Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 11.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-41855/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.04.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1232

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-41855

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-10-41855

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Axxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

3703,33 eurot (57 944,60 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); lepinguline esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, elektronpost [email protected]); Kostja: Axxxxx Jxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Axxxxx Jxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 6868 (kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 03 senti, millest 3703,33 eurot on tagastamata krediidisumma, 680,88 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 63,91 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2419,91 eurot 11.04.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista Axxxxx Jxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 655 (kuussada viiskümmend viis) eurot ja 42 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 27.08.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse 98 321,64 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 57 944,60 krooni tagastamata krediidisumma, 10 653,49 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 28 723,55 krooni 27.08.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. 03.09.2010.a määrusega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning saatis selle kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtule. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsaadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kiri tagastati samuti märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul õnnestus kostjaga ühendust saada telefoni teel, kostja teatas, et asub Inglismaal ja kindlat elukohta tal seal ei ole. 21.01.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 21.01.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 21.01.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20. veebruaril 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-10-41855 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 17.01.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700033/14tt ning 20.07.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700121/18tt, mille alusel hageja andis kostjale krediiti. Kostja ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt ning lepingud on lõppenud hageja poolt lepingute ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on tarbijakrediidilepingus nr 0700033/14tt kokku leppinud viivisemääras 24,99 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tarbijakrediidilepingus nr 0700121/18tt viivisemääras 25,97 % krediidisummalt ühe aasta kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist 27.08.2010. a seisuga kokku 28 723,55 krooni. Alates 28.08.2010. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.08.2010 - 11.04.2011 viiviste suuruseks 9139,89 krooni (leping nr 0700033/14tt: põhivõlg 29 225,74 krooni x 0,068 % x 227 päeva = 4511,28 krooni; leping nr 0700121/18tt: põhivõlg 28 718,86 krooni x 0,071 % x 227 päeva = 4628,61 krooni), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 8655 krooni, millele vastab 553,16 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu