ohu allikaks oleva asja iseloomuliku tunnuse tõttu eksisteerib kõrgendatud oht ümbruskonnale, mida ei õnnestu vastava asja kasutamise või tegevuse teostamise korral täielikult vältida isegi kõrgendatud hoolsust ja ettevaatusabinõusid järgides. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et elamu peajaotuskilp kui elektripaigaldis oli selliseks kõrgendatud ohu allikaks, millest tulenes ümbruskonnale oht, mida alati ka kõrgendatud hoolsuse kohaldamisel välistada ei olnud võimalik.
40.VÕS § 1056 kohaldamiseks kontrollitakse kohtu hinnangul üksnes seda, kas kahju tekkis suurema ohu allika tagajärjel või mitte ehk kas eksisteerib põhjuslik seos suurema ohu allikast lähtuva tüüpilise ohu ning kannatanul tekkinud kahju vahel. Riskivastutuse kohaldamiseks on alust sis, kui kannatanul tekkis kahju just selle ohufaktori tõttu, mille pärast vaadeldavat asja või tegevust peetakse suurema ohu allikaks (RK TKo 3-2-1-27-07, p 13).
41.Käesolevas asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et antud juhul tekkis hagejale kahju suurema ohu allikast ehk elamu peajaotuskilbist lähtuva tüüpilise ohu tagajärjel. OÜ E poolt 04.05.2007.a koostatud aruandest nr 235-2 (toimiku 1. kd, lk 5-10) nähtub, et elamu peajaotuskilbi 7. rühma toiteliini 0-juhtme kontakt 0-latiga võis olla juba mõnda aega halvenenud ja selle tulemusena kuumenenud, mis omakorda halvendas kontakti ja soodustas kuumenemist. Aruandes on selgelt tuvastatud: „01. mai hommikul oletatavasti kontakt katkes. Selle tulemusena võisid kõik selle rühma kaudu toidetavate korterite võrkuühendatud tarbijad sattuda kõrgendatud pinge, võimalik kuni liinipinge (meil 395V) alla. Elektroonikaseadmed üldjuhul sellist ülepinget ei talu ja võivad kas ainult rikneda või süttida. Seda olukorda kinnitavad KÜ-le laekunud avaldused seadmete kahjustuste kohta ka teistelt 7.-st rühmast toidetavatelt korteritelt.“
42.Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 20.07.2007.a vastuses (toimiku 1. kd, lk 26) on samuti leitud, et 01. mail 2007.a toimunud põleng korteris nr XXX oli tingitud magistraalliini alumiiniumist PEN-juhtme katkemisest elamu peakilbi PEN–lati küljest. Samuti on nimetatud vastuses nenditud, et elamu elektripaigaldis oli ehitatud 1977.a ning oli väga ebaõnnestunud konstruktsioonilise lahendusega PEN-juhi osas. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on samas nentinud, et kontaktühenduste purunemist elektrivoolu mõjul ei ole alati võimalik ette näha. Kostjale on tehtud ettepanek kontrollida peajaotuskilpi senisega võrreldes tihedamini ning see rekonstrueerida, samuti vahetada välja alumiiniumist magistraalliinid. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendis 04.07.2007.a (toimiku 1. kd, lk 88) on nenditud, et oletatav tulekahju põhjus oli rike teleris, mille tagajärjel tekkis tulekahju.
43.Ülaltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et kuigi hävinenud televiisori enda suhtes ekspertiisi teostada ei olnud võimalik, saab tulekahju tekkimise otseseks põhjuseks pidada alumiiniumist PEN-juhtme katkemist peajaotuskilbis, mille tagajärgel tekkis ülepinge, mis omakorda tõi kaasa koduleketroonika seadmete riknemise elamus asuvates korterites. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et probleemid elektroonikaseadmetega ei leidnud aset mitte üksnes hageja korteris, vaid teisteski korterites. Kostja vastusest hageja esindajale 23.05.2007.a (toimiku 1. kd, lk 14, tõlge lk 15) nähtub, et samaaegselt läksid elektriseadmed rivist välja
Lk (11)
mitmetes korterites. Antud asjaolu nähtub samuti teiste korteriomanike poolt kostjale tehtud avaldustest (toimiku 2. kd, lk 15-18). Ühestki käesolevas asjas kogutud tõendist ei tulene, et ülepinge võis alguse saada hoopis hageja televiisori süttimisest. Kostja vastavasisulist arvamust ei toeta ükski asjas kogutud tõend. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub kummalgi poolel hagimenetluses kohustus tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Seega lasus kostjal kohustus tõendada, et ülepinge tekkis hoopis televiisori põlengu tagajärjel, mitte vastupidi. Kohus tegi kostjale korduvalt ettepaneku oma väiteid tõendada (kohtu pöördumine 06.06.2011.a, toimiku
2.kd, lk 2 ja kohtu määrus 05.09.2011.a, toimiku 2. kd, lk 39-41). Kohtul puudub alus kahelda OÜ E ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kui asjatundjate hinnangutes juhtunile. Kohus nõustub ühtlasi hageja käsitlusega selles osas, et Põhja-Eesti Päästekeskuse õiend ei kujuta endast elektriküsimuste asjatundja arvamust ning õiend fikseerib üksnes selle, mis oli korteris levinud tulekahju esmane oletatav põhjus. Hilisemad asjas koostatud asjatundjate arvamused tuvastasid, et tulekahju tekkis mitte teleris esinenud rikke, vaid elamu peajaotuskilbis esinenud ühenduse katkemise ja sellest tuleneva ülepinge tõttu.
44.Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud tulekahju tekkimine kõrgema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski tagajärjel. Elektriseadmetest tulenev iseloomulik risk seisnebki selles, et kontaktühendused võivad puruneda ja tekitada ülepinge, mis omakorda võib kaasa tuua probleeme elektrivõrku ühendatud elektroonikaseadmetele.
45.Kohus leiab, et kuna tulekahju tekkis elektriseadmetest lähtuva iseloomuliku ohu tagajärjel, vastutab kostja kui kõrgema ohu allika valitseja kannatanule tekkinud kahju eest. Käesolevas asjas pole seega oluline, kas kostja täitis elektriohutuse seadusest tulenevaid nõudeid või mitte ning kas ta võis olla süüdi juhtunus. Kostja vastutab hageja ees sõltumata süüst. Kohus osundab, et juhtunu puhul ei ole välistatud käidukorraldaja vastutus kostja ees tulenevalt viimasega sõlmitud lepingust. Seega on kostjal võimalik kaaluda, kas kolmanda isikuna kaasatud FIE TS täitis hoolsalt oma lepingulisi kohustusi kostja ees või mitte ning kas kostjal võib omakorda sellest tulenevalt tekkida kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue. Kohus osundab siinkohal, et kolmanda isiku seletused juhtunu osas on olnud vastuolulised. 25.05.2007.a kostja juhatusele koostatud kirjalikus pöördumises (toimiku 1. kd, lk 39-40) on käidukorraldaja väitnud, et 13.05.2007.a tehtud ülevaatusel tuvastas ta esmakordselt peajaotuskilbi ehitusaegse rikkumise, mis seisnes selles, et puudus tolleaegsete eeskirjade kohane 0 lati elektriline ühendus. Kolmas isik on rõhutanud, et ta tõesti ei teadnud, et kilbi ehtajad ei teadnud omaaegseid kehtivaid eeskirju. Kohtule 23.08.2010.a esitatud vastuses (toimiku 1. kd, lk 166-167) aga väidab kolmas isik, et ta rääkis kostjaga peakilbi renoveerimise vajadusest juba 2004.-2005.a. AS E03.04.2009.a hinnangus (toimiku 1. kd, lk 48) on leitud, et kehtiv elektriohutusseadus võeti vastu 2007.a ning käidukorraldaja oleks pidanud tekkinud olukorda ette nägema ja tellima kontrollmõõtmised. Seega ei ole välistatud, et käidukorraldaja ei täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega, kuid sisuliselt seda küsimust kohus käesoleva asja lahendamisel ei hinda, kuna nõue ei ole esitatud FIE TS, vaid kostja vastu.
46.Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal tekkinud kahju on tõendatud ja põhjendatud. Hageja väidete kohaselt kulus korteri taastamiseks tehtud ehitustöödele 234 654,80 krooni ning korteri tulekahjujärgsele puhastusele 22 384,60 krooni, kokku 257 039,40 krooni. Köögi, elutoa, esiku seinad ja laed viimistleti uuesti, köögi, elutoa ja esiku põrand lammutati kahjustuste tõttu ja paigaldati uus põrand. Kahjustusi saanud köögimööbel tuli asendada, viimistleda ja parandada tuli aknad, värvida radiaatorid ja torud, asendada raamaturiiul, lae- ja seinavalgusti elutoas. Teostada tuli sulanud elektrijuhtmete elektritööd, demonteerida korteri siseuksed ja paigaldada uued, demonteerida ja asendada rõduuks, utiliseerida tekkinud prügi.
47.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud väidetavalt tekkinud kahju suurust. Kostja hinnangul ei olnud hageja esitanud kohtule korteri seisundi kirjeldust enne ja pärast tulekahju. Lk (11)
Samuti nähtus kostja hinnangul Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendist, et korteris põles ainult üks tuba, mitte kogu korter. Järelikult teistes ruumides tulekahju ei olnud ja puudus vajadus nendes taastamistööde tegemiseks. Kostja heitis hagejale samuti ette, et hageja ei kirjeldanud, milline mööbel ning asjad ja kus korteris asusid. Kostja ei tunnistanud OÜ KVH arvet summas 234 654,80 ning pidas hageja kulusid põhjendamatuteks. Hageja ei ole esitanud kostja arvates ühtegi eksperthinnangut, mis võiks tõendada kahju ulatust. Kohtule esitatud 13.06.2007.a arvest nr 137-1 ei nähtu, millistes ruumides remonti teostati ega selle vajadust ning ulatust. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks köögimööbli vahetamist summas 65 000 krooni ega uue põranda paigaldust hinnaga 16 060 krooni, kuna hageja arvatavasti paigaldas uhke ja kalli parketi, mitte aga sellise kilpparketi, mis oli enne tulekahju. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid remondi maksumuse eest tasumise kohta.
48.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega selises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus vastavalt VÕS § 132 lõikele 2. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise kooskõlas VÕS § 132 lõikega 3.
49.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud, et tulekahju tagajärjel tekkisid kahjustused kogu hageja korteris, mitte üksnes selles toas, kus otseselt põles televiisor. Antud asjaolu nähtub hageja poolt kohtule esitatud fotodest (toimiku 1. kd, lk 54-74), kust on näha, et olulisi tahmakahjustusi sai terve korter. Tunnistajana üle kuulatud GR(toimiku 1. kd, lk 198) kinnitas, et tulekahju tagajärjel oli korter jubedas seisus, põrand ja seinad tahma täis. Suits oli läinud ventilatsiooniavadest välja ning jõudnud kööki ja vannituppa. Fotod põlenud korterist on tehtud tunnistaja poolt 01.05. ja 03.05.2007.a. Samuti kinnitas tunnistaja, et vahetult pärast tulekahju külastas korterit kostja seaduslik esindaja. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlustbüroo õiendist (toimiku 1. kd, lk 88) nähtub, et kuigi põles üks tuba, sai ülejäänud korter kuuma- ja suitsukahjustusi. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et tulekahju tagajärjel sai kahjustusi terve korter, mistõttu pole põhjendatud kostja vastuväide, mille kohaselt kuuluvad põhimõtteliselt hüvitamisele vaid ühes korteri toas tekkinud kahjud.
