Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nõudis kasutatud limiidisumma ja lepingu rikkumise korral poolte vahel lepingus kokkulepitud kõrvalnõuete tasumist. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Pärast nõude loovutamist hagejale, on kostja tasunud hagejale kokku 8000 krooni perioodil 01.02.2009 – 01.04.2010. Tasutud summa arvestab hageja VÕS § 415 kohaselt põhivõla katteks. Seega on hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga kostja põhivõlg hageja ees summas 6478,89 krooni, viivis perioodil 08.07.200828.12.2010 summas 3079,76 krooni ja intress summas 2358,44 krooni. Viivist on hageja arvestanud lepingujärgses intressimääras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud, määras 0,0527% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. 10.10.2007 sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust ja 16.10.2008 nõude loovutamisest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 19% aastas. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on pangal õigus nõuda tarbijast kontoomanikult viivist seadusega sätestatud määras võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise mõistab kohus välja vastavalt lepingus kokkulepitud intressi määrale – 19% aastas.

Hageja nõuab kostjalt põhiosa 6478,89 krooni, intressi 2358,44 krooni ja põhiosa viivise 3079,76 krooni, kokku 11917,09 krooni ehk 761,64 euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määras 0,0527% põhinõudelt päevas alates 30.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv hagi eest summas 1400 krooni ja hageja esindajale tasutud tasu õigusabi eest summas 2800 krooni. Kohus mõistab välja RK menetluskulud Osaühing AF kasuks riigilõivu summas 1 400 krooni ning juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-07-57921 peab võimalikuks välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 500 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulusid 1 900 krooni ehk 121,43 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank AS-is (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.