Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-8585 Tsiviilasi Mardi Maja OÜ hagi Signe Benga vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 589,64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Mardi Maja OÜ, reg.nr 10237252, asukoht Rapla Koidu 17-1, hageja esindaja Tõnis Meesaak; kostja Signe Benga, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx Resolutsioon Välja mõista Signe Bengalt 623,50 eurot Mardi Maja OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Signe Benga kanda. Välja mõista Signe Bengalt riigilõiv 127,82 eurot Mardi Maja OÜ Kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Mardi Maja OÜ esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Signe Benga võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Kostja on korteriomandi xxxxxxxx x-xx, xxxxx omanik. Hageja haldas korterelamut xxxxxxxx x haldaja kuni 31.12.2010. Alates 01.01.2010 haldab xxxxxxxx x elamut korteriühistu. Kostja on jätnud maksmata kommunaalmaksed hagejale perioodi eest märts 2010 kuni detsember 2010 589,64 eurot. Kostja on krooniline võlglane. Korteriomanik on igakuiste makseteadete põhjal teadlik oma kommunaalvõlast. Kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult likvideerinud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Meesaak palub kostjalt välja mõista võla 589,64 eurot ja viivise 33,86 eurot. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 31.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist. Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 sätestab, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.