50.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles osas, et korteris tekkinud kahjustusi saaks tõendatuks lugeda ainult ekspertiisi tegemise või kostjaga koostatud akti alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik selliseid piiranguid kahju hüvitamise nõuete tõendamisel ette ei näe. Hageja on temal tekkinud kahju ja selle ulatuse kohta esitanud omapoolsed tõendid. Kui kostja hinnangul oli hagejal tekkinud kahju ulatus väiksem, lasus kostjal kohustus oma vastuväiteid põhistada ja tõendada. Samuti lasus kostja kohustus tõendada oma vastuväiteid, kui kostja hinnangul ei olnud kõik korteris tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutused olnud mõistlikud.
51.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju suurus on tõendatud OÜ G , KVH OÜ ning M OÜ hinnapakkumistega (toimiku 1. kd, lk 16-18). OÜ G ja KVH OÜ hinnapakkumiste võrdlemisel nähtub, et samasisuliste tööde maksumuseks on mõlemad pakkujad hinnanud ligikaudu 200 000 krooni, kuid KVH OÜ hinnapakkumine on olnud soodsam. KVH OÜ arvest nr 137-1 (toimiku 1. kd, lk 49) nähtub, et reaalselt kulus kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikuks remondiks ja valgustite, riiulite ja köögimööbli paigaldamiseks 234 654,80 krooni. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 13-06/07 (toimiku 1. kd, lk 50) on tõendatud, et tööd Lk (11) 10
teostati reaalselt ja anti hagejale üle. Seega pole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole tõendatud tööde eest tasumist. Kuna tööd anti hagejale aktiga üle ning aktis hagejal tööde suhtes pretensioone ei olnud, tekkis hagejal tööde eest tasumise kohustus. Seesuguse tasumiskohustuse tekkimisega on tõendatud kohtu hinnangul hagejal rahalise kahju tekkimine sõltumata sellest, kas hageja on talle esitatud KVH OÜ arve tasunud või mitte. Puhastustööde tegemiseks tehtud kulutusi tõendab M OÜ arve (toimiku 1. Kd, lk 52). Puhastustööde tegemise vajalikkus nähtub üheselt hageja poolt esitatud fotodest ning kostja ei ole tõendanud, et puhastustöid oleks saanud teha oluliselt odavamalt. Faktiliselt on kostja nõustunud sellega, et puhastustööde tegemine korteris oli vajalik.
52.Täiendavalt tõendab hagejal tekkinud kahju ulatust ning kahju kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi KVH OÜ selgitus 13.11.2009.a (toimiku 1. kd, lk 127-128), millest nähtub detailselt, milliseid töid korteris teostati ja millises mahus ning millises seisus oli kahjustatud korter.
53.Täiendavalt on kostja käesolevas asjas välja toonud, et hageja korter oli antud üürile ja omanikud korteris ei viibinud. Teleri süttimisel olid korteris üürniku lapsed, kes tulekahjust kedagi ei teavitanud, vaid lahkusid kodust. Kostja ei ole põhjendanud, mis tema antud väidetest tuleneb, kuid ilmselt on kostja soovinud viidata sellele, et osa kahjust tekkis osaliselt hagejast tulenevalt. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eeltoodut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
54.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis annaksid kohtule aluse kohaldada VÕS § 139. Pelgalt asjaolu, et korteris elasid sees üürnikud, ei anna alust eeldada, et omaniku enda korteris viibimise korral oleks kahju olnud väiksem. Asjaolu, et üürniku korteris viibinud lapsed tulekahjust kedagi ei teavitanud, on kostjal jäänud tõendamata.
55.Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodust lähtuvalt, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista korteri taastamiseks tehtud ehitustöödele kulunud 234 654,80 krooni ning korteri tulekahjujärgsele puhastusele kulunud 22 384,60 krooni, kokku 257 039,40 krooni ehk 16 427 eurot ja 81 senti.
56.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (11) 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.