Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu, asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn), lepingulised esindajad advokaadid Arne Ots ([email protected]) ja Neve Uudelt ([email protected]); Kostja SEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn ([email protected]); Kolmas isik OÜ E (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asko Pohla ([email protected]). Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Eesti Vabariigi ja SEAS-i vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:
1.1.Hageja kinnitab, et ta ei ole käsutanud hagi asjaoludest tulenevat, hagi esemeks olevat nõuet kostja vastu.
1.2.Pooled on kokku leppinud, et kostja teostab kompromissi täitmise korras tasuta XXXasuva vangla kompleksi kõigi hoonete (edaspidi “Hooned” v.a hooldusteenistuse hoone), põrandaaluse olmekanalisatsiooni ja sajuveekanalisatsioonisüsteemi (edaspidi “Kanalisatsioonisüsteem“) rekonstrueerimiseks vajalikud tööd (edaspidi „Tööd“). Tööde hulka kuuluvad kõik projekteerimis-, ehitus-, rekonstrueerimis- ja muud tööd, mis on vajalikud Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, sealhulgas:
1.2.1.Tööde nõuetekohaseks teostamiseks, vastuvõtmiseks ja Kanalisatsioonisüsteemi ja Hoonete ning nendes asuvate seadmete edasiseks ekspluatatsiooniks vajalike projektide ja muude projekteerimistööde, töö-, detail-, toote-, teostus- ja montaažijooniste ning muu täite- ja töödokumentatsiooni (edaspidi „Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon“) koostamine, kooskõlastamine ja Hagejale üleandmine;
1.2.2.Tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalike või sellega seotud uurimisja mõõdistustööde teostamine;
1.2.3.mistahes muude tööde tegemine, teenuste osutamine või ülesannete täitmine, mis ei nähtu otseselt kompromissist, kuid mille tegemine on vajalik kompromissile vastavate Tööde tegemiseks, Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ning Tööde ja Kanalisatsioonisüsteemi eesmärgipäraseks, takistusteta ja nõuetele vastavaks kasutamiseks, sealhulgas Tööde tegemiseks vajalike seadmete, materjalide ja muude asjade hankimine ja/või paigaldamine. Tööde hulka ei kuulu üksnes niisuguste Tööde või Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud tööde tegemine, materjalide hankimine või muude ülesannete täitmine, mis on kompromissis otseselt sätestatud hageja ülesandena.
1.3.Kostja kohustub teostama Tööd oma kulul ning kandma täies ulatuses kõik Tööde teostamisega seotud või sellega kaasnevad kulud (sh. ehitusplatsi koristamise ja korrashoiu, vee ja elektri kulu jms). Hageja ei ole kohustatud tasuma Tööde teostamise eest ega hüvitama kostjale mistahes kulutusi, mida kostja on seoses Tööde teostamisega või Tööde teostamise tõttu või sellest tulenevalt kandnud või kannab tulevikus.
1.4.Kostja koostab koostöös hagejaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul kompromissi jõustumisest projektiplaani, milles sätestatakse Tööde kavandatav järjestus, Tööde
teostamise ajakava ning muud olulised näitajad (edaspidi „Projektplaan“) ning esitab selle läbitöötamiseks ja kooskõlastamiseks hagejale. Kostja peab Projektiplaani koostama arvestades punktis 1.18. sätestatud Ehituse Tähtaega. Hageja esitab Projektiplaanile omapoolse kooskõlastuse või omapoolsed motiveeritud vastuväited esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle hageja poolt kättesaamisest. Projektplaan loetakse vastuvõetuks, kui hageja on Projektplaani kirjalikult kooskõlastanud. Projektiplaani kooskõlastamine hageja poolt ei vähenda kostja vastutust võimaliku kompromissi rikkumise korral.
1.5.Tööde osaks olevad projekteerimistööd ning nende käigus koostatud Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ja olema kooskõlas vastavate standarditega. Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon peab olema teostatud kvaliteediga, mida saab oodata hoolsalt, eriteadmisi omavalt projekteerijalt.
