Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Taotlused OÜ hagi Saaremaa Kala OÜ vastu võlgnevuse 240 000 krooni ja viivise 37 440 krooni saamiseks 17731,65 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.09.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saaremaa Kala OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Taotlused OÜ (registrikood 11472239, asukoht Akadeemia tee 21C, 12618 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Heino Hõbeoja, lepinguline esindaja adv Aavo Aadli Kostja Saaremaa Kala OÜ (registrikood 11000032, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo Ratas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.09.2010 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Saaremaa Kala OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja sõlmisid 13.10.2008 töövõtulepingu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist meetme 2.3 „Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ toetuse saamiseks. Tööd on teostatud, kostja on saanud positiivse rahastamise otsuse ja kostjale on eraldatud 7 417 586 krooni toetust. Arve nr 907001 summas 240 000 krooni on kostja poolt tasumata. Kostja on kohustatud tasuma arve vastavalt nõude aluseks oleva töövõtulepingu p-le 3.2. Kostja sai positiivse rahastamise otsuse veebruaris 2009, millest on möödunud 1 aasta. Kostja ettepanekul lepiti kokku tasus 400 000 krooni, kuna esialgu oli lepingus tasuks 10% toetusest. Töövõtuleping sõlmiti tulemustasu peale, kuigi kostjale pakuti ka töötunni arvestusel põhinevat tasustamissüsteemi, millest kostja ei olnud huvitatud. Töövõtulepingu sõlmimise ajal oli kostja üheks juhatuse liikmeks Tõnu Lempu, kes on PRIA projektide menetlemisega igati kursis. Kostja teised kaks juhatuse liiget on kõrgharidusega juristid ja kui neil endal puudub otseselt PRIA projektide koostamise kogemus, siis kindlasti ei ole neil probleeme töövõtulepingu tingimustest arusaamisel. Seega ei puudunud kostjal lepingut sõlmides vastavad kogemused ja hageja ei saanud kostjale anda ebatõest informatsiooni taotlustoimiku koostamise keerukuse ja menetluse läbiviimise raskuse kohta. Hageja on saanud kostjalt kinnituse, et nad on arvet aktsepteerinud ja et neil ei ole hetkel raha tasumiseks.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 240 000 krooni ning töövõtulepingu p 3.5 kohaselt viivist 0,05% päevas tasumata osalt, mis on 25.05.2010 seisuga 37 440 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal puudusid hagejaga lepingut sõlmides vastavad kogemused ja erialateadmised taotluse esitamiseks vajalike dokumentide koostamiseks ning taotluse menetluse edukaks läbimiseks. Hageja andis lepingu sõlmimisele eelnevalt kostjale ebatõest informatsiooni toimiku koostamise keerukuse ning menetluse läbiviimise raskuse kohta, mistõttu hindas kostja valesti vajalike toimingute keerukuse astet ning tööde mahtu, maksumust ja sõlmis sellise teenuse ostuks lepingu endale selgelt ebamõistlikel tingimustel. Hageja kinnitas kostjale, et tegemist on suuremahulise tööga, mis vajab hagejapoolseid pidevaid konsultatsioone ja suhtlemist PRIA ametnikega ning osalemist erinevatel kontrollkohtumistel. Tegelikkuses kulutas hageja lepinguliste tööde teostamiseks kostja hinnangul maksimaalselt 3–4 töötundi. Kostja on korduvalt palunud hagejal esitada teostatud tööde tööaja aruanne ning teinud ettepanekuid tööde hüvitamiseks mõistlikus ulatuses, kuid hageja ei ole ettepanekutele reageerinud. Hageja kallutas teadlikult kostjat lepingut sõlmima kasutades ära kostja kogenematust ning erialateadmiste puudumist, mistõttu on 13.10.2008 sõlmitud töövõtuleping ning selle alusel nõutav ebamõistlikult suur tasu heade kommetega vastuolus ja seega on sõlmitud leping TsÜS § 84 lg 1 ja § 86 lg 1 alusel tühine.
2(6)
Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis Saaremaa Kala OÜ-lt välja võlgnevuse 277 440 krooni, millest põhivõlg on 240 000 krooni ja viivis 37 440 krooni Taotlused OÜ kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
5.Vaidlusaluse lepingu näol tegemist käsunduslepinguga. Käesolev leping omab käsunduslepingule iseloomulikku asjaolu, milleks on see, et lepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa. Lepingu p 3.2 kohaselt muutus hageja tasu 200 000 krooni osas sissenõutavaks pärast seda, kui toetuse eraldamise kohta on tehtud positiivne otsus ning ülejäänud osa proportsionaalselt pärast seda, kui toetus on üle kantud või teostatud tasaarvestus kostja kasuks. Samuti on märgitud lepingu lisas nr 1, et hageja kohustub osutama igakülgset abi taotlustoimiku edasisel menetlemisel.
6.Asjas puudus vaidlus, et tasu 240 000 krooni väljamaksmise eeldused on täidetud (lepingu p 3.2). Pärast arve väljastamist on kostja juhatuse liige Tarmo Ratas 20.07.2009 saatnud hagejale elektronkirja, milles põhjendab arve tasumata jätmist halva majandusliku olukorraga. Käesolevas asjas on kostja tuginenud TsÜS § 86 sättele (redaktsioonile, mis jõustus 01.05.2009). Samas puudus vaidlus, et kuigi lepingul on sõlmimise kuupäevaks märgitud 13.10.2008, toimus lepingu tegelik allkirjastamine detsembris 2008. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
7.Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8005, p 23). Kostja väited, et hageja andis lepingu sõlmimisele eelnevalt kostjale ebatõest informatsiooni toimiku koostamise keerukuse ning menetluse läbiviimise raskuse kohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Esitatud asjaolud ja tõendid ei viita hageja ebamoraalsele käitumisele tehingu tegemise eesmärgil. Lepingulisi läbirääkimisi pidas kostja poolt Tõnu Lempu, kes on PRIA projektide menetlemisega varem kokku puutunud. Lisaks kostja juhatuse liikmed on mõlemad kõrgharidusega juristid. Samuti tuleb lepingu hindamisel arvestada, et lepingu on sõlminud äriühingud ning kostja näol ei ole tegemist tarbijaga. Lepingu tasus on pooled eraldi läbi rääkinud ning hageja poolt kohtule esitatud dokumendist tulenevalt oli esmalt tasuks 10 % toetuseks taotletavast summas, so 741 758,60 krooni. Teenuse osutajal (hagejal) on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise tasu eest ta oma teenust osutab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-02 p 10). Käesolevas vaidluses tuvastatud asjaolud ei anna alust lugeda vaidlusalust tehingut häid kombeid riivavaks, kuna vaidlusaluses lepingus (lepingu p 3.1 sätestatud tasu kokkuleppes) ei ole midagi ennekuulmatut või taunitavat. Kostja on viidanud ka VÕS § 6 lg-tele 1, 2, kuid kohus pole esitatud asjaoludel tuvastanud hagejapoolset vastuolulist käitumist ega õiguste kuritarvitamist, mis oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna pooled on lepingus tasu suuruse kindlaks määranud, siis ei ole kostja viited töömahu ümberhindamisele ja viited mõistlikule tasule põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu p 3.4
3(6)
kohaselt on kostja kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved seitsme päeva jooksul ning p-s 3.5 on kokku lepitud viivise määras arve mittetasutult osalt 0,05% päevas. Hageja on kostjale esitanud arve maksetähtajaga 24.07.2009, millest tulenevalt viivise suurus kuni 25.05.2010 on 37 440 krooni. Kostja ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebus
9.Saaremaa Kala OÜ palub tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta Taotlused OÜ kanda.
10.Kostja tugines oma menetluses esitatud seisukohtades teadlikult TsÜS § 86 kehtivale redaktsioonile, kuivõrd poolte vahel oli tegemist kestvuslepinguga, millest tulenevad õigused ja kohustused tekkisid ajal, mil TsÜS-i praegune redaktsioon oli jõustunud. Kostja ei saanud hagejaga töövõtulepingut sõlmides eelduslikult teada, et sõlmitav leping on heade kommetega vastuolus. Lepingu heade kommetega vastuolu ilmnes lepingu täitmisel, kui kostjale sai selgeks lepinguliste tööde tegelik maht. Hageja esindaja andis lepingu sõlmimisele eelnevalt kostjale ebatõest informatsiooni toimiku koostamise keerukuse ning menetluse läbiviimise raskuse kohta, mistõttu hindas kostja valesti vajalike toimingute keerukuse astet ning tööde mahtu ja maksumust, sõlmides sellise teenuse ostuks hagejaga lepingu endale selgelt ebamõistlikel tingimustel.
11.Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus on jätnud põhjendamatult otsuses kajastamata kohtule esitatud töövõtulepingu alusel koostatud taotlustoimiku elektroonse koopia, millest saanuks järeldada tulemuse saavutamiseks tehtud tööde mahtu. Väär on kohtu seisukoht, et kohtul puudub õigus sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Käesoleval juhul on poolte vahelises õigussuhtes olemas seaduslik alus hinna suuruse ümberhindamiseks.
