2-10-29695/5 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.08.2009.a lepingu, mille alusel kohustus kostja organiseerima Ukrainas, Kiievis asuvas kaubandus- ja vabaajakeskuses ehitustöid. Tööd pidid olema üleantud 15.10.2009.a. Hageja kohustus kostjale tasuma 676 123 krooni. Hageja tegi kostjale ettemaksu summas 120 000 krooni. Kostja ei suutnud tähtajaks kokkulepitud töid teha. Hageja saatis kostjale 12.12.2009.a e-kirja, milles tegi ettepaneku leping lõpetada ja tagastada ettemaksust see osa, mille eest töid ei tehtud. Kostja organiseeris 875 m2 plaatimistöid ja 300 m2 valamistöid kogusummas 77 600 krooni. Hageja tasus kostja eest kostja töötajate majutuse summas 17 387 krooni. Lisaks kaotas kostja hageja ketaslõikuri maksumusega 3000 krooni. Hageja palus e-kirjas kostjat tagastada 62 787 krooni. Kostja kinnitas 15.12.2009.a e-kirjas, et arvestused on õiged. Samas ei ole kostja hagejale raha tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 62 787 krooni, seadusjärgse viivise 21.06.2010.a seisuga 2628 krooni ning sealt edasi seadusjärgse viivise kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Töid ei saadud tähtaegselt lõpetada külma ja vihmase ilma ning töötajate haiguste tõttu. Samas on tööd teostatud ja üleantud. Sellest tulenevalt ei ole kostja nõus raha tagastama. Kostja ei ole nõus hagejale tasuma ka töötajate majutuse eest, kuna suulise kokkuleppe alusel pidi majutuse eest maksma hageja. Kadunud ketaslõikuri väärtus ei ole 3000 krooni, vaid 2000 krooni. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 21.08.2009.a lepingu, millega kostja kohustus organiseerima ehitustöid Ukrainas, Kiievis asuvas kaubandus- ja vabaajakeskuses. Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidid tööd olema valmis 15.10.2009.a. Lepingu p 6.1 järgi kohustus hageja tasuma kostjale 676 123 krooni. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud kostjale ettemaksuna 120 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud töid summas 77 600 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud töid suuremas mahus. Väite kinnituseks, et tööd on tehtud ja üleantud, ei ole kostja tõendeid esitanud.

12.12.2009.a on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles märkis, et hageja on kostjale rohkem maksnud 62 787 krooni. Sellele on kostja 15.12.2009.a e-kirjaga vastanud, et arvestused on õiged. Seega lükkab ka e-kirjavahetus ümber kostja väited, et kõik tööd on tehtud. Kuna kostja ei ole kõiki töid teinud, siis on ta lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et rikkumine on vabandatav. Kostja väited külmast ja vihmasest ilmast ning töötajate haigestumisest on tõendamata. Samuti ei oma eelnimetatud asjaolud ka asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja ei ole kostja vastu esitanud nõudeid tulenevalt sellest, et kostja viivitas tööde tegemisega. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on jätnud lepingu täitmata. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Arvestades, et hageja tasus ettemaksu 120 000 krooni ja töid tehti summas 77 600 krooni, siis on hageja nõue raha tagastamiseks summas 42 400 krooni põhjendatud. Hageja nõuab ka kostja töötajate majutamise eest tasutud 17 387 krooni hüvitamist. Vaidlus puudub selles, et hageja on nimetatud summa kostja töötajate majutamise eest tasunud. Kostja väited, et suulise kokkuleppe alusel pidi kostja töötajate majutamise kulud jääma hageja kanda, ei ole tõendatud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt pidi kostja hankima kogu tööde teostamiseks vajaliku tööjõu. Sellest järeldub, et kostja pidi tasuma ka nende majutamise eest. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega on hageja nõue kostja töötajate majutamise eest tasutud 17 387 krooni hüvitamiseks põhjendatud. Samuti nõuab hageja kostjalt kaduma läinud ketaslõikuri väärtuse summas 3000 krooni hüvitamist. Lepingu punkti 2.21 kohaselt kohustus kostja kaitsma omal kulul ehitusobjektil hagejale kuuluvaid kommunikatsioone, ehitisi, teostatud ehitustöid ja muud vara. Kostja ei vaidlustanud ketaslõikuri kadumist, kuid hindas selle väärtuseks 2000 krooni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 15.12.2009.a e-kirjas on kostja pidanud hageja arvestusi enammakstud summa kohta õigeks. Seega on kostja enne kohtumenetlust sisuliselt nõustunud sellega, et ketaslõikuri väärtus oli 3000 krooni. Sellest tulenevalt peab kohus hageja nõuet ketaslõikuri väärtuse hüvitamiseks summas 3000 krooni põhjendatuks. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4012,82 eurot (62 787 krooni).

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 21.06.2010.a seisuga 167,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 4180,78 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.