1.6.Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon peab sisaldama vähemalt alltoodud andmeid ja võtma arvesse alltoodud asjaolusid: 1.6.1 Torustike plaanilahendus ja kalded; 1.6.2 Torustike materjal (eelistatavalt malmtorustik), kusjuures kasutada tuleb survekanalisatsiooni torusid koos vastavate liitmikega; 1.6.3 Isolatsioon, kusjuures torustiku soojaisoleerimise eesmärgil tuleb isoleerida torud nende perimeetril. Isolatsiooni kate peab vastama keskkonnakaitse nõuetele; 1.6.4 Torustike kinnitamine (sh. kinnitite tüüp, kinnitite normatiivne kandevõime ja kinnitite suurim vahekaugus); 1.6.5 Sõlmede lahendused, sealhulgas: a) püstiku horisontaaltorustikuks üleminek; b) riputi kinnitamine põrandapaneeli ning toru ja riputi ühendus, sh. täpsemalt hargmike kinnitus; c) torustiku paiknemine vahelaepaneeli ja pinnase suhtes, st. täpsemalt tuleb näidata, et põrandaalune pinnas ei või olla torule koormuseks; d) torustiku läbiviik soklipaneelist, võttes arvesse võimaliku territooriumil paiknevate torustike ja rasvapüüdurite täiendava vajumi (ca. 10 cm); e) ühendamine välise kanalisatsioonisüsteemiga, võttes arvesse võimaliku territooriumil paiknevate torustike ja rasvapüüdurite täiendava vajumi (ca. 10 cm);
1.6.6.Administratiivhoone (A-hoone) rasvapüüduri võimsusega seonduvad probleemid (A-hoone rasvapüüduri võimsus ei ole ilmselt piisav vangla reostuskoormuse vastuvõtmiseks). Võimaluseljuhtida toiduvalmistamisega seotud kanaliseeritav vesi rasvapüüdurist mööda.
1.7.Projekteerimistööd või nende kooskõlastamiseks esitatavad osad loetakse vastuvõetuks, kui Hageja on vastava projektdokumendi või selle osa kirjalikult kooskõlastanud. Hageja kooskõlastus ei vähenda Kostja vastutust võimaliku kompromissi rikkumise korral.
1.8.Kostja peab teostama Tööd vastavalt kompromissile nii, et Tööd vastaks nende vastuvõtmisel Hageja poolt kõigile kompromissist tulenevatele nõuetele (Tööde vastavus kompromissi tingimustele). Tööd loetakse vastavaks kompromissi tingimustele, kui Tööd vastavad Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonile ning muudele Kompromissist tulenevatele nõuetele, samuti kehtivatele õigusaktidele, standarditele ja normidele. Seejuures peavad Töödel või nende esemel olema kõik õigusaktidega nõutavad load, kooskõlastused, litsentsid, sertifikaadid, heakskiidud, kinnitamised, passid jms ning Tööd, nende esemeks olev Kanalisatsioonisüsteem või selle osad peavad olema läbinud kõik õigusaktidega nõutavad kontrollid ja muud protseduurid. Kompromissis otseselt sätestamata osas peavad Tööd vastama tavaliselt sarnastele töödele esitatavatele nõuetele, olema tehtud vastavuses hea ehitustavaga ja/või võimaldama hageja poolt Tööde teostamisega taotletud eesmärgi saavutamist ja Tööde kasutamist.
1.9.Kostja kohustub tegema Tööde osaks olevad ehitustööd Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonis määratud kvaliteediga. Kui kvaliteediklass ei kajastu Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonis, tuleb Tööd teha Ehituse Üldistes Kvaliteedinõuetes RYL 2000 toodud vastavatüübilistele hoonetele ja rajatistele kehtiva kvaliteediklassi kohaselt ja olema teostatud vähemalt kvaliteediga, mida saab oodata hoolsalt, eriteadmistega ehitusettevõtjalt.
