Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Swedbank OÜ esitas Liis Jantsuse vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1132.90 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.01.2008.a laenulepingu nr 08-007810-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 krooni. Kostja kohustus laenult tasuma intressi 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaks oli 09.02.2010.a. Kostja jäi laenu ja intressi tagasimaksetega võlgnevusse alates 09.05.2009.a. Pooled sõlmisid 11.04.2008.a. lepingulepingu r 08-053340-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 krooni. Kostja kohustus laenult tasuma intressi 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaks oli 15.04.2010.a. Kostja jäi laenu ja intressi tagasimaksetega võlgnevusse alates 15.05.2009.a. Pooled sõlmisid 25.03.2008.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-035844RK, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 4500 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. 14.09.2009.a ütles hageja laenulepingud üles ja sulges 24.11.2009.a kasutuslimiidi. Kokku on kostja hagejale lepingute alusel võlgu 1132.90 eurot, sellest 939.93 eurot põhivõlg.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja võttis oma kirjalikus vastuses hagile hageja nõude täielikult õigeks. Kostja soovis võla tasuda maksegraafiku alusel alates lapse sünnist. Kostja saaks maksma hakata alates 2011.a juunist või juulist 63.90 eurot kuus, kuna ta ise tööl ei käi ja elukaaslane on töötu.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja võttis hagi 09.03.2011.a vastuses õigeks ning kohtule ei ole esitatud poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingut. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1; VÕS § 396; § 402; § 407; § 76; § 100; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 94; § 113 alusel. Kohus käsitleb kostja ettepanekut võla tasumise viisi osas taotlusena määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise aeg ja kord. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 468 lg 1 p 1

kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et seadusest tulenevalt tuleb tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kohtul ei ole võimalik kindlaks määrata otsuse täitmise muud viisi, kuna kostja ei ole esitanud põhistatud andmeid oma varade, sissetulekute ja väljaminekute kohta. Menetluskulud TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse. Kostja on hagi õigeks võtnud ka menetluskulude osas. Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nimetanud oma menetluskuluks riigilõivu 191.73 eurot. Nimetatud summa tasumise kohustus tuleneb seadusest ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tagastada riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu oli tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on riigilõivu maksnud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47.93 eurot (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel 14.02.2011.a rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-i riigilõivu 145.80 eurot, kokku 193.73 eurot. Hagihind on 939.93 eurot, sellelt tasutava riigilõivu suuruseks 191.73 eurot. Seega on hageja tasunud liigselt riigilõivu summas 2 eurot, mis tuleb talle tagastada.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.