Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud SN esitas 21.09.2010 hagi PK vastu 7 043,06 euro (110 200 krooni) saamiseks. 12.10.2011 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu osamaksetena, kokku summas 12 500 krooni. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud riigilõivu 12 500 krooni, s.o 798,90 eurot. 13.02.2011 e-posti teel on kostja kinnitanud, et kohtukutse on talle kätte toimetatud. Kohus määras 14.03.2011 toimunud eelistungil uue eelistungi aja 04.04.2011 kell 10.30. Kostja on allkirjaga kinnitanud, et on teadlik istungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. 03.04.2011 kell 8.46 saatis kostja e-kirja, milles teatab oma haigestumisest ja võimatusest osaleda eelistungil. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Kostja ei ole istungile ilmumata jätmist põhistanud. E-kirjale ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja haigestumist. Samuti puuduvad muud TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. PKpoolt 24.07.2001 antud võlatunnistusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise

korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 105,67 eurot järgmiselt: 798,90 eurot (12 500 krooni) riigilõivu hagilt ja 306,78 eurot (4 800 krooni) õigusabikulusid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 12 800 euro puhul 4 470 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 7 043,06 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 306,78 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud vastava arve. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 306,78 eurot mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse ja menetlusabi taotluse ning kasutanud esindajat eelistungitel 14.03.2011 ja 04.04.2011. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kuna hageja on tasunud riigilõivu 798,90 eurot (12 500 krooni), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 798,90 eurot ja õigusabikulud 306,78 eurot, kokku 1 105,67 eurot (17 300 krooni). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.