1.10.Kostja peab hankima oma kulul kõik Tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja tehnika, ehitustooted ja muud materjalid ning vahendid. Ehitustooted peavad vastama Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonis sätestatule ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja peab esitama hagejale heakskiitmiseks andmed kasutatavate ehitustoodete kohta, mis erinevad Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonis toodust või pole neis üheselt määratletud, esitades võimalusel vastavad tootenäidised. Nimetatud ehitustooteid tohib kasutada alles pärast nende heakskiitmist hageja poolt. Hageja heakskiit ei vähenda kostja vastutust võimaliku kompromissi
rikkumise korral.
1.11.Kostja peab tagama oma lepinguliste kohustuste kohaseks ja õigeaegseks täitmiseks vajaliku piisava hulga tööliste ja juhtivpersonali viibimise ehitusplatsil kogu Tööde teostamise aja jooksul. Hageja põhjendatud nõudel peab kostja viivitamatult suurendama Tööde tegemiseks kasutatava personali hulka. Kostja poolt Tööde tegemisel kasutatavad alltöövõtjad peavad vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning omama piisavat kogemust ja muid vajalikke eeldusi vastava Tööde osa teostamiseks. Kostja on teadlik ja nõustub, et iga kompromissi täitva kostja töötaja või alltöövõtja vangla territooriumile lubamiseks tuleb kostja töötajal või alltöövõtjal esitada vangla sissepääsuluba ja isikut tõendav dokument. Isikutele kohaldatav vangla pääslakord on sätestatud justiitsministri 1. aprilli 2003 määruses nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ ja Tartu Vangla kodukorras.
1.12.Kostja tagab, et Tööde teostamisel järgitakse kõiki ohutustehnika-, tuleohutuse-, töökaitse-, keskkonna ja muid üldiseid nõudeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja eeskirjadele. Kostja on teadlik, et Töid teostatakse ekspluatatsioonis oleva vangla territooriumil ning kohustub korraldama ning tagama Tööde teostamise viisil, mis häirib ja/või piirab vangla tegevust lühima võimaliku aja ning vähimas võimalikus ulatuses. Vangla ekspluatatsioon peab kompromissi täitmise ajal olema tagatud. Tööde teostamisel kohustub kostja tingimusteta arvestama ja järgima Tartu Vangla territooriumil kehtivaid julgeoleku- ning sisekorranõudeid ja hageja sellistest nõuetest tingitud korraldusi.
1.13.Kostja kannab igasugust Tööde hävimise, kahjustumise või halvenemise riski kuni Tööde lõpliku vastuvõtmiseni hageja poolt. Hageja tagab, et kinnipeetavatel ei ole juurdepääsu ehitusplatsile, millel Töid teostatakse. Kui kostjale tundub, et kinnipeetavatel on olnud juurdepääs Töödele, tuleb kostjal sellest hagejat hiljemalt järgmisel päeval kirjalikult teavitada, vastasel korral ei ole kostjal õigus nimetatud asjaolule hiljem tugineda.
1.14.Kostja on kohustatud järgima hageja poolt Tööde teostamise kohta antud juhiseid. Kostja on kohustatud hagejat viivitamatult kirjalikult hoiatama, kui hageja juhisest kinnipidamine võib olla vastuolus hageja huvidega või tuua kaasa Tööde mittevastavuse kompromissi tingimustele ning põhjendama hoiatuse põhjuseid; sellist juhist võib Kostja järgida alles pärast juhise kirjalikku kinnitamist hageja poolt.
1.15.Kostja peab lubama hagejal, omanikujärelevalvel ja muudel selleks õigustatud või hageja poolt volitatud isikutel kontrollida igal ajal Tööde teostamist ning kompromissist tulenevate kostja kohustuste täitmist ning esitama kõik eespool toodud isikute poolt nõutud andmed. Järelevalve teostamine ei vähenda kostja kohustusi, sealhulgas kohustust teostada järelevalvet Tööde teostamise üle, samuti ei välista, piira ega vähenda järelevalve teostamine kostja vastutust võimaliku kompromissi rikkumise korral ega kostja vastutust ehitusgarantii alusel. Hageja võib esitada piiranguteta ehitusgarantiist tulenevaid nõudeid või tugineda Tööde mittevastavusele kompromissi tingimustele sõltumata sellest, et vastav asjaolu oli järelevalvet teostavale isikule teada või pidi talle teada olema.