12.Maakohus kvalifitseeris poolte vahelise õigussuhte käsunduslepinguna, kuid jättis kohaldamata käsunduslepingule kohalduvad võlaõigusseaduse sätted. Vastavalt VÕS §-le 624 peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kostja on eelnevas menetluses väitnud, et hageja ei ole esitanud kostjale lepingu alusel teostatud tööde aja mahulist kuluaruannet, kuid kohus on jätnud vastava asjaolu tähelepanuta, ega ole nõudnud hagejalt tööaruande esitamist käesoleva tsiviilasja toimikusse. Ei saa kuidagi väita, et vaidlusaluses lepingujärgses tasus (ca. 100 000 krooni ühe töötunni eest) ei ole midagi ennekuulmatut või taunitavat. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
4(6)
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu käsunduslepinguna. Pooled ise olid seisukohal, et sõlmisid töövõtulepingu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et lepingu sisust tulenevalt on tegemist käsunduslepinguga. Pooltevahelise lepingu punkti 2.1 kohaselt on lepingu esemeks olevate tööde lõppresultaadiks ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik, mis lepingu p 6.1 kohaselt tuli kostjale üle anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tasu osas leppisid pooled kokku kindlas summas tulemustasus. Hagejal tekkis õigus saada töö eest kokkulepitud tasu üksnes juhul, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet taotluse rahuldas, so tegi otsuse toetuse eraldamise kohta. Seega on tegemist töövõtulepingu tüüpi teenuse osutamise lepinguga, mis on suunatud tulemuse saavutamisele, mitte üksnes käsundisaaja kohustuste täitmisele. Kui tulemus oleks jäänud saavutamata, ei oleks kostjal tekkinud tasu maksmise kohustust.
16.Kostja tugines lepingu tühisusele heade kommete või avaliku korraga vastuolu tõttu. Maakohus juhindus õigesti tehingu tühisuse kontrollimisel lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsioonist. Tehingu vastuolu heade kommete või avaliku korraga ei sõltu sellest, kas tegemist on kestvuslepinguga või millal tekkis kostjal lepingu järgi tasumise kohustus.
17.Maakohus on põhjendatult leidnud, et leping ei ole TsÜS § 86 alusel tühine ja ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja menetluses esitanud järgmised väited: - hageja esindaja andis lepingu sõlmimisele eelnevalt ebatõest informatsiooni toimiku koostamise keerukuse ja menetluse läbiviimise raskuse kohta, mistõttu hindas kostja valesti tööde mahtu ja maksumust; sellega kallutas hageja kostjat tehingut tegema selgelt ebamõistlikel tingimustel; - kostja tegi tehingu oma kogenematusest; - kostja hinnangul kulutas hageja lepingulise töö tegemiseks maksimaalselt 3-4 töötundi.
19.Kaebusest ei nähtu, milles seisneb maakohtu eksimus kostja faktiväidete hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja faktiväited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja andis kostjale ebatõest informatsiooni tööde mahu kohta ning kasutades ära kostja kogenematust, kallutas teda tehingut tegema tema jaoks ebamõistlikel tingimustel. Hageja vaidles neile kostja väidetele selgesõnaliselt vastu, mistõttu pidanuks kostja oma väiteid menetluses tõendama (TsMS § 230 lg 1 ja § 231 lg 4).
20.Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt pidas kostja poolt lepingueelseid läbirääkimisi kostja juhatuse liige Tõnu Lempu, kes on PRIA projektide menetlemisega varem kokku puutunud ning tellinud hagejalt teenust samadel tingimustel. Seega kostjal oli olemas informatsioon, millistel tingimustel tavapäraselt sarnaseid lepinguid tehakse. Kohus on õigesti lugenud selle asjaolu tõendatuks TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel.
21.Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, mitu tundi lepingulise töö tegemiseks kulus, kuna pooled ei leppinud kokku tunnitasus, vaid tulemustasus, mille saamise õigus tekkis hagejal üksnes PRIA-poolse positiivse rahastamisotsuse tegemise korral. Hageja võttis tulemustasu kokkuleppimisel endale ka riski tehtud töö eest tasu mitte saada. Siit tulenevalt ei ole tulemustasu suuruse kujunemine seotud reaalse töö mahuga. Antud juhul sai kostja riskivabalt ilma raha kulutamata õiguse toetusele summas 7 417 586 krooni, millega võrreldes hageja tasu ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks.
5(6)
22.Alusetu on kostja etteheide töövõtulepingu alusel koostatud taotlustoimiku elektroonse koopia kajastamata jätmise kohta kohtu poolt. Taotlustoimikul kui tõendil ei olnud tähtsust, kuivõrd sellega soovis kostja tõendada hageja poolt tehtud töö mahtu, milleks puudus vajadus, kuna poolte lepingu kohaselt ei olnud töömaht seotud selle töö eest makstava tasuga. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ja arvestab asja lahendamise ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
23.Eeltoodu alusel on asjakohatu ka kostja etteheide, et hageja ei ole esitanud kostjale lepingu alusel teostatud tööde aja mahulist kuluaruannet. Selleks puudus vajadus, kuna pooled olid kokku leppinud üksnes tulemustasus.
24.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.