10.03.2011. Hageja ärakuulamisele ei ilmunud, kostja ära kuulatud telefoni teel.
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hüvitamiseks
Menetluskulude jaotus
Välja mõista EKAS-ilt menetluskulud täies ulatuses (100%) UA kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
2-09-61190 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.19.11.2009 esitas ERGO Kindlustus AS hagi MAja UAvastu kahju hüvitamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 23.11.2009 määrusega.
2.09.02.2011 kohtumäärusega kohus lõpetas menetluse MAsuhtes. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju 24 300 krooni ja alates 18.11.2009 viivise kahjult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kahjunõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KOS § 11 lg 1 p 1 ja VÕS § 113 lg 1, § 492 lg 1.
4.Hageja selgitab, et 09.07.2008 sõlmisid hageja ja HLHkodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati korter asukohaga XXX, Tallinn, mille kohta on väljastatud poliis XXX, sh veekahju vastu (tl 4). HLHpöördus hageja poole avaldusega kindlustushüvitise saamiseks seoses 12.07.2008 ja 31.10.2008 toimunud veekahjudega (tl 5-6). Kahjukäsitluse käigus selgus, et 12.07.2008 veekahju sai alguse kostja korterist nr 18 toimunud tulekahju kustutus- ja puhastusveest ning 31.10.2008 toimunud veekahju sai alguse kostja korterist nr 18 veetoru ventiili avanemise tõttu väljavoolanud veest (tl 9). Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale 12.07.2008 ja 31.10.2008 tekitatud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks tehtud kulud kokku summas 48 302 krooni. Kindlustusvõtja kanda jäi kindlustuslepingu järgne omavastutus mõlema juhtumi puhul 5 000 krooni (tl 11-12). Kuna kahju põhjustamise eest vastutab korter nr 18, siis on hagejal tagasinõude õigus summas 48 302 krooni kostja vastu.
6.Hageja esitas Margus Alasile tagasinõuded nr 7363 ja 7364 (tl 13-16). MAtunnistas nõuet ning hageja oli nõus nõudesummat vähendama kompromissina 38 000 kroonini, eeldusel, et kompromissisumma tasutakse hiljemalt 30.04.2009 (tl 17). MAtasus 30.04.2009 ainult 19 000 krooni. Kuna MAkompromissi ei täitnud jäi hageja kogu esialge nõude juurde (tl 18). 12.08.2009 palus MAveel võimalust tasuda summa osamaksetena (tl 19), millega hageja nõustus ning, mille kohaselt MApidi tasuma augustis 2009 5002 krooni ja edaspidi kuue kuu jooksul igakuiselt 4 050 krooni. 14.08.2009 tasus MA5 002 krooni, kuid edaspidi kokkuleppest kinni ei pidanud ning osamakseid ei tasunud, mistõttu on hageja nõue rahuldamata 24 300 krooni ulatuses.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja vastutab tulenevalt KOS § 11 sõltumata oma süüst. Kostja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud taastusremondi ja köögimööbli paigalduse kulude suurust tõendavad hinnapakkumised. Hageja möönab, et on kohtuväliselt suhelnud üksnes Margus Alasiga, kuid hageja eeldas, et ka kostja on kõnealuse vaidluse esemest teadlik. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja märgib, et ei ole kahju tekitamises süüdi ning samuti on kahju suurus tõendamata. 12.07.2008 toimus XXX, Tallinn korteris tulekahju, mille põhjuseks oli firma Electrolux statsionaarselt paigaldatud tolmuimeja süttimine, kuigi kõik hoidmise tehnilised tingimused olid
2-09-61190 täidetud. Hageja, korteri 10 omanikega ja O OÜ Ehitusfirma projektijuhiga ajas asju MA. Kostjale ei ole eelnevalt tulnud mingeid teateid ega kahjunõudeid, kostja ei ole teadlik võlgnevusest. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas kostja ära 10.03.2011 telefoni teel. Hageja ärakuulamisele ei ilmunud.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Vaidlust ei ole, et hageja ja HLHsõlmisid 09.07.2008 kodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati korter asukohaga XXX, Tallinn ning, mille kohta on väljastatud poliis XXX (tl 5). Vaidlus puudub ka, et HLHpöördus hageja poole kindlustushüvitise saamiseks seoses 12.07.2008 ja 31.10.2008 kindlustuskohas toimunud veekahjudega (tl 5-6), mis said alguse korterist nr 18, mille omanik on kostja (tl 7-8). Puudub ka vaidlus, et 02.12.2008 varakindlustuse kahjutoimiku nr 806380263 hüvitamise otsuse alusel hüvitas hageja kannatanule 40 600 krooni (tl 11) ja varakindlustuse kahjutoimiku XXX hüvitamise otsuse alusel hüvitas hageja kannatanule 7 702 krooni (tl 12). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama.
13.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju
2-09-61190 peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
14.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et veekahju põhjustajaks on kostja. Kohtule esitatud OE OÜ 27.11.2008 tõendist nähtub, et veekahjustus korteris 10 võis alguse saada, kui puhastusfirma H2O töötajad kasutasid põranda ja treppide pesemisel liigset vett, mis sattus allkorruse korterisse nr 10 või tegemist võib olla kustutusveega. Teisel juhul toetasid OÜ K töötajad klaasvaheseina vastu veetorusid, mis põhjustas ventiili avanemise ja vee sattumise allkorruse korterisse nr 10, mistõttu on rikutud lae ja seinte viimistlus. Samuti tuleb välja vahetada parkett, mis omakorda eeldab köögimööbli demontaaži ja konstruktsioonide kuivatamist (tl 9). See, et hageja on esitanud tagasinõuded nr 7363 ja 7364 MA ja sõlminud MA kompromisse kahju hüvitamiseks, ei tähenda, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Samuti ei ole hageja eelnevalt kostjat kahjust teavitanud. See, et MAja kostjale elasid ühes korteris ei tähenda, et MArääkis kostjale kõigest toimuvast, mistõttu on põhjendamata hageja eeldus, et kostja oli teadlik veekahjust korteris asukohaga XXX, Tallinn. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks tekitanud veekahju. Samuti on kohus seisukohal, et tõendamata on kahju suurus. Kohtule on esitatud ainult L OÜ hinnapakkumine 24/11/2008 summas 9 676 krooni (tl 10), kuid hageja palub välja mõista kostjalt kahju 23 400 krooni. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, kuid tõendamata on, et selle põhjustas kostja ja nimelt õigusvastase teoga. Samuti on tõendamata kahju suurus. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Korteri omanikuks olemine ei tähenda seda, et vastutuse tekkimise eeldused ei peaks olema täidetud. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.