lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-91543/19

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 01.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-91543/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1853
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-91543

Tsiviilasi

P M hagi S I ́i vastu ebaõigete andmete übmerlükkamise, avaldamise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes ning S I ́i vastuhagi P M vastu au ja väärikuse kaitseks ja mittevaralise kahju nõudes.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastukostja: P M (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja/vastukostja lepinguline esindaja: M S (XXX,XXX); Kostja/vastuhageja: S I (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja/vastuhageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn, tel 646 2210, 50 13 101, e-post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

30.märtsil 2011.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

• • •

Hageja lepinguline esindaja: M S Kostja: S I Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada P M (hageja/vastukostja) ja S I ́i (kostja/vastuhageja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 kohustada S I hoiduma tulevikus tõendamata ja halvustava sisuga etteheidete tegemisest väljaspool korteriühistu üldkoosolekuid P M kohta seonduvalt viimase tegevusega korteriühistu juhtimisel. 1.2 kohustada P M hoiduma tulevikus tõendamata ja halvustava sisuga etteheidete tegemisest väljaspool korteriühistu üldkoosolekuid S I kohta seonduvalt viimase tegevusega korteriomanikuna ja korteriühistu juhatusega suhtlemisel. 1.3 korteriühistu juhatusel ja korteriomanikel/kasutajatel tulenevalt isiku andmekaitse seadusest keelata üldkasutatavates ruumides sh koridorides avaldada mistahes isikustatud (delikaatsed isikuandmed) informatsiooni kolmandatele isikutele tutvumiseks. 1.4 Pooled vabandavad üksteise ees KÜ liikmetele avaldatud emotsionaalsete teadaannete pärast üksteise aadressil, kortermaja sissekäigu juures avaldatakse viie (5) päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kolmandatele isikutele eesti ja vene keeles trükitud teadaanne, mille sisuks on järgime tekst: ”mõlemad pooled loobuvad üksteisele tehtud järgmiste etteheidete esitamisest: -

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

loobutakse väitest, et P.M ostis endale oma korterisse kasutamiseks uue arvuti korteriühistu rahaliste vahendite eest; loobutakse väitest, et P.M kasutas korteriühistu rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi, juhatust sellest informeerimata; loobutakse väitest, et P.M on rikkunud palgaarvestamise aluseid ja pole lähtunud endale töötasu maksmisel 12.06.2007 a juhatuse koosoleku otsusest; loobutakse väitest, et P.M tasus 2004 aastal J.G 400 000 krooni; loobutakse hinnangust, et S I on laimaja; loobutakse hinnangust, et S I on ennast diskrediteerinud kui juhatuse liige ja tehnik; loobutakse väitest, et S I`i süül oldi sunnitud tasuma suurendatud soojaarveid.”.

1.5.Käesoleva määruse punktis 1.4 kokkulepitud teksti paneb kortermaja sissekäigu juures üles korteriühistu esimees.
2.Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-91543.
4.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
5.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool P M (isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 1 250 krooni ehk 79,89 (seitsekümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend üheksa senti) eurot ning kanda nimetatud summa P M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Riigilõiv summas 1 000 krooni ehk 63,91 eurot on tasutud MW UÜ poolt hageja P M eest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „P M riigilõiv hagis S I vastu“ 30.12.2008.a, riigilõiv summas 1 500 krooni ehk 95,87 eurot on tasutud 06.02.2009.a selgitusega „P M riigilõivu juurdemaks hagi S.I vastu ts asi nr 2-08-91543“.
6.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool S I ́i (isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 3 000 krooni ehk 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot ning kanda nimetatud summa S I ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Riigilõiv summas 6 000 krooni ehk 383,47 eurot on tasutud S I ́i poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv I S

ik.35208030308“ 28.08.2009.a.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-91543, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Käesolevas tsiviilasjas esitas P M S I ́i vastu 30.12.2008.a hagiavalduse milles palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed, et: 1) kuni 23.07.2008.a käsutas ühistu kontot S. M ; 2) raamatupidaja P. M teeb korteriüüri arvutamisel süstemaatiliselt jämedaid rikkumisi, ei maksa õigeaegselt töötajatele töötasu ning prügiveo teenuse eest ja kasutab ebaseaduslikult korteriühistu arvutit; 3) ainuisikuliselt kirjutab välja üürikviitungeid, kasseerib üürnikelt üüri sularahas ja tarbib seda raha oma äranägemisel, juhatust informeerimata; 4) hageja ostis ühistu raha eest endale uue arvuti; 5) korteriühistu maksis 2004.a J. G 400 000 krooni. Kõnealused ebaõiged andmed palus hageja kostja kulul ümber lükata samas vormis, milles need olid avaldatud KÜ liikmetele. Samuti palus hageja kohustada kostjat avaldama oma kulul ja samas vormis nagu need olid avaldatud KÜ liikmetele järgmised andmed: 1) M korter nr 56 ja T. O korter nr 55 maksustati ametlikult, maksed tasuti sularahas korteriühistu kassasse, maksed olid dokumenteeritud kassa sissetulekuorderitega ning kirjendatud raamatupidamisregistrisse (kassaraamatusse), kassast viidi sularaha regulaarselt ja täies ulatuses panka; 2) enne puhkusele sõitu Bulgaariasse tegi P. M ettemaksed firmale YVOÜ 27.06.2008.a ja 14.07.2008.a lepingute ning arve nr 3 alusel 30 000 krooni ja arve nr 4 alusel 20 000 krooni, arved on korteriühistu raamatupidamises olemas. Enne lepingute sõlmimist esitas ettevõtja hinnapakkumised ning lepingute juurde on lisatud eelarved. 2008.a oktoobri seisuga on tööd üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastu võetud ja tehtud lõppmakse; 3) 2007.a eest arvutas P. M endale töötasu 55 000 krooni, millest raamatupidaja palk oli 36 000 krooni (3000 krooni x 12 kuud) ja juhatuse esimehe palk 19 000 krooni (3000 x 5 + 4000), sest 2007.a juunist töötab P. M samuti juhatuse esimehe palgalisel ametikohal 12.06.2007.a juhatuse koosoleku otsuse alusel; 4) seisuga 01.10.2008.a oli korteriühistu pangakontodel 435 428 krooni; 5) P. M hoiusel oli 01.10.2008.a korteriühistu kassajääk summas 500 krooni. Samuti palub hageja kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete ning eksitava iseloomuga andmete avaldamine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 krooni. Kohus võttis hagiavalduse 11.02.2009.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja oma 10.03.2009.a vastuses hagi ei tunnista ning märgib, et ta ei ole kordagi P M ́t solvanud, vaid on avalikustanud faktid, mis ilmnesid KÜ töötegevuse kontrolli tulemusel ning temal kui juahtuse liikmel oli selleks mitte õigus, vaid ka kohustus. S I esitas 03.09.2009.a Harju Maakohtule vastuhagiavalduse au ja väärikuse kaitseks ja mittevaralise kahju nõudes. Vastuhagis märkis vastuhageja, et P M nimetas S I ́i laimajaks peale seda kui vastuhageja oli koostanud teadaade korteroühitus liikmetele, mis sisaldas teavet korteriühistu raamatupidamisest 23.07.2008.a seisuga. Sellekohase P M tegevusega kahjustati vastuhageja au ning paljud hakkasid temast eemale hoidma. Ühtlasi kutsuti ta 28.10.2008.a üldkoosoleku juhatuse liikme kohalt tagasi.

30.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kohustada S Ii hoiduma tulevikus tõendamata ja halvustava sisuga etteheidete tegemisest väljaspool korteriühistu üldkoosolekuid P M kohta seonduvalt viimase tegevusega korteriühistu juhtimisel. Kohustada P Mt hoiduma tulevikus tõendamata ja halvustava sisuga etteheidete tegemisest väljaspool korteriühistu üldkoosolekuid S Ii kohta seonduvalt viimase tegevusega korteriomanikuna ja korteriühistu juhatusega suhtlemisel. Korteriühistu juhatusel ja korteriomanikel/kasutajatel tulenevalt isiku andmekaitse seadusest keelata üldkasutatavates ruumides sh koridorides avaldada mistahes isikustatud (delikaatsed isikuandmed) informatsiooni kolmandatele isikutele tutvumiseks. Pooled vabandavad üksteise ees KÜ liikmetele avaldatud emotsionaalsete teadaannete pärast üksteise aadressil, kortermaja sissekäigu juures avaldatakse kolmandatele isikutele eesti ja vene keeles trükitud teadaanne, mille sisuks on järgime tekst: mõlemad pooled loobuvad üksteisele tehtud järgmiste etteheidete esitamisest: - loobutakse väitest, et P.M ostis endale oma korterisse kasutamiseks uue arvuti korteriühistu rahaliste vahendite eest - loobutakse väitest, et P.M kasutas korteriühistu rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi, juhatust sellest informeerimata - loobutakse väitest, et P.M on rikkunud palgaarvestamise aluseid ja pole lähtunud endale töötasu maksmisel 12.06.2007 a juhatuse koosoleku otsusest. - loobutakse väitest, et P.M tasus 2004 aastal J.G 400 000 krooni - loobutakse hinnangust, et S I on laimaja - loobutakse hinnangust, et S I on ennast diskrediteerinud kui juhatuse liige ja tehnik - loobutakse väitest, et S I`i süül oldi sunnitud tasuma suurendatud soojaarveid. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kümnele (10) päevale. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et Teadete ülespaneku aeg on viie (5) päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Pooled paluvad eeltoodud tingimustel kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada ning kohus tagastaks mõlemale poolele 50% ulatuses kohtule tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1, kuna asjas on esitatud nii hagiavaldus kui ka vastuhagi avaldus. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitav määrus kuulutatakse kohtu kantselei kaudu01.04.2011.a., mis saadetakse esindajatele elektrooniliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja ja vastuhageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 1 000 krooni ehk 63,91 eurot on tasutud MW UÜ poolt hageja P M eest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „P M riigilõiv hagis S Ii vastu“ 30.12.2008.a, riigilõiv summas 1 500 krooni ehk 95,87 eurot on tasutud 06.02.2009.a selgitusega „P M riigilõivu juurdemaks hagi S.I vastu ts asi nr 2-08-91543“. Riigilõiv summas 6 000 krooni ehk 383,47 eurot on tasutud S I ́i poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv I S ik.35208030308“ 28.08.2009.a. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv põhihagi osas summas 1 250 krooni ehk 79,89 eurot kanda summa P M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s ja riigilõiv vastuhagi osas summa 3 000 krooni ehk 191,73 eurot kanda S I ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kümnele (10) päevale.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja