31. märts 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-6608
Tsiviilasi
AS Eesti Krediidipank hagi OÜ G.Rja GAvastu võla saamiseks
Hagihind
44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn), volitatud esindaja Aase S Kostja I OÜ G.R(registrikood XXX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja HT(XXX) Kostja II GA(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista OÜ-lt G.Rja GAsolidaarselt võlgnevus 44 613,40 (nelikümmend neli tuhat kuussada kolmteist eurot ja 40 senti) eurot (698 047,99 krooni) ja intressid 19 298,25 (üheksateist tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 25 senti) eurot (301 952,01 krooni)AS Eesti Krediidipank kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt G.Rviivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt G.Rmenetluskulud 100% ulatuses AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I summa 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.2008. Laenulepingu eesmärgiks oli investeerida ridaelamu ehitamist kinnistule asukohaga XXX (tl 5-7).
2.12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punktide 3 ja 4 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise, samuti lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 1 000 000 krooni (tl 8).
3.12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I seadis hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteegi summas 9 000 0000 krooni kinnistule asukohaga XXX. Hüpoteegilepingu alusel on tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti hageja ja kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (tl 9-11).
4.14.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, millega muudeti lepingus nr XXX sätestatud intressimäära ja määrati uueks intressiks 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas ning uueks lepingu tähtajaks määrati 01.12.2008.
5.16.01.2009 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale.
6.28.12.2009 müüdi kordusenampakkumisel kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks 1 561 371,41 krooni. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 698 047,99 krooni, intressid 301 952,01 krooni ja kostjalt I viivise 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni ning kostjalt I menetluskulud.
8.Hageja selgitab, et alates 2007.a teisest poolest ei tasunud kostja I laenu- ja intressimakseid vastavalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule ja vaatamata korduvatele nõuetele (tl 1213,16-20). Kuni laenulepingu lõppemiseni 01.12.2008 oli kostja I viivituses laenu- ja intressimaksete tasumisega. 02.04.2009 edastas hageja kostjale I nõude laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt 13.04.2009, mis ajaks oli võlgnevus juba 7 437 643,29 krooni. Kostja I nõudele ei reageerinud, mistõttu pöördus hageja nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning peale täitemenetluses saadud 1 561 371,47 krooni saamist vähendas hageja tagastamata laenusummat 1 230 658,17 krooni võrra ja intresside võlgnevust 330 713,29 krooni võrra. 06.01.2010 edastas hageja kostjale I nõude võlgnevuse tasumiseks summas 7 587 108,52 krooni (tl 15) ja kostjale II nõude käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 1 000 000 krooni (tl 14). Kostjad ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
9.Tulenevalt kostja II vastusest märgib hageja, et kostja II on valesti tõlgendanud VÕS § 149 lg 5. Kostja I seadis endale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX hüpoteegi hageja kasuks, mis tagas laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja I oma kohustusi ei täitnud realiseeris hageja tagatise 28.12.2009 toimunud kordusenampakkumisel. Seega on hageja püüdnud rahuldada nõuet tagatise arvelt, antud juhul aga tagatise müügist laekunud summa ei katnud kogu nõuet ning sellest tulenevalt on hageja õigus nõude kostjalt II kui käendajalt kohustuse täitmist. Kostja II vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
2-10-6608
11.Kostja leiab, et kostja kui käendaja kohustused on hageja eest täidetud, kuna hageja sai hageja kasuks panditud vara realiseerimisest 1 561 371,47 krooni, mis ületab kostja kui käendaja vastutust käenduslepingu järgi 561 371,47 krooni võrra. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja on vähendanud nõuet kostja I vastu, aga mitte kostja II vastu. Kostja I vastuväited
12.Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus
13.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlust ei ole, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.2008. Laenulepingu eesmärgiks oli investeerida ridaelamu ehitamist kinnistule asukohaga XXX (tl 5-7). 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I seadis hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteegi summas 9 000 0000 krooni kostjale I kuuluvale kinnistule asukohaga XXX. Hüpoteegilepingu alusel on tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti hageja ja kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (tl 9-11). 14.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, millega muudeti lepingus nr XXX sätestatud intressimäära ja määrati uueks intressiks 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas ning uueks lepingu tähtajaks määrati 01.12.2008. 16.01.2009 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale. 28.12.2009 müüdi kordusenampakkumisel kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks 1 561 371,41 krooni.
16.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Puudub vaidlus, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punktide 3 ja 4 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise,
2-10-6608 samuti lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 1 000 000 krooni (tl 8). Kuna nõue ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat, siis on hagejal õigus esitada nõue kõikide kostjate vastu solidaarselt. Kostja II väide, et hageja sai panditud vara realiseerimisest 1 561 371,47 krooni ning seega on kostja II käenduslepingust tulenev nõue täidetud, on põhjendamatud ning ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks kostja II osas. Hageja on üritanud nõuet pandi arvelt rahuldada, kuid 28.12.2009 kordusenampakkumisel müüdud kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks vaid 1 561 371,41 krooni, ei katnud kogu võlgnevust. Seega on hageja teinud endast kõik oleneva, et nõuet rahuldada pandi arvelt. VÕS § 149 lg 5 ei sätesta, et käendaja vabastatakse kohustustest, kui pandi arvelt rahuldatakse nõue osaliselt. Tulenevalt VÕS § 149 lg 5 on käendajal õigus nõuda, et võlausaldaja rahuldaks nõude pandi arvelt, kuid käesoleval juhul ei õnnestunud kogu nõuet pandi arvelt rahuldada. Kostja II võttis endale teadlikult, allkirjastades käenduslepingu, vastutuse kostja I võla eest ning on seega kohustatud vastutama koos kostjaga I solidaarselt. Kohus märgib ka, et hageja õigus on nõuet vähendada, mitte kohustus. Muid vastuväiteid kostja II kohtule esitanud ei ole.
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluva kokkuleppe alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu summas 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.2008. 14.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, millega muudeti lepingus nr XXX sätestatud intressimäära ja määrati uueks intressiks 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas ning uueks lepingu tähtajaks määrati 01.12.2008. Kuna kostjad ei ole hagejale võlgnevust tasunud ning hageja on vähendanud põhinõuet 698 047,99 kroonini, siis kuulub kostjate poolt tagastamisele 698 047,99 krooni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suurusele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kogu võlgnevus on hagejale tasutud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 44 613,40 eurot (698 047,99 krooni).
18.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja I kohustus tasuma intressi tulenevalt 14.10.2008 sõlmitud kokkuleppe alusel 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt intressi 301 952,01 krooni. Kostjad ei ole intressi summale vastuväiteid esitanud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et intressinõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista intress summas 19 298,25 eurot (301 952,01 krooni).
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I kohustus tasuma vastavalt 12.10.2006 laenulepingule viivist 0,1% päevas. Hageja palub kostjalt I välja mõista viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõudele. Tuginedes
2-10-6608 eeltoodule asub kohus seisukohale, et viivisnõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
20.Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt I. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 000 krooni (3 834,70 eurot). Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja I kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.