1.16.Kostja tagab Tööde nõuetekohase dokumenteerimise ning ehituspäeviku nõuetekohase pidamise. Töövõtja järgib Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002 määruses nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ sätestatud nõudeid.
1.17.Kostja on kohustatud hankima oma kulul kõik load, litsentsid, kooskõlastused, kinnitused või sarnased dokumendid, mille saamine on vajalik Tööde teostamiseks või mille saamine või olemasolu on muul viisil seotud või vajalik Tööde tegemiseks, Tööde tegemisega seotud avalikõiguslike kohustuste täitmiseks, Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks või selle hilisemaks eesmärgipäraseks kasutamiseks.
1.18.Kostja teostab Tööd selliselt, et päev mil kompromissi tingimustele vastavad Tööd on täielikult teostatud ning hageja poolt Lõppakti alusel lõplikult vastu võetud saabuks hiljemalt neli (4) kuud pärast kompromissi jõustumist (edaspidi „Ehituse Tähtaeg“). Juhul kui Tööde teostamine on takistatud hageja poolt Projektplaani kooskõlastamisega viivitamisest või vangla tegevusest tingitud põhjusel, on kostjal õigus nõuda, et Ehituse Tähtaega pikendataks ajaperioodi võrra, mille vältel Tööde teostamine oli takistatud eelnimetatud asjaolu tõttu. Hagejal ei ole õigust põhjendamatult keelduda Ehituse Tähtaja pikendamisest. Kostja kohustub hagejat kirjalikult teavitama kõigist hageja ja/või vangla tegevusest tingitud asjaoludest, mis takistavad Tööde teostamist, hiljemalt järgmisel päeval alates takistuse tekkimisest, vastasel korral ei ole kostjal õigust nimetatud asjaolule hiljem tugineda. Hageja kohustub tagama, et vangla tegevusest tingitud Tööde teostamist takistav asjaolu likvideeritakse esimesel võimalusel.
1.19.Ehituse Tähtaja ületamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000 (kümme tuhat) eurot iga täisnädalase viivituse eest. Leppetrahvi nõue muutub sissenõutavaks Hageja esimesel kirjalikul nõudel. Vaidluse korral saab kostja tõendada leppetrahvi tasumist üksnes
panga poolt kinnitatud vastava maksekorraldusega.
1.20.Kostja on kohustatud vormistama kõigi kaetud Tööde kohta eraldi akti ja esitama need allkirjastamiseks hagejale. Kaetud Tööde vastuvõtmine toimub eraldi vastava akti allkirjastamisega hageja poolt. Kaetavatele Töödele järgnevaid Töid ei tohi alustada enne kaetavate Tööde ettenäitamist hagejale ning sellekohase akti allkirjastamist hageja poolt. Kaetud Tööde akti allkirjastamist hageja poolt ei loeta kaetud Tööde aktis nimetatud Tööde vastu võtmiseks hageja poolt ning see ei too kaasa juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko hagejale üleminekut.
1.21.Tööde lõplik vastuvõtmine toimub Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega hageja poolt. Kostja kohustub võimaldama hagejal Tööd üle vaadata 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projekti tellijale esitamist. Tööd loetakse hageja poolt lõplikult vastuvõetuks üksnes Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega tellija poolt. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega Poolte poolt loetakse kompromiss täidetuks, kui kompromissis ei ole sätestatud teisiti.
