2-10-45499
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31.märts 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-45499
Hagi ese
BIGBANK AS hagi A. P. ja A. P. vastu 12 147,62 euro ja lisanduva viivise nõudes. 7 545,14 eurot hageja BIGBANK AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindajad Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-mail:[email protected]; Ere Uusen, e.mail: [email protected]; kostja A. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x xxxx; kostja A. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x xxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada BIGBANK AS hagi A. P. ja A. P. vastu. Välja mõista solidaarselt A. P. ja A. P. BIGBANK AS kasuks 12 147( kaksteist tuhat ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 62 senti. Välja mõista solidaarselt A. P. ja A. P. BIGBANK AS kasuks alates 21.septembrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 7 519, 57 euro täieliku tasumiseni viivis 25, 32% tagastamata krediidisummalt aastas. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus BIGBANK AS menetluskulud jätta solidaarselt A. P. ja A. P. kanda. Välja mõista solidaarselt A. P. ja A. P. BIGBANK AS kasuks menetluskulu 894 (kaheksasada üheksakümmend neli) eurot ja 77 senti. Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. P. ja A. P. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja A. P. kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 04.detsembril 2010 (tl 62) ja kostja A. P. on isiklikult kättetoimetatud 26. jaanuaril 2011 ( tl 66). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja A. P. sõlminud 12.juulil 2007 tarbijakrediidilepingu, mille raames on sõlmitud kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning kokkulepe nr 2 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkulepe nr 2 kohaselt on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 7 579, 99 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25, 32 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 12.juulil 2007 A. P. käenduslepingu ning 17.09.2007 ja 05.11.2007 kokkulepped käenduslepingu muutmise kohta. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja 2 (5)
põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Viimasena sõlmitud käenduslepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 538 059 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12. 2019. Kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust korduvalt. Hageja hoiatas 03.09.2008 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 02.10.2008 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ning käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles. Üldtingimuste p 6.6 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi A. P. ja A. P. vastu solidaarselt 190 068, 88 krooni nõudes, millest 117 655, 72 krooni on tagastamata krediidisumma; 12 390, 43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 58 622, 73 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt alates 21.septembrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 32 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 396 lg 1; 402; 415; 416. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
3 (5)
VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 190 068, 88 krooni, so 12 147, 62 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 21.septembrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma 117 655, 72 krooni, so 7 519,57 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25,32 % tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 798, 90 eurot, menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest tasutud riigilõiv 23, 01 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 72-74) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt riigilõivu 798, 90 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 798, 90 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 95,87 on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel 4 (5)
tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista AS BIGBANK kasuks menetluskulu kokku 894, 77 eurot. Hageja on vastavalt RLS § 57 lg 2 kandnud veel menetluskuluna riigilõivu menetlusdokumentide, hagiavalduse ning selle lisade 36 lehekülje elektroonilise väljatrüki summas 23,01 eurot. TsMS § 340 lg 5 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 23,01 eurot toimingu eest, mis vastavalt TsMS § 340 lg 5 on riigilõivuvaba. Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 23,01 eurot. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu, so 23,01 euro tagastamiseks.
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.