OÜ Nõuandja hagi OÜ Ecopress Group vastu 625,18 euro (9781,96 krooni) suuruse viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
625,18 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ecopress Group apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Nõuandja (registrikood 11060985, asukoht Pargi 3a, Räpina, Põlvamaa, posti aadress Tammsaare tee 63-17, Tallinn), esindaja Anna Pahk; Kostja OÜ Ecopress Group (registrikood 10979019, asukoht Peterburi tee 47-306, Tallinn), esindaja Igor Sumarok.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2010 otsus OÜ Nõuandja hagis OÜ Ecopress Group vastu 625,18 euro (9781,96 krooni) suuruse viivise väljamõistmiseks osas, millega maakohus rahuldas hagi suuremas summas kui 29,47 eurot ning samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha uus otsus ja mõista OÜ-lt Ecopress Group välja viivis seaduses sätestatud määras summas 29,47 eurot OÜ Nõuandja kasuks.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 4,26 % OÜ Ecopress Group ja 95,74 % OÜ Nõuandja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.15.12.2009 esitas OÜ Nõuandja (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ Ecopress Group (kostja) vastu viivise 9 781,96 krooni väljamõistmiseks.
2.Kostja tellis Novatax Projects OÜ-lt reklaamkleebiseid ning tasus Novatax Projects OÜle väljastatud arvete alusel. Selline koostöö toimis kuni oktoobrini 2008.a. 06.10.2008 esitas kostja e-kirja teel tellimuse Novatax Projects OÜ-le 30. suurele ja 30. väikesele Ecopressi logoga reklaamkleebisele. 10.10.2008 anti kostjale kleebised üle ning Novatax Projects OÜ esitas arve summas 10 808,80 krooni. Kostja viivitas arve tasumisega kuni 29.09.2009. Arvel oli märgitud, et täitjal on õigus nõuda viivist 0,5 % päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Kostja tasus 29.05.2009 arve osaliselt 500 krooni ulatuses.
3.03.08.2009 loovutas Novatax Projects OÜ nõude hagejale. Samal päeval teavitas Novatax Projects OÜ kostjat nõude loovutamisest.
4.07.08.2009 reageeris kostja hageja telefonikõnele, kandes Novatax Projects OÜ arveldusarvele 2 000 krooni. Hiljem on kostja pärast hageja pöördumist kandnud Novatax Projects OÜ arveldusarvele vastavalt 26.08.2009 2 000 krooni, 01.09.2009 2 300 krooni, 16.09.2009 500 krooni ja 22.09.2009 500 krooni.
5.23.09.2009 tegi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hageja avalduse alusel kostjale makseettepaneku 2-09-46575/2. 29.09.2009 maksis kostja Novatax Projects OÜ-le 3 000 krooni. Seega oli põhinõue summas 10 808,80 krooni tasutud, tasumata jäi kõrvalnõue summas 10 531,97 krooni (viivis 9 781,97 krooni + kostja poolt tasutud riigilõiv 750 krooni). Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostjal puudub võlg hageja ees. Hagiavaldus on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. Esialgne nõude omaja Novatax Projects OÜ ei ole enne nõude loovutamist kostjalt kordagi viivist nõudnud, mistõttu võis kostja põhjendatult hageja käitumisest aru saada, et ta on viivisenõudest loobunud. Hageja võiks nõuda seadusest tulenevat viivist, mitte aga lepingust lähtuvat viivist, sest oma teises hagihoiatuses nõuab hageja kostjalt seadusest tulenevat viivist. Kostja on tasunud võla esialgsele kreeditorile ning Novatax Projects OÜ ei ole kordagi kostjalt nõudnud viivist, millest kostja võis aru saada, et kreeditor on loobunud viivisenõudest. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 02.07.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 9 781,96 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
9.Vaidlus puudub selles, et kostjal oli lepingust tulenev kohustus Novatax Projects OÜ ees ning kostja täitis oma kohustuse ositi, makstes viimase osa võlast 29.09.2009. Vaidlust ei ole selles, et kostja täitis oma kohustuse esialgsele kreeditorile, kuigi nõue oli loovutatud ning, et hagejal puudub põhivõla tasumisest tulenev nõue kostja vastu.
10.Kostja on lepinguga võetud laenu tähtaegse tasumise kohustust rikkunud ning tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 6 on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ja Novatax Projects OÜ vahel olid välja kujunenud lepinguline koostöö: tellimus tehti e-kirjaga ning kostja tasus arve kauba kätte saamisel. Novatax Projects OÜ poolt kostjale esitatud arvel (tlk 56) on märgitud maksetingimused, tähtaeg ja viivise suurus 0,5 % arve tasumisega viivitamisel. Seega saab järeldada, et Novatax Projects OÜ-l ja kostjal oli kokkulepe viivise määras.
12.Viivise maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Poolte vahel oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 16.09.2009 kehtiv võlasuhe, mida tõendab nõude loovutamise leping (tlk 68-69). Kostjal oli rahaline kohustus hageja ees ning see kohustus oli sissenõutav.
13.TsÜS § 138 mõtte kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
14.Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-70-03 ja nr 3-2-1-100-07 viidanud asjaolule, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.
15.Eelpool nimetatud asjaolusid ei ole tuvastatud, mis võimaldaksid kohaldada TsÜS § 138 lg 1 sätteid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud alates nõude saamisest korduvalt kostja poole võla tasumiseks ning teatanud, et võla tasumata jätmisel on ta sunnitud pöörduma kohtusse nii võla kui viivise nõudes. Hageja on 14.08.2009 esitanud kostjale hoiatuse, milles palub võlg tasuda ning tasumata jätmise korral pöördub hageja kohtusse põhivõlgnevuse ja seadusest tulenevate viiviste nõudes.
16.Kohustuse rikkumise puhul on võlausaldajal õigus endal valida õiguskaitsevahendi rakendamine. Kuna kostja oma kohustust ei täitnud ka pärast mitmekordset teavitamist, siis on põhjendatud hageja viivise nõue lepingus näidatud suuruses, millest on kostjat ka eelnevalt teavitatud. 01.09.2009 kostjale esitatud korduvas hoiatuses on hageja märkinud, et nõuab lepingust tulenevat viivist 9 781,97 krooni juhul, kui kostja võlga täies mahus 08.09.2009 ei tasu. Hageja on arvestanud viivist 181 päeva eest, kuigi kostja oli viivituses pikema perioodi vältel. Kuna lepingulist kohustust kostja tähtaegselt ei täitnud on hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhjendatud.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 03.09.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus hinnanud kõiki kostja poolt esitatud tõendeid, väiteid ja seisukohti igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. Kohus ei ole võtnud arvesse ning ei ole analüüsinud kostja seisukohta selle kohta, et esialgne nõude omaja OÜ Novatax Projects ei ole enne nõude loovutamislepingu
sõlmimist hagejaga kostjalt kordagi viivist nõudnud, mistõttu võiks kostja põhjendatult hageja käitumisest aru saada, et ta on viivise nõudest loobunud. Hetkel, mil kostja sai teada nõude loovutamisest, oli nõude summa juba makstud.
20.Kohus ei ole piisaval määral analüüsinud kostja väide selle kohta, et hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane, kuna võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Hageja on käitunud kostja suhtes vastuoluliselt ja kuritarvitanud oma õigusi.
21.Oma arvamuse tõestamiseks esitas hageja kohtule 03.08.2009 nõude loovutamise lepingu nr.030809/1, kus on märgitud, et loovutava nõude suuruseks on 9 781,96 krooni, mis erines nõude omandaja raamatupidamises kajastatud summast ja vastas tulevikus hageja poolt arvestatud viivise summale. Seega ei olnud selge millise nõude (põhiosa või viivist) oli omandatud ja loovutatud. 14.08.2009 nr. 030809/1 kostjale esitatud hagihoiatusest nähtub, et hageja nõude moodustas seisuga 14.08.2009 põhivõlgnevus 10 808,80 krooni (selle päeva seisuga oli makstud juba 2000 krooni), millele võiksid lisanduda hageja arvates seadusest tulenev viivis. Oma teisest hagihoiatuses nõuab hageja seadusest tulenevat viivist (01.01.2009 kuni 30.06.2009 summas 9 781,97 krooni, mis on ka valesti arvestatud). Kõik hageja poolt esitatud tõendid viivise nõude osas on vastuolulise iseloomuga. Ükskõik millistel päeval esitatud nõude summad ei ole vastavuses esialgse krediitori ja kostja raamatupidamises kajastatavale andmetele. Hageja ise tunnistas kohtuistungil, et nõuete esitamisel ei olnud kontrollinud täpse nõude summat. Kostja palub nende tõendite vastuolulisust hinnata. Kohus ei ole oma otsuses neid tõendid üldse hinnanud.
