lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-56531/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-56531/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-10-56531

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks- 1. aprill 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-56531

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Kristina Paide vastu 5959,53 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3649,56 eurot

Menetlusosalised ja nende - hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Triin Marran (e-post esindajad [email protected]); - kostja Kristina Paide Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Kristina Paide vastu osaliselt.
2.Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks 01.04.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0801594/15st, 21.08.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0803532/95st ja 29.09.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0855612/96rk alusel tekkinud võlgnevus 5767,79 eurot, millest 3447,22 eurot on tagastamata krediidisumma, 501,28 eurot intress, 169,37 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1639,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.11.2010 seisuga ja 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu.
3.Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 2657,57 euro täieliku tasumiseni viivis 24,73% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 1556,62 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 597,92 euro täieliku tasumiseni viivis 33,51% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 251,29 eurot.
5.Jätta välja mõistmata Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 191,73 eurot.
6.Jätta välja mõistmata Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 191,73 euro täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest

menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 636,25 eurot. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kristina Paide võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

1.Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0855612/96rk järgi tuleb jätta välja mõistmata. Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni (191,73 euro) suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni (35,15 eurot). Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 30.10.2008 kuni 11.11.2010 eest 27 243,33 krooni (1741,17 eurot), kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 3000 kroonini (191,73 euroni). Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad 2(3)

eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr 0855612/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu jätab kohus kostjalt hageja kasuks käsitlustasu välja mõistmata.

2.Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % päevas põhinõudelt, s.o 3000 kroonilt (191,73 eurolt), alates 12.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 11.11.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5572,50 krooni (356,15 eurot), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5572,50 krooni (356,15 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks lisanduva viivise alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni (191,73 euro) täieliku tasumiseni välja mõistmata.
3.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-st 1 ja 4. Hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
4.TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 636,25 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543,25 eurot ja 97% õigusabikulust 95,87 eurost).

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja