Tsiviilasi nr 2-10-15092
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2011.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15092
Tsiviilasi
Raul Hundi hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 2 812.11 euro (44 000 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
2 812.11 eurot Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja Raul Hunt hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tartu tn. 8, 71020 Viljandi, e-post [email protected] ); kostja Moonika Käppa kostja Priit Soa
Kirjalik menetlus
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Raul Hunt esitas Tartu Maakohtusse hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 27.05.2007 antud võlatunnistuse alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks 5 624.23 eurot/88 000 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist ja viivistest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostjad esitas 14.jaanuaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtavad nende vastu esitatud hagi õigeks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostjad on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 7 500 krooni so. 479.34 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 2 880 krooni so. 184.07 eurot. 03.03.2011 edastas kohus kostjatele hageja menetluskulude nimekirja. 11.03.2011 vastasid kostjad, et on hageja poolt esitatud menetluskuludega nõus. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 44 000 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7 500 krooni so. 479.34 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu
suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 479.34 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust (hagihinda) ning tsiviilasja juriidilist olemust, siis peab kohus hageja õigusabikulusid summas 184.07 eurot põhjendatuks. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 663.41 eurot (479.34 + 184.07). Kohus mõistab nimetatud kulu solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.