22.29.09.2009 lõpetas kostja võlgnevuse maksmise esijalgsele kreeditorile, ehk OÜ-le Novatax Projects. Kuni maksmise lõpetamiseni OÜ Novatax Projects pole kordagi viivist nõudnud, mistõttu võiks kostja põhjendatult aru saada, et kreeditor on oma viivise nõuetest loobunud.
23.Veel üheks hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks on see, nagu nähtub hageja poolt esitatud 03.08.2009 nõude loovutamise lepingust, et hageja omandas nõude 2 500 krooni eest. OÜ Novotax sai kostjalt võla katteks 10 300 krooni, ja see summa vastavalt VÕS-le peaks olema kantud hagejale. Hea usu põhimõttest lähtudes ei tohi pooled oma õigusi kuritarvitada, ja hagejal ei ole õigus viivisele, sest tema kahju ei ole tõendatud ja nõude eest makstud summa on saadud.
24.Kohus ei ole piisaval määral analüüsinud viivise nõude tekkimise aluseid. Riigikohus leidis 17.12.2009 lahendis nr 3-2-1-144-09, et arve tekstist ei saa teha järeldust, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Praeguses asjas kohtud selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohtuistungil on tuvastatud, et tehing, mille alusel poolte vahel tekkinud võlasuhet oli juhusliku iseloomuga ja sellest ei saa järeldada, et pooled leppisid kokku viivise summa osas. Näidatud viivise suurus on ülemäära suur ja kostja ei ole nõus viivise summat tunnistama.
Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda viivist tema poolt nõutud ulatuses, kuna selleks puudub õiguslik alus ning nimetatud nõue on hea usu põhimõtte vastane. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium jagab kostja seisukohta, et maakohus on kohaldanud ekslikult materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse osalise tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.
27.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et hageja poolt kostjale arve esitamisega saab poolte vahel lugeda sõlmituks kokkuleppe, mille kohaselt on kostja nõustunud tasuma viivist arvel näidatud määras. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu 17.12.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, milles tsiviilkolleegium on märkinud, et arve vastuvõtmine ei ole hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena ega TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otsese või kaudse tahteavaldusena, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Majanduskäibes võib arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Arve vastuvõtmine võib tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist vaid erandjuhul, seda nt siis, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Praeguses asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eeltoodu põhjal tuleb viivisemääras kokkuleppe puudumise tõttu võtta viivise suuruse arvestamisel aluseks seadusejärgne viivisemäär. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse seadusest tuleneva viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas.
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Arve nr NVTP-175 tasumise tähtajaks oli 15.11.2008. Hageja nõuab viivist alates 28.11.2008 kuni 28.05.2009, mis on kostja poolt arve tasumiseks tehtud esimese osalise makse tasumise päev. Võttes aluseks põhivõla suuruse 690,80 eurot (10 808,80 krooni), on väljamõistetava viivise summa perioodil 28.11.2008-28.05.2009 põhisumma tasumisega viivitamise eest kokku 29,47 eurot (perioodil 28.11.2008-31.12.2008 viivitatud päevi 34 ja seadusest tulenev viivisemäär 9,5% aastas = 7,07 eurot ning perioodil 01.01.2009-28.05.2009 viivitatud päevi 148 ja seadusest tulenev viivisemäär 8% = 22,40 eurot).
29.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse seisukohtadega. Erinevalt kostjast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid tehinguga seotud asjaolusid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb kostjal
hagejale viivist maksta. Pidades m.h silmas asjaolusid, milles poolte vahel esimese astme kohtus vaidlus puudus, peavad maakohtu järeldused paika nii viivise nõude tekkimise aluse, nõude hagejale ülemineku kui ka hageja poolt nõude maksmapanekus hea usu põhimõttega vastuolu puudumise osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on lepinguga võetud kohustust rikkunud ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 on hagejal õigus valida viivise nõude näol õiguskaitsevahendi rakendamine. Kuna esimese astme kohus on kostja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
30.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kui maakohtu poolt rakendaud viivise määr välja arvata, on maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega, hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt ning juhindunud otsust langetades asjakohastes Riigikohtu lahenditest. Hageja mittenõustumine kohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
31.Kuna hagi kuulub rahuldamisele 4,26 % ulatuses, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskuludest 4,26 % kostja ja 95,74 % hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.