1.22.Kostja annab enda poolt teostatud Töödele garantii (edaspidi „Ehitusgarantii“), mille kestuseks on 1 (üks) aasta alates Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Tööde vastuvõtmisest. Ehitusgarantii antakse järgmistel tingimustel:
1.22.1.Kostja tagab, et Ehitusgarantii kehtivuse ajal säilib Kanalisatsioonisüsteem seisundis, milles see vastab kompromissi tingimustele ning Kanalisatsioonisüsteemil ei ilmne mistahes puudusi, mis vähendaksid Kanalisatsioonisüsteemi ja/või Hoonete väärtust või raskendaksid Kanalisatsioonisüsteemi ja/või Hoonete nõuete- ja otstarbekohast kasutamist ning kõrvaldab omal kulul kõik Ehitusgarantii kestel Kanalisatsioonisüsteemil ilmnevad kompromissi tingimustele mittevastavused ja muud puudused, välja arvatud puudused, mis on tekkinud Kanalisatsioonisüsteemi mitteeesmärgipärasest kasutamisest või mittenõuetekohasest hooldamisest või Kanalisatsioonisüsteemi eesmärgipärasest kasutamisest tingitud loomuliku kulumise tagajärjel;
1.22.2.Kostja on kohustatud vastama Ehitusgarantii alusel hageja poolt esitatud nõudele hiljemalt viie päeva jooksul, näidates ühtlasi ära tema poolt Ehitusgarantii alusel tehtavate tööde (edaspidi „Garantiitööd“) teostamise detailse ajagraafiku. Garantiitöid tuleb alustada võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neljateistkümne päeva jooksul pärast ülalnimetatud hageja nõude saamist. Garantiitööd tuleb teostada hagejaga kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga sarnaste tööde võimalikult kiireks teostamiseks tavapäraselt vajaliku aja jooksul. Tehtavad Garantiitööd peavad vastama kompromissis Tööde kohta sätestatud nõuetele ning Garantiitööde tegemisel peab kostja täitma kõiki kompromissi Tööde tegemise kohta sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustused, mis nende olemuse tõttu ei ole Garantiitööde tegemisele kohaldatavad. Garantiitööde tegemisega seotud vaidlused ei anna kostjale õigust keelduda Garantiitööde teostamisest või Garantiitööde teostamisega viivitada, kuid juhul, kui kostja ei olnud kompromissi kohaselt Garantiitööde tegemiseks kohustatud, on tal õigus nõuda hagejalt pärast Garantiitööde teostamist niisuguste tööde teostamise eest tavaliselt sarnastel asjaoludel maksmisele kuuluvat mõistlikku tasu. Garantiitööde nõude esitamisel loetakse kompromiss täidetuks Garantiitööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.
1.23.Hageja võib kompromissi täitmisel tegutseda ka Tartu Vangla ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu.
1.24.Hageja kinnitab, et kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning et pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks.
1.25.Pooled on kokku leppinud, et nad ei esita vastastikku menetluskulude nõudeid ning poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.
1.27.Pooled kinnitavad, et hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu, v.a kui hageja on selleks õigusaktidest tulenevalt kohustatud.
2.Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi hagis SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla saamiseks. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla saamiseks. 30.03.2011 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaega 3 päevani. 31.03.2011 esitas kolmas isik taotluse kompromissi kinnitamata jätmiseks, kuivõrd pooled ei ole kolmandat isikut lisanud kompromissilepingu pooleks. Pooled vaidlevad kolmanda isiku taotlusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromissileping tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on avaldanud soovi määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale ning TsMS § 661 lg 4 seda võimaldab, tuleb poolte vastav taotlus rahuldada. Kohus selgitab kolmandale isikule, et vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad asja menetluse lõpetada kompromissiga üksnes tsiviilasja pooled. Vastavalt TsMS § 205 lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. TsMS § 214 lg 2 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmas isik tsiviilkohtumenetluses pooleks ning tal puudub seetõttu õigus käesolevat tsiviilasja kompromissi sõlmimisega lõpetada. Samuti ei oma kolmanda isiku poolt esitatud taotlus käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuivõrd see on vastuolus kostja taotlusega kinnitada kompromiss ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Seega puudub kolmandal isikul vastava taotluse esitamise õigus, mistõttu ei mõjuta antud taotlus poolte kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.